Eesti ohvitserikoolitusest

[isonts]

Need on ju puhtalt erialaohvitserid, kes lühikese kursuse tärnide jaoks läbi teinud ja töötavad oma kitsal erialal. Täiesti asjassepuutumatu võrdlus. Jutt käib ikkagi noorte värbamisväljast, mille tõttu kv juhtide/ülemate kvaliteet kannatab. Minu ajateenistuse kogemuse pärast pole vaja sul muretseda. Nagu vist metsakutsu laulis: “Ära mine närvi”.

Too siis ikka mõni uuring välja, mis toetab sinu teooriat meie kadetide ebaintelligentsusest. Või põhineb sinu väide ainult sellel, mida ühel üliõpilaste õllepeol nägid?

Minu jaoks ei näita suvalisel pseudoerialal tehtud magistrikraad enam midagi, tunduvalt rohkem näitab see, kas kva-sse vastu võetud noor oleks sisse saanud ka nt tü õigusteaduskonda, arstiteaduskonda või Lennuakadeemia piloodiõppesse. Kui teha kva esmakursuslaste seas küsitlus, mis oleks olnud nende teine valik, siis vaevalt leiaks vastuste seast tü võ taltechi.

Mida magistrikraad sinu jaoks tähendab ei huvita mitte kedagi. Õigusteaduskonda, arstiteaduskonda või Lennuakadeemia piloodiõppesse sisse saamine näitab ainult seda, et noor inimene tahab saada siis lihtsustatuna juristiks, doktoriks või piloodiks. Nii nagu KVA sse õppima minev inimene tahab saada ohvitseriks. Põhimõtteliselt piisab ju kõikidesse nendesse õppeasutustesse sisse pääsemiseks normidele vastamisest või möödetakse kuidagi neis veel erinevalt intelligentsust? KVAsse kõrgema intelligentsiga inimesi ei võeta?

[mongol]

KVAsse kõrgema intelligentsiga inimesi ei võeta?

Võetakse vä?
Minu KVA, tol ajal KVÜÕA, ajal oli kadettide koosseis siiski selline, kes lihtlausetega ei rääkinud. Vahepeal olen näinud ka NoKu-sid, kes lihtsalt said olemasoleva kõrghariduse baasil täpid peale ja siis hakkasid kohanema süsteemiga, sest teenistusest polnud neil päriselt aimugi. Mul on kaukas kogemus, kus noku kitus (mhmh, justnimelt siuke sõna) väeosaülemale, et RV ei tee oma asju. Selgus, et teeb küll, lihtsalt peale 1700, sest sõduritel on ju tunnid. RÜ lihtsalt pillas pastaka 1700 ja oligi tema päev ses osas läbi. See, et sõdur on ka inimene, ta kõrgharitud pähe ei mahtunud, ei mahu siiani kuuldavasti.
Ja nii edasi ja edasi.. Mõttetuid mehi on ikka kõvasti tehtud..
Täpsutan, et minu taustsüsteemi tekkimine juhtus 2000 ja kopikad, seega praegu on vast kõik okei - sissetulev prügi saab asja tehtud ja väljub kvaliteedina.

[Rabapistrik]

Kui subjektiivselt hinnata KVA I astme kõrghariduse kvaliteeti, siis ma ei arva, et see oluliselt erineb teiste ülikoolide nö 'poolpehmetest' õppekavadest. Juhtimisõppes on KVA kindlasti väga konkurentsivõimeline ja väidan, et isegi unikaalne. Ma arvan, et paljud ajateenistuse lõpetanud ja varem tugevates keskkoolides õppinud inimesed valivad nt inseneri, arsti või juristi tee muuhulgas järgmistel põhjustel:
1. Eeldatav töötasu kogu karjääri vältel ja karjääri paindlikkus (ohvitserina töötamiseks on sul ikkagi ainult üks tööandja, ülem keda sa ei saa valida ja kelle juurest kehva juhtimiskultuuri tõttu mujale minna, palju piiranguid jne).
2. Ajateenistuse ajal kogetud sõjaväeline 'kultuur' selle kehvemas mõttes. Arvan, et see on viimastel aastatel paranenud, aga kui oled keskkooliski kogenud väärikat poolakadeemilist töökeskkonda ja ajateenistuse ajal kuuled kohe alguses tehislikult madala ja moonutatud kõrihäälega tegevteenistujat karjumas "Nii, kuulab siia!" (miks peaks keegi nii rääkima üldse ) ja teenistuse jooksul koged kehva/üleolevat suhtumist ajateenijasse, siis ülikooli valides libised KVA õppekavadest kiiresti üle, sest kes tahaks sellises organisatsioonis töötada ja endale selliseid kolleege.

