Endiste kindralite selts tõttab lappima riigikaitse puudusi
Mihkel Tamm
mihkel.tamm@epl.ee
Endine kaitseväe juhataja Ants Laaneots: „Kaitseministeeriumis on väga vähe sõjalist kompetentsust. Võiks rohkem kuulata professionaale.”
Möödunud aasta mais kogunesid endised Eesti kaitseväe kõrgemad ohvitserid ehk erukindralid ja mereväe admiral esimest korda kaitsepoliitikat ja muid maailma asju arutama. Senistel kohtumistel on tehtud ettekandeid rahvusvahelisest olukorrast ja arutatud Eesti kaitsepoliitikat. Räägitud on Süüria sõja taustast, Ukraina sündmustest, Venemaa õppusest Zapad ja Valgevenest, kuid näiteks järgmisel kohtumisel on kavas rääkida Balti riikide ühishangete ajaloost ja sellest, miks ei saa seda nimetada edulooks.
Kõrgemate ohvitseride koosoleku kokku kutsunud endine kaitseväe juhataja Johannes Kert sõnas, et selline kokkusaamise vorm valiti Soome eeskujul, kus endised kõrgemad ohvitserid samuti pärast teenistuse lõppu aktiivselt suhtlevad. „See on ühelt poolt sotsiaalne kooslus, kuid teisalt ka kindlasti eksperdikooslus,” märkis ta.
Koosolekutele on kutsutud kõik elus olevad erukindralid ja admiral, kes on Kerdi sõnul oma ettevalmistuse ja kogemuse kaudu strateegilised mõtlejad.
„Tundes neid inimesi isiklikult tean, et nad on pühendunud Eesti patrioodid. Enamik neist on andnud oma paremad aastad Eesti kaitseväe ülesehitamisele tingimustes, mis ei ole praegustega kuidagi võrreldavad. Loodan, et meil õnnestub häälestuda konstruktiivselt ja edasiviivalt edaspidiseks dialoogiks nii omavahel, kolleegidega kaitseväest, ühiskonnaga kui ka vajaduse korral rahvusvaheliselt. Pean tähtsaks mainida, et arutades julgeoleku- ja riigikaitsepoliitikat selles formaadis distantseerib kõrgemate eru- ja reservohvitseride koosolek ennast erakonnapoliitikast,” sõnas Kert.
„Idee sellisest kogust on aastaid elanud ja me tegime selle lihtsalt teoks. Mitmed ohvitserid on tulnud NATO-st tagasi ning olid valmis jagama oma kogemusi ja vahetama mõtteid. Meil pole põhimõtteliselt midagi ka kellelegi nõu andmise vastu, kui seda küsitakse. Aga nõu saab anda neile, kes nõu ootavad ja küsivad,” lisas Kert.
Laaneots on terav
Märksa teravamalt käsitles sama teemat teine endine kaitseväe juhataja Ants Laaneots. Tema arvates on endistel kõrgetel ohvitseridel palju kogemusi ja teadmisi, mida praegu kaitsepoliitikat kujundades ära ei kasutata.
„Meil on reservis ja erus palju kindraleid ja kolonele, kellega koos alustasime enam kui 26 aastat tagasi Eesti riigikaitse nullist ülesehitamist. Enamik neist on täiesti tööjõulised, kuid praegu nii kaitseministeeriumi kui ka kaitseväe peastaabi poolt rakendamata ja tekib küsimus, miks seda suurte teadmise ja kogemustega meeskonda, kes on mitukümmend aastat olnud kaitseväes tippametikohtadel, ei võiks paremini rakendada. Need mehed lõid läbi hädade ja tihti ka poliitpopulistide vastuseisust hoolimata Eesti riigikaitse. Mis puutub kaitseministeeriumi noormehi ja naisi ning nende tegemisi, siis kahjuks on seal väga vähe sõjalist kompetentsust, eriti strateegia ja operatiivvaldkonnas. Kaitseministeerium ja peastaap võiksid professionaale rohkem kaasata ja kuulata,” kritiseeris Laaneots. Peamiselt pidas ta silmas territoriaalkaitse kontseptsioonist loobumist ja kahel brigaadil põhinevat riigikaitset.
