www.militaar.net

IMHO oleks tänases olukorras viimane aeg muuta ajateenistuse põhimõte kutsekoolist kaitseväeks. Selleks kasvõi ajateenistuse aega mõne kuu võrra pikendades.

Lemet kirjutas:IMHO oleks tänases olukorras viimane aeg muuta ajateenistuse põhimõte kutsekoolist kaitseväeks. Selleks kasvõi ajateenistuse aega mõne kuu võrra pikendades.

Arvan, et ajateenistuse pikendamisel oleks reaalne oht ajateenistusest üldse ilma jääda.

Millel selline hinnang põhineb?

Kapten Trumm kirjutas:

Selle soomusvägede ja mobiilsuse juures kutsun mõtlema Süüria teemal - mitu TOW raketti on sõjateatrisse toimetatud ja milline on nende efekt, kui need on olemas igal pool?
Vahepeal andis nende massiline kasutamine iga mootori jõul liikuva asja vastu lausa operatiivset efekti - Assadi soomusarmee on kaotanud oma parima osa ning tammus paigal.
Mässulistel pole seal ka erilist soomust ja mobiilsust. Äkki peab siinkohal hoopis lahti ütlema külma sõja aegse kergejalaväepataljoni tankitõrje loogikast, kus ressursipuudusel olid vaid üksikud rakettrelvad ning need olid koondatud pataljoni kõrgemale tasemele? Minu loogika on väga lihtne - andke hulgaliselt juhitavaid ÕT/TT relvi võimalikult madalale ja andke kasutajatele vaid üldised juhtnöörid (mis näeb välja kui vastane, lase). Kui meil iga rühm suudab kaotusteta outi lüüa näiteks 3 vastase sõjamasinat meeskonnaga (varustus selleks on tänapäeval seljas kantav), siis oleme me võitnud.

Eks siin võib tõetera sees olla, kuid ameeriklaste eneste senised kogemused, kus soomuskolonn tungib peale tugeva tuletoetuse, droonide ja CAS-i toel, ei näe ette, et selline olukord saaks eriti tihti tekkida, et TT-relva keegi üldse kasutada saab. Võib-olla venelased nii tugevad ei ole.
Ja selles osas ei ole kahtlust, et pealetungiva soomusjõuga sama kiirusega jalavägi manööverdada ei jõua, aga see ilmselt polegi meie eeldus- mahajäävad ja osaliselt purukslöödud üksused lihtsalt tõmbavad ennast pearünnaku eest kõrvale ning asuvad sissima.

Lemet kirjutas:Niisiiis...aastal 2013 ei märganud ma siin

eliitluureüksusi...

...märkimisväärset sõjalise valmisoleku tõusu. Sobib paremini?

Et asi püsiks rakenduslik, teeme väikse ajugümnastika - milline ja kui kiire õhupaiskevõime oleks vastasel pildil nähtavate riistadega?
Pildil on Pihkva lähedal asuv sõjaväelennuväli, 36 km linnulennul meie piirist, foto võib olla 2-3 aastat vana (vaevalt seal täna tühjus ka on).

kas Googel Street Viu pilti ka saaks - näeks täpsemalt milledega tegu...

Suured lennukid on Il-76. Igas lennukis on lahedalt ruumi pikemaks lennuks 120 võitlejale ja nende kantavale nännile.
Kuna aga lennuki kandevõime on 50 tonni ja suvalisse Eesti punkti jõudmiseks kulub vaid tühine osa antud masina tohutust lennukaugusest, siis taoliseks lühikeseks lennuks topib sinna vajadusel 300 meest koos nänniga (150 kg mees+varustus) ka sisse, sest lennuaeg on 15 min ringis.

Antud masin on konstrueeritud maanduma ka kehva kvaliteediga või improviseeritud lennuradadadel, lisaks toimivatele suudavad nad üsna kindlasti maanduda ka mahajäetud lennuradadel, eeldusel, et dessandi ettevalmistusgrupp on enamvähem raja puhastanud sodist, mis võib rehve lõhkuda.

Antud lennukinäitus 36 km Eesti piirist on üks põhjus, miks omada siin suure laskekaugusega reaktiivsuurtükiväesüsteeme (nt M270).
Taoline lennuväli (1 polk) asub iga VDV baasi ligidal ning selle mõte on teenindatava VDV koondise kohaletoimetamine kuhu vaja. Suuremaks õhudessantoperatsiooniks, kus on vaja liigutada tervet diviisi, antakse liigutatavale juurde lennukeid teistest transpordipolkudest.

Juurde andmata on taolise polgu (mis asub kogu aeg lennuväljal ega vaja millegi juurde toomist) transpordivõime meie puhul umbes õhudessantbrigaad kantava relvastusega ühe polgu väljalennuga (minimaalset 20 lennukit x 120 meest, tegelikult võimalik rohkem).