On mõnes mõttes paradoksaalne, et oma inimvara usaldame kõige vähesema kogemusega tegevväelastele (nii AO'd kui O'd), aga mul ei ole ka kohe paremat lahendust pakkuda. Kuna KVA värbamisväli on niikuinii ahtake, siis need AO'd ja O'd kes ajateenijatele organisatsiooni kehvasti esindavad, tuleks välja praakida. Võib-olla on selleks vaja mingit täiesti uut süsteemi.

Aga seda võin omast kogemusest öelda, et NATOs ohvitseridele õpetatavad juhtimisprintsiibid on küllalt universaalsed ja töötavad tsiviilis ka. Olen ettevõttes korduvalt tundnud puudust sellest, et kolleegid ei tea MDMP'd, kui vaja midagi planeerida või eksivad mingite ilmselgete juhtimisprintsiipide vastu.

[isonts]

On mõnes mõttes paradoksaalne, et oma inimvara usaldame kõige vähesema kogemusega tegevväelastele (nii AO'd kui O'd), aga mul ei ole ka kohe paremat lahendust pakkuda. Kuna KVA värbamisväli on niikuinii ahtake, siis need AO'd ja O'd kes ajateenijatele organisatsiooni kehvasti esindavad, tuleks välja praakida. Võib-olla on selleks vaja mingit täiesti uut süsteemi.

Väga õige tähelepanek. Kui oleks minu teha siis ma paneks vähemalt rühmavanemaks need allohvitserid, kes on juba oma karjääri viimaseid aastaid teenimas või siis juba pensionile läinud. Kaoks see mõtetu põrkamine ajateenijatega ära..

[Kapten Trumm]

1. Eeldatav töötasu kogu karjääri vältel ja karjääri paindlikkus (ohvitserina töötamiseks on sul ikkagi ainult üks tööandja, ülem keda sa ei saa valida ja kelle juurest kehva juhtimiskultuuri tõttu mujale minna, palju piiranguid jne).
2. Ajateenistuse ajal kogetud sõjaväeline 'kultuur' selle kehvemas mõttes. Arvan, et see on viimastel aastatel paranenud, aga kui oled keskkooliski kogenud väärikat poolakadeemilist töökeskkonda ja ajateenistuse ajal kuuled kohe alguses tehislikult madala ja moonutatud kõrihäälega tegevteenistujat karjumas "Nii, kuulab siia!" (miks peaks keegi nii rääkima üldse ) ja teenistuse jooksul koged kehva/üleolevat suhtumist ajateenijasse, siis ülikooli valides libised KVA õppekavadest kiiresti üle, sest kes tahaks sellises organisatsioonis töötada ja endale selliseid kolleege.

On kolmas põhjus ehk kah - KV töötasu muutub tänases kontekstis normaalseks ehk kuskilt majorist alates (tõuseb 3000 taha). Selleks aga tuleb enne vähemalt 15a olla pigem väiksevõitu (kuid palju kodust äraolekut eeldaval) palgal. See "3000 taha" palga saab täna iga enamvähem normaalne töötegija üsna kohe peale ülikooli (nt insener). Ehk siis lahtise peaga ja võimeka inimese jaoks on KV pakutav nooremohvitseri tasu liiga väike, et selle pinnalt 15 aastat paremat elu oodata. Arvan, et küllap ka vanemallohvitseridega on sama probleem. Miks minna KV, kui võib minna prügiauto juhiks ja saada kohe 3000 kätte? Ehk tekib see nn nishivärbamine (tingimustega on nõus need, kes vaid KV tahaks) ja seal on paratamatult värbamisväli üsna väike.

