Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

[üks okas]

Kõigepealt peaks hoiduma halvustavatest lahterdamistest:
1. Brexiti ja Trumpi pooldajad on lumpen
2. Globaliseerumine on paratamatus ning seega globaliseerumise vastased on rumalad

Mis puutub sinu teksti lõpus olevaid kahte punkti, siis:
1. Ma võin südamerahus diskuteerida inimestega, kes pooldavad Brexitit ja Trumpi. See ei muuda minu arvamust, et kampaaniatel, mis on üles ehitatud madalaimale ühisnimetajale ja primaarinstinktidele ei tohiks olla demokraatlikus ühiskonnas kohta. Vaata, mis nendest Brexiti juhtidest saanud on! Keegi ei ole vastutust võtnud, tähtsaimate loosungite kohta on tunnistatud, et need olid valed - ja siis tuleb keegi väitma, et ma ei peaks arvama, et inimesed, kes seda jama pooldasid, ei ole kõige teravamad pliiatsid.
2. Globaliseerumise vastu võitlemine on ludiitluse tänapäevane vorm. Globaliseerumisega võitlemine on sama arulage nagu ludiitide masinalõhkumine. Sellega tuleb kohaneda, seda tuleb piiritleda, sellega tuleb õppida koos elama. Mitte võidelda. Ja siis tuleb keegi väitma, et ma ei peaks arvama, et inimesed, kes arvavad, et ludiitluses seisneb maailma päästmise võti, ei ole kõige teravamad pliiatsid.

Vastus on väga hea. Raudne loogika. Aga sa Kilo Tango loe palun veel üks kord oma vastus läbi ja sa leiad arvatavasti, et midagi nagu ei klapiks. Vastuse sees on omakorda vastus.

Hakkad juba tõele lähedale jõudma. Kuid vaevalt sa sooviksid tõde näha. Pigistad silmad kinni. Iseseisvalt ei jõua sa arvatavasti iialgi tõeni, sest see ei sobi kokku su maailmavaatega.

Sinu maailmavaade aga ei muutu, sest sa ignoreerid informatsiooni, mis võiks muuta su maailmavaadet. Sind tuleks nagu väikest last talutada tõe juurde, kuid sellest poleks kasu, sest sa oled kannatamatu. Enda arvates tead juba niigi tõde. Soovid teisi õpetada, mitte ise õppida.

[Fucs]

Mulle näib (lihtsalt näib, võib-olla valesti näib), et Eestis tegeletakse kole palju nende kaheks jaotamise ja ebameeldiva(ma) poole tõrvamisega.
Taoline maailmakäsitlus on omane kommunistlikule propagandale, kus maailm jaotati rahuarmastavateks sotsialismimaadeks ning verejanulisteks kapitalismimaadeks.
Olin tol perioodil vist piisavalt vana juba, et mitmeidki asju tänases poliitikas vaadates hakkab dejavu tunne tekkima. Kahjuks.

Mulle meenutab kogu kompott nn. "koolikiusajate" fenomeni, millega haakub otseselt ka "masside psühholoogia"
(vt. Gustave Le Bon "Hulkade psühholoogia" / "Rahvaste psühholoogia ja mass").

On keegi teistest natuke tugevam, või tugevamana näiv tegelane kellest kujuneb n.ö autoriteet.
Nõrgemad vahivad sellisele alt üles ja tahaksid olla samasugused kõvad tegelased, või vähemalt kuuluda sellisega ühte leeri ja kindlasti mitte vastasleeri. Muidu võib sinust saada selle "autoriteedi" ja tema kamba peksupoiss. Nii siis käib see "autoriteet" mööda koolimaja koridori käed taskus ringi ja jagab kuklalakse neile, kes talle millegipärast ei meeldi, või lihtsalt niisama, et oma autoriteetsust tugevdada. Kuigi paljud kambajõmmid saavad aru, et see "autoriteet" teeb tihti asju, mida ei saaks tolereerida, siis hoitakse mokk maas ja tehakse samu asju, et mitte ennast kambast väljaheidetuna ja vastasleeris n.ö. kiusamise objektina ühel hetkel leida.