Antud masin on konstrueeritud maanduma ka kehva kvaliteediga või improviseeritud lennuradadadel, lisaks toimivatele suudavad nad üsna kindlasti maanduda ka mahajäetud lennuradadel, eeldusel, et dessandi ettevalmistusgrupp on enamvähem raja puhastanud sodist, mis võib rehve lõhkuda.

Väike offtopic küll, aga päris naljakas oleks näha Vene dessanväelasi teeme ära talgute korras kusagil vanal sõjaväelennuväljal vanu autokumme ja muud sodi kolm päeva metsavahele kärutamas, et dessantlennuk üldse maanduda saaks ja siis avastamas, et keegi krt on tegelikult sodi alt ka betoonplaadid ära varastanud. Pigem hõivatakse ikka mõni stateegiliselt sobiv tsiviillennuväli.

Kuna aga lennuki kandevõime on 50 tonni ja suvalisse Eesti punkti jõudmiseks kulub vaid tühine osa antud masina tohutust lennukaugusest, siis taoliseks lühikeseks lennuks topib sinna vajadusel 300 meest koos nänniga (150 kg mees+varustus) ka sisse, sest lennuaeg on 15 min ringis.

Huvitav, mis siis saab kui see 300 tegelast ühe AIM120-ga alla tõmmatakse, ja nii veel mitu tükki...?! Aga Vene kindralid vist sellele tõesti ei mõtle, Trumm?!

Minu jaoks on see Venemaa võimalik ootamatu rünnak veidi segane.

Saab olema üldjoontes "blitzkrieg" või "rohelised ahvid", kuid mitte mõlemad korraga.

Võiksime siia analüüsi mõttes tabelina välja tuua ootamatu välkrünnaku eesmärgid ja vahendid ning vastase riskid vastava eesmärgi saavutamisel, arvestades seejuures mitte ainult sõjalist, vaid ka poliitilist ja majanduslikku aspekti. Nt välkrünnaku puhul, millele ei tohiks meile ohu signaali andmiseks eelneda tõsisemaid info operatsioone, oleks vist päris suur hulk kohalikke venelasigi hämmingus, seejuures ei ole võimalik kohalikul venekeelsel, keda justkui siia kaitsma tullakse, ka võimalik pommide eest pakku saada juhul kui asub teatud objekti läheduses? Iseasi, kas peaksime teatud meeste tööd ise ära tegema või jätame neile endile selle vaeva, ei pea silmas "omasid".

Kampaania "rohelised ahvid" aga tähendab suhteliselt pikka teavitusaega meie väeosadele, mobilisatsioonile jne.

Kui meil Eestis ja Leedus istuvad kokku siiski kaheksa AIM120-ga varustatud hävituslennukit, siis peavad sellega ka dessanti korraldavad ohvitserid arvestama.
Kui on äkkrünnak lennukitega, siis peavad ju Ämaris baseeruvad lennukid reageerima, s.t õhku tõusma, et ohupiiri rikkujad tuvastada. Oletame, et tuvastamisel selgubki, et tegu äkkrünnakuga või lastakse NATO riigi lennuk lihtsalt ründaja poolt alla (nt omatakse suuremat ülekaalu + üllatusfaktor). Küll järgmised NATO lennukid siis juba teavad, mida teha, samuti levib selline rünnaku info koheselt erinevates staapides ja juhtimiskeskustes. Ei saa ju juhtuda olukorda, kus mõni sakslaste lennuk läheb identifitseerima idast tulevat (1)9 lennukiga formatsiooni ja peale tuvastust rahulikult jälle tagasi baasi või hoopiski Saksamaale sõidab. Me ei tea NATO õhupolitsei protseduure täpselt, kuid ilmselt võib väita, et on nähtud ette juhised ka sellise rünnaku puhul tegutsemiseks. Ja tuletan meelde, et siinviibivad lennukid kannavad alati vähemalt AIM120 endaga + AIM9.

Kummagi variandi puhul ei ole need tegevused kerge planeerida. Kui nende dessantnikega midagi valesti läheb? Piiratakse ümber ja võetakse vangi, muude üksuste kohalejõudmine viibib? Mis siis? Näitame laiale maailmale, kuidas roodu jagu "äraeksinuid" ümber piiratud on?! Selline välksõda on ikka üks kuradima riskantne värk. Dessandi plussiks võib pidada kiiret oluliste objektide hõivamist, kuid teisalt selle läbikukkumine, mis ei ole mitte väike tõenäosus, võib kujuneda väga võimsalegi riigile katastroofiks.