Päris huvitav oleks näha riigieksamite tulemuste statistikat nt TTÜsse sisse saanud vs KVA.

Ajateenistuse ajal kogetud sõjaväeline 'kultuur' selle kehvemas mõttes. Arvan, et see on viimastel aastatel paranenud, aga kui oled keskkooliski kogenud väärikat poolakadeemilist töökeskkonda ja ajateenistuse ajal kuuled kohe alguses tehislikult madala ja moonutatud kõrihäälega tegevteenistujat karjumas "Nii, kuulab siia!" (miks peaks keegi nii rääkima üldse ) ja teenistuse jooksul koged kehva/üleolevat suhtumist ajateenijasse, siis ülikooli valides libised KVA õppekavadest kiiresti üle, sest kes tahaks sellises organisatsioonis töötada ja endale selliseid kolleege.

Ameerika vanasõna ütleb "What you pay is what you get".

[nukkel]

If you pay peanut's you get monkey job. See on teine levinud ütlus.

[Kapten Trumm]

Hetk tagasi jäi silma mingi Delfi personaliaken, kus otsiti IT ja side teemaga tegelevat staabiohvitseri, õnneks küll KVA-d ei eeldatud. Samas kõrval oli kuulutus, kus mingi paadiehitusfirma otsis elektrikku ja palk oli sama. Üks on ikka kõrge tasemega spets ja teine oskustööline, nende palgavahe peaks olema minimaalselt 1,5 korda.

[isonts]

Hetk tagasi jäi silma mingi Delfi personaliaken, kus otsiti IT ja side teemaga tegelevat staabiohvitseri,õnneks küll KVA-d ei eeldatud. Samas kõrval oli kuulutus, kus mingi paadiehitusfirma otsis elektrikku ja palk oli sama. Üks on ikka kõrge tasemega spets ja teine oskustööline, nende palgavahe peaks olema minimaalselt 1,5 korda.

SINULT OOTAME
- Vähemaalt kapteni auastet
SIND OOTAB EES
- Teenistustasu 3450 eurot(bruto)

[zephys]

- Teenistustasu 3450 eurot(bruto)

Pidid sa nüüd KVA värskete magistrantide päeva jälle ära rikkuma, et mingi saamatu (kes see veel sellise palga peale langeda tahab) IT kuli sõjateaduste magistritest, kes on 15 aastat kroonuleiba maitsnud, hoobilt rohkem rulli saama hakkab

Ehk nagu siin teemas korduvalt juba kirjutatud on - Eesti ohvitserikoolituse parim ja konkurentsivõimelisem osa on koolitus ise. Siiski rikkamad üliõpilased riigis (vist...), aga selle 3+2 kinnimakstud lihasuretamise eest tuleb ülejäänud teenistuses veedetud aja olla kaotusseisus aiataguse tööturu palkade ja tingimustega võrreldes.

[URR]