Ja selline "autoriteet" lammutab süüdimatult oma kamba vaikival toel nii kaua, kuniks ei teki teist võrdväärset autoriteeti, kes "konkurentsi" pakuks, või kuniks tema teod ei muutu ka kambajõmmidele juba täiesti vastuvõetamatuteks, ning kamp laguneb ja ta üksi jääb, ning hääbub. Tihti saavad sellistest endistest "autoriteetidest" siis peksupoisid, keda mõnuga tümitatakse ka endiste kambajõmmide poolt, sest jõud käib nüüd üle ja on julgust.

Sellisel kambal on üks oluline edasiviiv kandepind, mida nimetatakse ka kambavaimuks. Kamp on "masside" minimudel ja "indiviidi käitumine massis" on tavaliselt kardinaalselt midagi muud, kui indiviidi käitumine väljaspool masse.

Riikide tasandil vahivad "väiksemad" tihti suu ammuli "suuremate" poole ja seepärast nad jäävadki aegade lõpuni ka ise väikesteks. "Suur" ei tähenda alati mitte ainult rahvaarvu ja hallatavat territooriumi.

Meil on aastakümneid vahitud suu ammuli oma erinevate "iidolite" ja "autoriteetide" poole piiride taga. Tihti neid ka pimedalt kummardades ja kambavaimu üleval hoides kooris "hosianna"-t lauldes.

On erinevatel perioodidel vahitud nii NSVLiidu, Venemaa, Saksamaa, USA (jne), kui EU poole. Tahetakse olla "autoriteetidega" ühes kambas ja vältida paaniliselt vastasleeri sattumast. Tahetakse olla ükskõik kelle poolel, peaasi, et mitte peksupoiste poolel. Ja vahel on see soov nii tugev, ning kuulumine massi hakkab mõjutama ka käitumist selles massis vastavalt, et unustatakse omaenese mina, isiksus, põhimõtted ja vaated. Mõned nimetavad seda ka "peavooluks". Ja ei saa eitada, et see "autoriteetide" poolt produtseeritav "peavool" ongi ka osadele see "mina, minu põhimõtted ja vaated". Kuid mitte kõikidele. Ja iseküsimus on, kas nende põhimõtete ja vaadeteni on jõutud ise oma peaga mõeldes, või on tegemist "üle võetud" (vahel ka pealesurutud) põhimõtete ja vaadetega, mis on "masside psüholoogiast" tulenev tagajärg.

Lihtsalt mõtted.

[Kilo Tango]

Kõigepealt peaks hoiduma halvustavatest lahterdamistest:
1. Brexiti ja Trumpi pooldajad on lumpen
2. Globaliseerumine on paratamatus ning seega globaliseerumise vastased on rumalad

Mis puutub sinu teksti lõpus olevaid kahte punkti, siis:
1. Ma võin südamerahus diskuteerida inimestega, kes pooldavad Brexitit ja Trumpi. See ei muuda minu arvamust, et kampaaniatel, mis on üles ehitatud madalaimale ühisnimetajale ja primaarinstinktidele ei tohiks olla demokraatlikus ühiskonnas kohta. Vaata, mis nendest Brexiti juhtidest saanud on! Keegi ei ole vastutust võtnud, tähtsaimate loosungite kohta on tunnistatud, et need olid valed - ja siis tuleb keegi väitma, et ma ei peaks arvama, et inimesed, kes seda jama pooldasid, ei ole kõige teravamad pliiatsid.
2. Globaliseerumise vastu võitlemine on ludiitluse tänapäevane vorm. Globaliseerumisega võitlemine on sama arulage nagu ludiitide masinalõhkumine. Sellega tuleb kohaneda, seda tuleb piiritleda, sellega tuleb õppida koos elama. Mitte võidelda. Ja siis tuleb keegi väitma, et ma ei peaks arvama, et inimesed, kes arvavad, et ludiitluses seisneb maailma päästmise võti, ei ole kõige teravamad pliiatsid.

Vastus on väga hea. Raudne loogika. Aga sa Kilo Tango loe palun veel üks kord oma vastus läbi ja sa leiad arvatavasti, et midagi nagu ei klapiks. Vastuse sees on omakorda vastus.

Hakkad juba tõele lähedale jõudma. Kuid vaevalt sa sooviksid tõde näha. Pigistad silmad kinni. Iseseisvalt ei jõua sa arvatavasti iialgi tõeni, sest see ei sobi kokku su maailmavaatega.