Laaneots meenutas, et ka Laidoneri ajal loodi sõjanõukogu, milles osalesid kõrgemad eruohvitserid ja mis oli nõuandev organ. Ühtlasi rõhutas Laaneots pärast iga lauset, et erukindralite kogunemise taga ei ole mingi vandenõu ega põrandaalune liikumine ja sellest ei saa algust riigipööre. „Kui keegi kardab vandenõud, siis kinnitan, et meie kogunemiste taga ei ole mitte midagi sellist,” märkis Laaneots.
Ei kuulata
„Praegu ei otsita kõrgemate ohvitseridega mingitki koostööd. Hoitakse eemale nagu tulest, selle asemel et meid kuulata. Tahaksime klubisse kaasata ka kaitseministeeriumi tippametnikud. Neil tsivilistidel oleks väga kasulik käia sellistel koosolekutel ja kuulda, mida kindralid asjast arvavad. Olen teinud mitu korda ettepanekuid, et meid võiks kaasata, aga selle peale pole mingit tagasisidet tulnud. Miks mitte kasutada inimesi, kes on kogenud ja teavad, kuidas nullist kaitseväe ehitamine käis? Paljudel on ka suuremad teadmised relvajõudude kohta kui peastaabis. Meil süda valutab selle pärast, mis toimub riigikaitses,” märkis Laaneots.
Johannes Kert kinnitas, et endiste kõrgemate ohvitseride avalikud sõnavõtud ei laiene kõikidele koosolekul osalenutele.
„Kõigil koosolekul käivatel inimestel on kindlasti isiklikud vaated. Juhul kui soovitakse öelda midagi kõrgemate pensioneerunud ohvitseride nimel, siis koostatakse vastav pressiteade ja kirjutatakse vastavalt ka alla,” ütles Kert.
20. veebruaril on eru- ja reservkindralid ning admiral kutsutud esimesele kohtumisele kaitseväe juhataja kindral Riho Terrase juurde.
„Dialoog kaitseväe juhtkonnaga võib sisaldada ka kriitikat, aga see ei peaks olema avalik, vaid kolleegide dialoog omavahel. Esimesel kohtumisel pigem kuulame, mida kaitseväe juhtidel öelda on, ja ma loodan, et see on pigem ametivendlusest ja kollegiaalsusest juhinduv kohtumine. Me keskendume sellele, mida selline ühendus võiks tulevikus kaitseväe heaks teha ja kuidas see võiks olla organiseeritud. Kindlasti väljendatakse ka oma arvamust, aga mina olen huvitatud, et neid koosolekuid toimuks ikka rohkem, et nende toimumine muutuks rutiiniks, mitte ei jääks esimene kohtumine ka viimaseks,” lisas Kert.
Kõrgemad eru- ja reservohvitserid
Johannes Kert ega Ants Laaneots ei soostunud nimetama, kes endistest kõrgetest ohvitseridest on senistel kohtumistel käinud, kuid kinnitasid, et ühendust on otsitud kõigi elus olevate kõrgemate eru- ja reservohvitseridega. Kaitseväe avalike suhete osakonna andmeil on erus ja reservis olevaid kõrgemaid ohvitsere kümme.
Reservteenistuses on praeguse seisuga:
- kindralleitnant Johannes Kert
- kindralmajor Neeme Väli
- brigaadikindral Peeter Hoppe
- brigaadikindral Alar Laneman
- brigaadikindral Urmas Roosimägi
Kindral Ants Laaneots, kindralmajor Vello Loemaa ja viitseadmiral Tarmo Kõuts on erus ning erukindralmajorid Harry Hein ja Valeri Saar on teenistuses kaitseväe juhataja nõunikena.