Mina olen hariduselt ajaloo magister. Laanemetsal on lausa kaks magistrikraadi: üks TTÜ mereakadeemiast ja teine Läti riigikaitseakadeemiast. TTÜ mereakadeemia kraadid on mereväelaste seas suhteliselt levinud, sest enne 2011. aastat Eestis mereväeohvitseride kursust polnud ja välismaal õppinud ei saanud sageli formaalset kõrgharidust või seda Eestis ei tunnustatud. Näiteks Taani mereväeakadeemia lõpetanud võeti mujal ilmas vastu magistrikursusele, aga Eestis loeti see erialaseks täiendkoolituseks. Esimesed mereväe magistrid peaksid lõpetama järgmisel aastal. Kraadi aga nõuti ja kraadid hangiti. Hiljem tekkis võimalus VÕTA abil ja eksternina KVAÜÕA juures põhikursus lõpetada. Enamasti tähendas see lõputööd, pedagoogikat, laskmise läbiviimist ja nipet-näpet veel. Ei tunne küll, et minu haridus kehvem oleks, eriti pärast kadettide õppekavade välja töötamist ja nende endi õpetamist. Tsiteerides üht kolleegi: "Kust said oma kraadi Bologna ülikooli esimesed professorid?"
Ma pole KVÜÕAs/KVAs õppinud, aga olen seal kursuseülema, lektori ja õppekava juhina kokku seitse aastat veetnud. Tõsi, nüüd on juba mõni aasta sellest möödas. Võin kinnitada, et kadette on igasuguseid: lolle ja tarku, laisku ja virku. Alati on olnud ka medaliga gümnaasiumi lõpetanuid. Kui palju just, ei tea, aga seda saaks uurida. Lisaks sisendile (medalid) võib võrrelda ka väljundeid. Siin saab tutvuda KVA lõputöödega. Igaüks võib hinnata, kas on kvaliteeti või ei ole: https://ilias.mil.ee/ilias.php?baseClas ... f_id=28963.
NOKlasi nägin ka: enamik neist oli akadeemiliselt võimekad ja motiveeritud, aga nende indoktrineerimine jäi napiks. Mis teha, üks aasta ei ole kolm aastat. Kaitsevägi ei saanud sellest aru ja enamik neist põles kiiresti läbi.
KVÜÕAl/KVAl on kaks üksteist võimendavat probleemi: suur väljalangevus ja "ette antud normi" mitte täitmine. Nii palju ohvitsere kui aastas vaja oleks, pole vist veel kordagi lõpetanud. Probleemi lahendamiseks on langetatud vastuvõtukriteeriume, mis omakorda suurendab väljalangevust. Teine võimalus on langetada lõpetamise kriteeriume, aga selle tagajärjeks on kehvemad ja kiiremini läbi põlevad ohvitserid. Ilmselt tuleb tunnistada, et 1,3 miljoni inimese seast saabki koolitada ainult teatud arvu ohvitsere ja me tegutseme juba piiri peal.

[Kapten Trumm]

Alati on olnud ka medaliga gümnaasiumi lõpetanuid. Kui palju just, ei tea, aga seda saaks uurida.

Oleksin taolise info eest tänulik, võibolla ma vaatan asja liiga halvasti.

Lihtsalt võrdluse mõttes, tsiviilülikoolis kus mina õppisin, oli vastuvõtt 75le õppekohale, millest 36 võtsid kohe (eksamiteta) endale kuldmedaliga lõpetanud. Ma ise arvan, et medalita lõpetaja oli seal näiteks üsna erandlik. Konkurss kõiki õppekohti arvestades oli umbes 7,5 kohale ja kui arvestada, et pooled kohad võeti konkursita, siis sissesaamise nimel tuli võistelda umbes 15 kandidaadiga.

Muidugi aja jooksul on see medali väärtus ajas lahjenenud. Minu lõpetamisel ajal pidi kuldmedali saamiseks olema kogu gümna KÕIK semestrihinded 5-d (10, 11, 12 klass). Mina pidin sellest (ja eksamita sisse saamisest) suu puhtaks pühkima ja leppima hõbedaga üheainsa 4 pärast 10ndas klassis. Mul vanem tütar lõpetas 2a tagasi Tallinnas gümna kuldmedaliga ja tal oli isegi lõputunnistusel paar nelja.

[URR]

Tuleb välja, et seda statistikat (enam?) ei koguta. Uurin vel natuke, aga vist jään vastuse võlgu.

[strateegiline sõdur]

Ilmselt tuleb tunnistada, et 1,3 miljoni inimese seast saabki koolitada ainult teatud arvu ohvitsere ja me tegutseme juba piiri peal.

Mõtleme nüüd selle mõtte korralikult lõpuni. Meie rahvaarv on väike. Kuna väike siis ohvitseriks õppijaid ei ole. Kuna ohvitseriks õppijaid ei ole, siis uusi võimearendusi teha pole mõtet, sest uued võimearendused vajavad täiendavaid inimesi. Kuna uusi võimearendus teha ei saa tuleks nt patrull-laevade projekt seisma panna.