Sinu maailmavaade aga ei muutu, sest sa ignoreerid informatsiooni, mis võiks muuta su maailmavaadet. Sind tuleks nagu väikest last talutada tõe juurde, kuid sellest poleks kasu, sest sa oled kannatamatu. Enda arvates tead juba niigi tõde. Soovid teisi õpetada, mitte ise õppida.

Oh, aga palun aidake siis mind, väetikest. Siiamaani ei ole ma küll kuulnud ei sinu, ega kellegi teise suhtest ühtegi väidet selle kohta, kuidas:
1. Trump ja Brexit maailma arengule kasuks tuleksid.
2. Üldse oleks võimalik globaliseerumist väärata demokraatlikus ühiskonnas.

[üks okas]

Oh, aga palun aidake siis mind, väetikest. Siiamaani ei ole ma küll kuulnud ei sinu, ega kellegi teise suhtest ühtegi väidet selle kohta, kuidas:
1. Trump ja Brexit maailma arengule kasuks tuleksid.
2. Üldse oleks võimalik globaliseerumist väärata demokraatlikus ühiskonnas.

Hakkaks siis algusest.
Keegi ei suudaks KÕIGI JAOKS defineerida, mis on tõde ja mis vale. Ei suuda seda ka mina. Igaüks leiab ehk enda jaoks kasulikku siit postitusest.
Tõde on kõigi jaoks erinev. Maailmavaade on igal inimesel mingil moel erinev.

Iga inimene teeb iga päev sadu valikuid, mis tihti mõjutavad hiljem tema tulevikku. Mõned muidugi ei mõjuta ka. Aga mõned mõjutavad väga palju. Enamasti teevad inimesed neid otsuseid üsna väikese etteteadmisega, et kuidas ja kui palju ikka mõjutab. Mõnikord võtavad vaevaks ette mõtelda. Mõni inimene üritab kogu aeg ette mõtelda ning tema jaoks on see valikute tegemine eriti raske.

1. Mida saadi Brexiti rahvahääletuse tulemusena teada? Ühendkuningriigi valijad jagunevad kaheks. Brexiti pooldajaid oli rohkem.
2. Mis järgnes Brexiti rahvahääletusele? Segadus. Nii Ühendkuningriigis, kui ka Euroopas ja maailmas oli väike paanika. Pooldajad ja vastased üritavad oma seisukohti kaitsta. Peale Brexiti rahvahääletust on palju rohkem inimesi on huvitatud poliitikast. Üritatakse ära arvata MILLINE on TULEVIKUS võitjate pool.

Mõni inimene üritab kogu aeg ette mõtelda ning tema jaoks on see valikute tegemine eriti raske.

3. Rahvusriikide ja Brexiti pooldajad on vaimustuses, sest nende arvates näitas Brexiti rahvahääletus selgelt, et Junckeri komisjoni ja EL poliitika on rahvusriikide suhtes vaenulik, massimigratsioon on globalistide sihikindlalt kavandatud tegevus, et rahvusriike nõrgestada.

Globalistid on teadupärast inimesed, kes hoolimata oma kultuurilisest ja rahvuslikust taustast käisid samades rahvusvaheliselt tuntud ülikoolides, olid praktikal samades rahvusvahelistes pankades ja külastasid samu rahvusvahelisi tippkohtumisi. Nende jaoks ei ole tegelikult erinevust Londoni ja Istanbuli globalisti vahel. Nad näevad samasugused välja, räägivad samamoodi ning kui nad kohtuvad, siis meenutavad nad tõenäoliselt samu kogemusi. Strasbourgist Dubaini ja Dubaist Davoseni on globalism omaette riik.

Seega pole ime, et need inimesed lihtsalt ei mõista, miks kodumaine pööbel on oma rahvuslikku identiteeti nii kiindunud ja miks nad võitlevad nii tugevasti, et seda kaitsta. Nad on pidevalt frustreerunud, et nende valijad ei lähe programmiga kaasa, ei pane oma lippe maha ja ei muutu globaalse ühiskonna näotuteks, juuretuteks liikmeteks. Me ennustame, et neil on ka tulevikus põhjust olla frustreerunud.

Globalistide pimedus erinevuste suhtes on olnud lääne kultuuri jaoks katastroofiline. Näiteks eliidi keeldumine tunnistamast, et islamimaailmas domineerib üks inimajaloo kõige vihkajalikum ja fanaatilisem ideoloogia, on nende praeguse täbara olukorra üks peamiseid põhjuseid ja kindlasti liikumapanev jõud Brexiti taga.