Rohemehikeste operatsiooni puhul on mõeldav kaks peamist piirkonda - Ida-Viru ja/või Tallinn. Mõlemaid või ka ainult Tallinna võttes ei saa see jällegi olema lihtne operatsioon, sest nõuab suuremat hulka üksuseid ja kohaliku elanikkonna toetus võib olla tühine. Kui võetaks ette Ida-Viru, siis milliseks kujunevad Tallinnas elava venekeelse elanikkonna eluolu, millised saavad olema suhtumine Venemaa poliitikasse ja millised saavad olema inimeste või etniliste gruppide omavahelised suhted? Jne jne...

Sellise ootamat Tallinna dessandi vastu (ja just Tallinna lennujaam on kõige ohtlikum) pole vaja palju muud, kui lihtsalt lennurajale mingi suurem masin risti ette tõmmata.

Kui meil radarid ja Ämari on töökorras (eelmainitud AIM-120 stsenaarium) pole sellest eriti üldse mõtet rääkida minumeelst. Kui me selles kontekstis räägime ka "ei julge, ei taha ei saa ja tabab ootamatult" siis on üsna mõttetu edasi arutleda ...
Kui ikka oleme nii saamatud, poleks raske välja mõelda ka stsenaariumeid kus meid ei aitaks ei valves olev keskmaaõhutõrje või kasvõi jalaväepataljon otse lennuvälja kõrval. Radarite olemasolul korral on meil nagunii ka teada, mis lennukitega tegu niipea kui nad õhku tõusevad, sest see jääb mitmekordselt dubleerituna ilusti nenderadarite tegevusalasse.

Peame muidugi arvestama ka variandiga, et Ämari ja radarid esmalt (või samaaegselt) neutraliseeritakse. Selline tegevus tähendab muidugi kohest sõjaolukorda. Ehk siis kiirreageerijate ja sisekaitse jaluleajamine ning ka mobilisatsiooni alustamine. Sedasorti tegevus muidugi esmalt.

Eelmainitu on oluline, kuid sellest on vähe kasu lennuvälja kaitmise vaatenurgast (ei jõua õigeks ajaks kohale). Olukorda võivad raskendada ka vaenalse "üllatusterroristid" lennujaamas, kes kontrolli üle võtavad ja suvalist masinat rajale veeretada ei lase. Samas palju ja mis varustusega neid seal olla saab? Tervet lennuvälja territooiumit nad tankitõrjerelvadega kindlasti turvata ei jõua. Antud plaani peeti keeramiseks oleks seega vaja halvimal juhul paari MRAP stiilis sõidukit K-kommando kasutusse, kes kärutaks selle sobivast kohast läbi lennuvälja perimeetri ja pargiks maandumisrajale.

Palun selle postituse valguses mulle mitte sõnu suhu panna. Ei ole väitnud et meil on kõik eelhoiatus ja kaitsevõime ülihea. Lihtsalt konkreetse mõttemängu stsenaariumit saaks minumeelest ära hoida üsna tagasihoidlike vahenditega.

Sellise ootamat Tallinna dessandi vastu (ja just Tallinna lennujaam on kõige ohtlikum) pole vaja palju muud, kui lihtsalt lennurajale mingi suurem masin risti ette tõmmata.

Kui lennuväli on vaja kätte saada siis pannakse Tallinnas merejalaväe brigaad maha ja see võtab lennuvälja ära.Nende saabumine territorjaalmere piirilt randa Tallinnas on umbes 1,5 tundi.Kui mereseire radareid segatakse siis avastatakse laevad alles siis kui nad Tallinna lahes on.

paharet kirjutas:

Sellise ootamat Tallinna dessandi vastu (ja just Tallinna lennujaam on kõige ohtlikum) pole vaja palju muud, kui lihtsalt lennurajale mingi suurem masin risti ette tõmmata.

Kui lennuväli on vaja kätte saada siis pannakse Tallinnas merejalaväe brigaad maha ja see võtab lennuvälja ära.Nende saabumine territorjaalmere piirilt randa Tallinnas on umbes 1,5 tundi.Kui mereseire radareid segatakse siis avastatakse laevad alles siis kui nad Tallinna lahes on.

Mnjah, see tundub tõesti päris suur "turvaauk". Samas Tallinn on vist ainuke Baltimaade olulisematest strateegilistest punktidest, mis rahvusvahelistele veeteedele nii lähedal on ja nii kergelt haavatav. Teatavasti NATO lubas/lubab panustada ka mereväe üksuste tugevdamisse Läänemerel. Peaks moosima need Brittide Läänemerele välja lubatud üksused siiakanti

Kui siin lähikandis kooserdaks lisaks regulaarselt mõni alveelaev ja frigatt koos õhutõre- ning tiibrakettidega ning saatjalaevadega siis oleks asi jälle märksa turvalisem. Loomulikult on võimalik ka neid neutraliseerida aga äkkrünnak läheks jälle omajagu keerulisemaks.

Lennuvälja võtmisest:
Entebbe, Praha ... esimesed tulevad maha graafikujärgse tsiviillennuna ja järgmised juba hõivatud lennuväljale sirge seljaga