Vaatan SAISist, et mereväe suunale on vastuvõetute pingereas 3 inimest (hetke seis, ilmselt veel muutub?). Võrdluseks – TalTech mereakadeemiasse oli 244 soovijat.

Ühesõnaga algse mõttekõigu lõppjäreldus on, et mereväe maksimaalne suurus ei saa ületada ühte laeva? Vabanev raha tuleks ümber suunata lennukitele, kuna igale piloodi kohale kandideeris ~9 inimest ühele kohale. Või veel parem mereakadeemiale, sest sinna õppima minna on noortel huvi olemas.

Eelnev mõttekäik on muidugi kergel huumori võtmes, kuid tuum jääb paika – kui väide on, et 1,3 mln elaniku seast ei ole võimalik rohkem koolitada võib tänase asjade korralduse puhul alustada kohe kaitsekulude langetamist ja plaanis olnud uute projektide lõpetamist.
Millega olen päri on väide, et tänaste tingimuste puhul puudub piisav huvi (150 kadetti aastas) ohvitseri elukutse vastu. Paar viimast aastat on seda katseliselt kinnitanud.

Kuid küsime teistpidi, mis tingimuste või tegurite muutmise korral oleks piisav huvi, et täita ära 150 kohta? Kas eksisteerib teoreetiline tegurite kombinatsioon, kus piisav huvi oleks olemas?
Eeldan, et kaitseministril on lahendus olemas: „Juba sel aastal võtame kaitseväeakadeemiasse 90 asemel vastu 150 [õppurit]," ütles Pevkur. https://www.err.ee/1609757604/eesti-kai ... -ja-luurel

Kuid üldisemalt ja laiemalt vaadates tundub, et kui Sisekaitseakadeemia, mereakadeemia, kunstiakadeemia ja nt lennuakadeemia vastu on noortel suur huvi, siis ehk siiski pole probleem mitte meie väikses rahvaarvus vaid probleem on lokaalsem ja kitsama ulatusega?

[Fucs]

Mina endiselt pean kõige tähtsamaks motivatsiooni ja tahet, elik võimalikult suurt hulka isamaaliselt kasvatatud ja motiveeritud noorsugu ehk materjali, kes tahavad ennast EKJ siduda ja kellest-millest siis kedagi-midagi saab voolida.
Edasi kandidaadi potentsiaalse võimekuse, sõjaväelise juhtimise erialal, hindamist (kas on mingidki eeldused või pole neid üldse).
Seejärel nii õppimis- kui hilisemaid teenistustingimusi/keskkonda/toetamist (soodsate tingimuste loomist ja inimeste, kes on valinud omale sõjaväelise elukutse, ka hilisemat väärtustamist) igal võimalikul viisil.
KVA eelsed oskused, tarkused, gümnaasiumite kuldmedalid jms tulevad tähtsuse järjekorras alles pärast kõike seda.
IMHO

* ja siis see minu mantra, et koolides tuleks teha riigikaitse õpetus kohustuslikuks. Sealt saaks ma arvan täiendavat infot nii isikuomaduste, kui kutsesobivuse kontekstis.

Mis mul on oma arvamuse, "et kohustuslik riigikaitseõpetus parandaks ka EKV kaadri olukorda" kaitseks öelda?

Mina jõuan jälle kohe lause alguses sinna, et vaja on kohustuslikku riigikaitseõpetust koolides.
Lahendab paljud, või vähemalt osad hilisemad probleemid.

Seega on IMHO kolm probleemi:

1. Meil oleks vaja rohkem (võimalikult palju) sisemise motivatsiooniga kodanikke.
2. Me ei tohi nende väheste, kes meil on, sisemist motivatsiooni ära nullida.
3. Me ei tohi olla "liiga pehmod" (ei ole kõige parem sõnapaar iseloomustamaks, aga ma ei leia praegu ajukäärudest midagi paremat hetkel), et kaoksid ka välise motivatsiooni hoovad. Elik me ei tohi väliseid motivaatoreid ära rikkuda ja devalveerida.

Punkt kolm on hädalahendus ja aseaine.
Keskenduma peaks punktidele 1 ja 2.