4. Kas rahvuslased saaksid muuta midagi Euroopas? Tõenäoliselt ei! On üks probleem, mida rahvuslased täielikult ei tunnista. Probleemiks on see, et rahvuslastel on praktiliselt võimatu luua populaarset ja toimivat erakonda. Globalistidel on tagavaraks palju erinevaid vahendeid, et pidurdada selliste erakondade populaarsust. Praegu lastakse rahvuslastel veidike klähvida lühikese keti otsas, sest kogunenud aur on vaja välja lasta. Kui rahvuslased ohtlikuks muutuksid, siis keeratakse jälle kraanid kinni ning käiku lähevad tavalised meetodid. Leitakse hulgaliselt komprat, süüdistatakse fashismis, natsismis, rassismis jne

[Kilo Tango]

Oh, aga palun aidake siis mind, väetikest. Siiamaani ei ole ma küll kuulnud ei sinu, ega kellegi teise suhtest ühtegi väidet selle kohta, kuidas:
1. Trump ja Brexit maailma arengule kasuks tuleksid.
2. Üldse oleks võimalik globaliseerumist väärata demokraatlikus ühiskonnas.

Hakkaks siis algusest.
Keegi ei suudaks KÕIGI JAOKS defineerida, mis on tõde ja mis vale. Ei suuda seda ka mina. Igaüks leiab ehk enda jaoks kasulikku siit postitusest.
Tõde on kõigi jaoks erinev. Maailmavaade on igal inimesel mingil moel erinev.

Iga inimene teeb iga päev sadu valikuid, mis tihti mõjutavad hiljem tema tulevikku. Mõned muidugi ei mõjuta ka. Aga mõned mõjutavad väga palju. Enamasti teevad inimesed neid otsuseid üsna väikese etteteadmisega, et kuidas ja kui palju ikka mõjutab. Mõnikord võtavad vaevaks ette mõtelda. Mõni inimene üritab kogu aeg ette mõtelda ning tema jaoks on see valikute tegemine eriti raske.

1. Mida saadi Brexiti rahvahääletuse tulemusena teada? Ühendkuningriigi valijad jagunevad kaheks. Brexiti pooldajaid oli rohkem.
2. Mis järgnes Brexiti rahvahääletusele? Segadus. Nii Ühendkuningriigis, kui ka Euroopas ja maailmas oli väike paanika. Pooldajad ja vastased üritavad oma seisukohti kaitsta. Peale Brexiti rahvahääletust on palju rohkem inimesi on huvitatud poliitikast. Üritatakse ära arvata MILLINE on TULEVIKUS võitjate pool.

Mõni inimene üritab kogu aeg ette mõtelda ning tema jaoks on see valikute tegemine eriti raske.

No üks on kindel. Tõde saab tugined ainult faktidele ja arukale kaalutlemisele. Mitte vassimisele ja emotsioonidega lahmimisele (Brexit, Trump).
Brexiti järgse olukorra keerukus seisneb pigem selles, et pooldajad EI ÜRITA oma seisukohti kaitsta, vaid põgenevad vastutuse eest saba jalge vahel (Johnson, Farage).

[pagan]

Vaidlusküsimuse furoori-rikas tõstatamine, polariseerimine, on mõnikord ka "jaga ja valitse" võtte üks vorme. Nii sisepoliitikas, kui geopoliitikas.
Sõnastatakse "valik" selliselt, et mõlemad variandid sobivad küsimuse tõstatajale ja tema kompanjonile.
Selline tähelepanu fokusseerimine detailile võib sarnaselt mustkunstile viia tähelepanu alt muud võimalused ja olulisemad teemad. Näiteks ka võimaluse kokkuleppele jõuda.
Loomulikku poliitilist vastandumist on võimalik viia sellisesse äärmusesse, et see kahjustab kõiki poliitilises protsessis osalejaid, ka kogukondasid.
Polariseerimine ja hagu alla loopimine on ka idanaabri repertuaaris üks lemmikvõte. - "Las teised taplevad, küll me pärast jupid kokku korjame."

Globalisatsiooni paratamatusest rääkides, et mis seal täpselt nii väga paratamatu on? See on üldnimetus paljudele asjadele. Kahjuks ei saa laialivalguvaid mõisteid analüüsides hakkama lühidalt.
Mõtete ja kaupade vaba liikumine on ilmselt paratamatu. Aga
Kuidas täpselt keegi mõistab nüüd inimeste vaba liikumist?
Kas inimeste vaba liikumine on sama mis rahvaste ja usundite permanentne ümber kolimine? Ei ole ju.
Liigu vabalt kui tahad, saad tähtajalise elamisloa/tööloa. Kui sobitud, saad passi. Selline "prooviperiood" on normaalne ju igasuguses kooselus.
Looduses luuakse ka populatsioonidele kaitsealasid, ei ole ju nii, et "hajuge laiali, elage mujal, mul on siin õigus maad kaevata sest ma olen inimene - globalism on paratamatu".

Mõnes mõttes on "globalism on paratamatu" mõttekäigu kultiveerimine rahvusriikluse vastane tegevus. Võttes ära usu rahvusesse ja mõiste "meie", võtad ära ka inimeste soovi ennast "meie" eesmärgile ohverdada ja siia panustada. Tõstes esikohale "mina-inimene-indiviid", vähendad seaduskuulekust. Tõstes ainult egoistlikke tunge vähendad koostööd.

Ma arvan, et 25 aastaga on liberaalsuse, sallivuse ja vabaduse suunas arenetud piisavalt. Võiks hinge tõmmata, muidu on oht pill lõhki puhuda.

[Kilo Tango]

Kas inimeste vaba liikumine on sama mis rahvaste ja usundite permanentne ümber kolimine? Ei ole ju.

Kas me vaidleme SELLE üle? Siis on viimased leheküljed üks suur bitiraisk olnud. Pole seda kunagi väitnud, et nende vahele saab võrdusmärgi panna.

Ma arvan, et 25 aastaga on liberaalsuse, sallivuse ja vabaduse suunas arenetud piisavalt. Võiks hinge tõmmata, muidu on oht pill lõhki puhuda.

Mõnes mõttes nõus. Ükski ühiskonna areng ei saa kulgeda ühes suunas lõputult. See ei tähenda, et peaks hakkama asju tagasi keerama.

[Kapten Trumm]

Kuulasin sõites raadiost väikest pressikokkuvõtet valitsuse (kabineti) istungist.
Kaks päevakajalist punkti - EL eesistumise ettevalmistused ja laevakaitsjate saatus Indias, vastuseid jagas Marina Kaljurand.
Esimese punktiga oli kõik veenev- luuakse ametikoht, ajutine ja tööülesanded on need ja need- ütleme, et rahvusvahelises adminrutiinis saame hästi hakkama.
Laevakaitsjate sõnum oli olulisemalt minoorsemate toonidega - oleme teinud kõik mis saame, oleme mingi lepingu Indiaga heaks kiitnud ja ootame India taga mingit allkirja, oleme maksnud advokaadi eest, andnud raha ja moraalset tuge.

Seepeale kikitasin kõrvu, tegemist näis olevat sellise vähe ülejõukäiva probleemiga- tehakse mingeid tegevusi, aga tulemusi pole. Kaljuranna miimikast ja toonist (vene emotsionaalsus) saab juba aru, et lootust pole. Kodanikud mädanevad mingi "india õigusemõistmise" fabritseeritud kaasuse tõttu mitmendat aastat kuskil pommiaugus. Selline väljakutse kipub olema ülejõukäiv. Kuidas käituks antud kaasuses Iisrael? Ütlen vaid niipalju, et mina, minu pere ja lähikond hääletab kahtlemata ülejäänud elu peaministri poolt, kes julgeb anda korralduse läbi viia erioperatsioon Indias ja need eestlased kodumaale tuua.

Minuarust Iisraeli edu võti on eelkõige olnud julgus võtta vastu tõsiseid väljakutseid ja neid edukalt soovitud tulemuseni viia, vilistades vajadusel ka rahvusvahelisele arvamusele. Mitte värisedes seepärast, mida meist arvatakse. Julgete päralt on võit (Who Dares, Wins - SAS-i moto).

Kolmas päevakajaline sündmus oli saatkonna sulgemine Brasiilias. Varasemalt on räägitud ka Hiinas kas kokkutõmbamisest või sulgemisest. No tule taevas appi - suurimad arenevad kolmanda maailma majanduskeskused, kus lihtsalt saatkond suletakse mingi krokodillide otsuse tõttu. Kus on loogika?