Siin jõuamegi jälle tagasi ühiskonna mentaliteedi, lastetubade, kasvatusmeetodite, koolihariduse, kaadripoliitika, hoolivuse, PR-i jm selliseni.

Fucs tahab selle kohta ütelda järgmist... ja ma olen sellel teemal siia erinevatel aastatel nii palju juba kirjutanud, et kindlasti leiab ka sealt kusagilt juba selle... aga mul on lihtsam ennast korrata, kui mööda milneti neid juba kirja pandud lausejuppe taga otsida....

Et siis kust kohast peaks tulema "teistsugune pilt mis vastu vaatab", kui me pole 32 aastat valdavat osa "nooremast" elanikkonnast sünniaastaga alates 1974 (need kes jõudsid 1991 10-11 klassi ja oleks pidanud hakkama õppima "sõjalist algõpetust) ja eriti 1983/84 (kes läksid kooli juba iseseisvuse taastanud Eestis septembris 1991) riigikaitseliselistel teemadel harinud?

Kes on need "tööandjad", kes ei toeta riigikaitses osalemist? Kas need pole mitte valdavalt need samad isikud, kes pole kunagi ise riigikaitselist algharidust saanud? Kes on need naised, kes oma mehi ja meessoost pereliikmeid ei toeta? Kas need pole mitte need samad naised, kes pole ise riigikaitselist algharidust saanud? Kas see pole mitte see "seltskond" kellel puudub üldjuhul igasugune arusaam ja isiklik kogemus riigikaitsest, kodanikukaitsest jne kui sellisest?

Riigikaitseõpetus (või kodanikukaitse õpetus või kodanikuõpetus või nimetage seda kuidas heaks arvate) ongi see algbaas, kust tulevad riigikaitsest/kodanikukaitsest jne teadlikud kodanikud, kes täiskasvanuks saades moodustavadki meie ühiskonna põhilise osa ning loovad toetava tausta ja "pildi mis meile täna vastu vaatab".

Seepärast ei saa mina aru, kuidas 32 aastat pole saadud aru, et see riigikaitseõpetus (vms nimega) peab olema kohustuslik ja tulemuse saavutamiseks peab olema koostatud vastav pädev õppeprogramm, mis "toodaks" meie ühiskonna taustajõude, kes on teadlikud riigi kaitsest ja kodanikukaitsest ning kodanikukohustustest. Siis meil on vähem neid "naisi ja tööandjaid", kes ei toeta.

IMHO

Minu vana aastakümnete pikkune mantra:
Riigikaitse õpetus oleks tulnud juba ammu teha kohustuslikuks.
Sügisest nüüd muutus gümnaasiumiastmes kohustuslikuks.
Vaatab järgmisel sügisel (ilmselt liiga vara, sest gümna lõpetanud lähevad ilmselt enne aega teenima) ja edasi (ülejärgmisel sügisel), kas sellel ka mingi mõju on.

Ongi veel liiga vara midagi vaadata, aga ikkagi hakkasin otsima. 2024 kohta avalikes allikates mind huvitavaid andmeid pole. 2023 kohta midagi on aga puudulikult.

Aruanne kaitseväekohustuse täitmisest ja kaitseväeteenistuse korraldamisest 2023. aastal
Tallinn 2024

Riigikaitseõpetus muutus kohustuslikuks – alates 2023/2024 õppeaastast on kõigile gümnaasiumi riikliku õppekava alusel õppivatel gümnasistidel kohustuslik läbida riigikaitseõpetuse õppeaine. Riigikaitseõpetuse kohustuslikuks valikaineks muutumisega uuendati õpiväljundid ja hakati välja töötama uut õpikut. Lisaks viidi läbi riigikaitseõpetuse rahulolu-uuring, mille tulemusena selgus, et riigikaitseõpetusega rahulolu on õpilaste seas kõrge (81%). Noorte ootus riigikaitseõpetuses oli uute oskuste õppimine ja parem ettevalmistus ajateenistuseks. Ajateenijate kompleksuuringust nähtub, et riigikaitseõpetuse läbinute hulgas on kõige suurem hulk vabatahtlikult ajateenistusse tulijaid, lisaks on suures osas klassidega ajateenistusse tulijate eestvedajaks koolides just riigikaitseõpetaja....