[üks okas]

Ma arvan, et 25 aastaga on liberaalsuse, sallivuse ja vabaduse suunas arenetud piisavalt. Võiks hinge tõmmata, muidu on oht pill lõhki puhuda.

See ei tähenda, et peaks hakkama asju tagasi keerama.

Pill ON JUBA lõhki puhutud.
Miks EI PEAKS hakkama asju tagasi keerama?
See on ju kõige küünilisem kuritegude õigustamine. Selline tegevuse tagajärjel on ka tulevikus palju lihtsam kuritegusid õigustada.

Ei, ma ei arva, et USA-s hakkaksid toimuma pärast Trumpi võimule tulekut massdeporteerimised, hukkamised jms. värk, kuid teisest küljes on Trump SUNNITUD oma toetuse säilitamises toetajatele meelepäraseid tegusid tegema. See viib suhteliselt vältimatult repressioonidele usu- või rahvustunnuse alusel. Ja see on uks, mida EI TOHI lahti teha mitte mingil tingimusel.

Väga lihtne on kõike põhjendada, kui väidetakse, et midagi ei tohi muuta! Kui küsitakse, et miks ei tohi migrante tagasi saata, siis on universaalne vastus, et

see on uks, mida EI TOHI lahti teha mitte mingil tingimusel.

Ja kui väita veel, et globaliseerumist (eelkõige migrantide juurdevoolu) ei saa peatada, siis poleks nagu enam põhjust vaielda.
Ja tõesti tunduksid rahvuslased veidrikena, kes ei saa kõige elementaarsematest tõdedest aru.

Kuid...
Esitatud väited on pooltõed. Just niimoodi õigustatakse globaliseerumist ning rahvusriikide hävitamist.

JAH tohib ja peab hakkama "asju tagasi keerama" (pole vaja leppida juba sooritatud kuritegudega)
JAH tuleb "avada see uks" ja tuleb hakata migrante tagasi saatma. See oleks signaaliks eelkõige tulevastele kümnetele miljonitele uutele migrantidele, kes valmistuksid tulevikus Euroopat rikastama.

Pooltõde on väide, et mingil juhul ei tohi "avada seda ust" ja hakata migrante tagasi saatma. Paljud riigid Euroopas ja ka maailmas on saatnud migrante välja. Mitte üksikuid migrante ja mitte ainult peale Teist Maailmasõda, vaid lähiminevikus. Ja ka praegusel ajal.

[Kilo Tango]

Minuarust Iisraeli edu võti on eelkõige olnud julgus võtta vastu tõsiseid väljakutseid ja neid edukalt soovitud tulemuseni viia, vilistades vajadusel ka rahvusvahelisele arvamusele. Mitte värisedes seepärast, mida meist arvatakse. Julgete päralt on võit (Who Dares, Wins - SAS-i moto).

Kolmas päevakajaline sündmus oli saatkonna sulgemine Brasiilias. Varasemalt on räägitud ka Hiinas kas kokkutõmbamisest või sulgemisest. No tule taevas appi - suurimad arenevad kolmanda maailma majanduskeskused, kus lihtsalt saatkond suletakse mingi krokodillide otsuse tõttu. Kus on loogika?

Sul on väga vale arusaamine tekkinud, et Iisrael käib iga isiku järele eriteenistusega välismaal vanglaid rammimas. See, mida tehakse on ikka tõsistele terrorismi ja poliitilise väljapressimise intsidentidele reageerimine.

[Kilo Tango]

Ei, ma ei arva, et USA-s hakkaksid toimuma pärast Trumpi võimule tulekut massdeporteerimised, hukkamised jms. värk, kuid teisest küljes on Trump SUNNITUD oma toetuse säilitamises toetajatele meelepäraseid tegusid tegema. See viib suhteliselt vältimatult repressioonidele usu- või rahvustunnuse alusel. Ja see on uks, mida EI TOHI lahti teha mitte mingil tingimusel.

Väga lihtne on kõike põhjendada, kui väidetakse, et midagi ei tohi muuta! Kui küsitakse, et miks ei tohi migrante tagasi saata, siis on universaalne vastus, et

see on uks, mida EI TOHI lahti teha mitte mingil tingimusel.

Ja kui väita veel, et globaliseerumist (eelkõige migrantide juurdevoolu) ei saa peatada, siis poleks nagu enam põhjust vaielda.
Ja tõesti tunduksid rahvuslased veidrikena, kes ei saa kõige elementaarsematest tõdedest aru.

Et siis sinu arvates on repressioonid usu- või rahvustunnuse alusel igati ok ja nende mitte rakendamine kuritegu?
Ja mina ei ole väitnud, et globaliseerumine=massimmigratsioon. See on sinu enda väide nii, et sa vaidled praegu iseendaga.

[Poti soldat]

No üks on kindel. Tõde saab tugined ainult faktidele ja arukale kaalutlemisele. Mitte vassimisele ja emotsioonidega lahmimisele (Brexit, Trump).
Brexiti järgse olukorra keerukus seisneb pigem selles, et pooldajad EI ÜRITA oma seisukohti kaitsta, vaid põgenevad vastutuse eest saba jalge vahel (Johnson, Farage).

Ma ei tea mida inimesed sellest Faragest ootavad? Tüüp juhib nišiparteid millel on alamkojas 1 koht 650-st. Mitte keegi valitsusest ei hakka teda Brexiti läbirääkimistele kutsuma, mitte keegi ei hakka isegi tema arvamust küsima. Tal pole absoluutselt midagi teha peale sõnavõttude mida keegi ei kuula. UKIP läheb niikuinii nüüd vaikselt manalateed, kuna tegu oli selgelt ühe teema parteiga ja see teema sai Brexitiga ammendatud.
Johnson lihtsalt kaotas poliitilises sisevõitluses, kes soovib et Brexiti toetaja "vastutuse võtaks" siis eks hoidke pöialt et Gove võidaks Konservatiivide sisevalimised.

[kana tagumik]

Igasuguseid rahvusluste teooriaid on tehtud, seni head pole leitud, enda jaoks mõtestanud asja nii, et mu jaoks rahvuslus tähendab seda,et ise omas kodus otsustan, mis keeles räägin ja mis moodi mõtlen. ja ise valin, mida mujalt maailmast omaks võtan, mida mitte.

Ma muidugi ei käi seal FB vastavates jututubades, pole aga seni kohanud ühtegi tõsiseltvõetavat eesti poliitikut, kes üritaks kellegile ette kirjutada, mis keeles keegi kodus rääkida võib, mida mõtelda või mida omaks võtta.

Mille vastu siis võitled?

Toon konkreetse näite kudas avaldatakse nö pehmet survet, täna effbeest:
Karol Kallas
5 tundi ·
Meie igapäevane elu:
Mul käis täna külas natukene julgema väljaütlemisega ajaloolane, kellel on kavas üllitada põgeniketeemaline pildiraamat.
Küljendaja/kunstnik, kellega nimet ajaloolane seni on koostööd teinud, keeldus poliitilistel põhjustel selle raamatu tegemisest.
Eraettevõtja keeldus tellija "valede" vaadete pärast tellimuse täitmisest.
Kui see pole hirm(uvalitsuse näide), siis mis see on!?

Ega need vihakõne karmima kriminaliseerimise jutud reformierakonnast, topeltkodakondsuse ettepanekud, ossinovski avaldused eesti riigist kui mõttetusest - eesti mõistes on tegemist tõsiseltvõetavate poliitikute ja institutsioonidega, igasugu sorose rahadel peesitavad "sallivusfondid" - kõik need on osa pehmest survest - kui ei mõtle nagu "sallija" võid jääda ilma tellimustest, töökohast, vms. Ajakirjanduse surve "kuidas tuleb mõelda" jne jne - seda viimast mingi viis aastat tagasi ei märganud.

Vabaõhumuuseumi muutmine sujuvalt multikulti ja hompropaks - seda käis THI isiklikult susimas, ajakirjandusest käis läbi - on hea näide pehmest survest.

[Kapten Trumm]

Rein Lang on õnneks poliitikast lahkunud, selle venna ideed ajakirjanduse vastutusele võtmiseks meenutasid küll aegu, kuhu me tagasi pöörduda ei soovi.
Ossinovskiga on arusaadav, mis suunast tuul puhub.

[toomas tyrk]

Vabaõhumuuseumi muutmine sujuvalt multikulti ja hompropaks - seda käis THI isiklikult susimas, ajakirjandusest käis läbi - on hea näide pehmest survest.

Ma olen ilmselt millestki olulisest ilma jäänud. Räägi, kuidas see vabaõhumuuseum homopropat teeb?