...Vabatahtlikult asus teenistusse 61%, mis on läbi aegade kõrgeim tulemus. Selleks suurendati koolides läbiviidavate ajateenistust tutvustatavate külalistundide mahtu (7400 gümnasistini) ning huvi tõstmiseks kasutati oma koolidest teenistusse läinud ajateenijaid. Ajateenijate kompleksuuringust selgub, et 56% ajateenistusse jõudnud noortest on läbinud koolis vabatahtlikult ka riigikaitseõpetuse kursuse. Võttes arvesse, et just riigikaitseõpetuse läbijate hulgas on kõige suurem hulk aktiivseid vabatahtlikke ehk neid, kes tuleksid ajateenistusse ka siis, kui see ei oleks kohustuslik on riigikaitseõpetus koolides otseses seoses motiveeritud kutsealuste jõudmisele ajateenistusse....

...Uus riigikaitseõpetuse õpik on koolides kasutamiseks valmis 2024/25. õppeaastal. Riigikaitseõpetuses võetakse kasutusele e-õppekeskkond. Lisaks on sõlmimisel koostöölepe Tallinna Ülikooli ja Kaitseressursside Ameti vahel alustamaks uute riigikaitseõpetajate koolitamist Tallinna Ülikoolis 2024/25. õppeaastal...
https://kra.ee/wp-content/uploads/2025/ ... anne23.pdf

Kes seda kõike oleks võinud varem arvata eksole....
Saaks nüüd veel kusagilt kätte ka vastavad uuringud ja/või statistika 2024 aasta kohta, et saaks midagi võrrelda, siis oleks juba väga kena.
.

.

https://riigikaitseareng.ee/riigikaitsjad/

****

Paraku (IMHO kahjuks) on uues "Riigikaitseõpetuse" ainekavas tehtud muudatused, kus teoreetiliste (ajalugu jms mida peaks õpetama ajaloo tundides mitte riigikaitse õpetuses) ainetundide osa on suurendatud praktiliste (kaitseväeteenistust otseselt puudutavate, mille jaoks peaks üks riigikaitse õpetus just ERALDI olema ellu kutsutud) arvelt

KVA Tartu 2024
Riigikaitseõpetuse ainekava järgimine riigikaitseõpetuse teoreetilise osa läbiviimisel üldhariduskoolides
EUGEN LEVO 25.MaVPK

Kuigi tänapäeva üldhariduskoolide õpilased on sündinud ajal, mil Eesti on olnud vaba ja rahumeelne riik ning neil pole isiklikku kogemust otsese sõja või riigikaitsega, on mitmete uurimistöö tulemusi analüüsides selgunud, et nende seas kes on läbinud riigikaitseõpetuse on kõrgem kaitsetahe, kui nende seas, kes ei ole läbinud riigikaitseõpetust (Mari-Liis Mänd, 2013),(Naaber, 2019). Autori arvates on väga positiivne, et riigikaitseõpetuse teoreetiline osa kohustuslikuks muudeti, sest vajame igat hinge endi kõrvale selles väikses riigis nagu Eesti.

.

https://ilias.mil.ee/ilias.php?baseClas ... _id=141873

*
Vägisi tekib mulje, et keegi kusagil läbi aastate ja jätkuvalt nimme ei taha, et see nn riigikaitse õpetus õpetaks teatud asju ja annaks teatud tulemusi.... aga ma olen rohkem rahul, kui 10 aastat tagasi

[isonts]

Mina küll ei usu, et intensiivsem riigikaitse õpe midagi paremaks muudab. Vbl oleks ilma selleta ohvitseri eriala valivaid noori mõne inimese võrra vähem..
Omal ajal ei olnud mingit riigikaitse õpetust. Ilmselt olen ebaõiglane mõnede inimeste suhtes, aga minule isiklikult jäi küll mulje, et riigikaitse õpetus oli lihtsalt easy money teatud osale kaadrile. Nüüd veel kakeldakse ka selle raha pärast...