www.militaar.net

kui energia tootmisel otsustaks turg, siis oleks siiani suuresti käigus fossiilidel ja hüdrol ja tuumal põhinevad elektrijaamad ja mootorid.

probleem ongi ju selles, et kliimahüsteerikute mõjul on turusuhted paigast ära , seda siis CO2 maksu näol,lisaks veel poliitilised arvutused miski energiaallika sisendi tasuvusest/hinnast.

kui lastaks tehnoloogial rahulikult areneda , seejuures pigistades keskkonna hoidmisega(saastemaksud), siis loodaks järjest efektiivsemad võimalused toota olemasolevatest ressurssidest üha rohkem energiat kaaluühiku kohta.

aga nüüd on poliitikute hulluse mõjul läbi raiutud normaalne areng ,kusjuures takistatakse ainsa (siiani kättesaadava) loodushoidliku ja pea piiramatu energiaallika--tuumakütuse- kasutamist ja isegi selle kasutusvõimaluste uurimist.

tundub, et poliitikud on veendunud selles, kui elav tuli ära keelata, siis saab liha praadida ka külmal pannil--pann ja selle all olev lõkkease on ju alles.

Tuuba, sa justkui vaidled iseendaga ? Iga lause on eelnevale risti vastu.

Kuna turg EI muuda ennast kui see vähendab kasvõi ajutiselt kasumeid siis peabki regulatsioonidega survestama.
Väikses skaalas oli hea näide RoHS ja pliijoodise keelustamine. Alguses kisa taevani aga nüüd pole häda miskit ja elektroonika on tihedam kui kunagi varem.

Raadios just eduraporteeriti mõnekümne elektriauto toetuse projekti teemal. Just oli vist 60-st autost.
Samal ajaperioodil taotluste esitamisest kuni viimase auto maksmiseni müüdud tavaautode hulk ilmselt oli tuhandetes ja ilma igasugu toetuseta.
Miks ei võiks see CNG Skoda olla nii, et pool tehakse välja.
Taotlejaid tuleks 10 korda rohkem.

Lemet kirjutas:https://m.facebook.com/story.php?story_ ... 5599345242

Püha jumal, milllised hinnad. Eestis on sama mahu laadimine ca. 10 korda odavam. Lisaks laetakse enamasti ikkagi kodus ja minu igakuine lisakulu elektriarvele on 30€ ringis (kui ma veel autoga Viimsist linna tööle käisin + muud sõidud). U. 5-7 korda odavam, kui siis, kui ma sama otsa bensiiniautoga sõitsin. LIsaks on elektriauto ülalpidamine odavam.

Ega ainult siis tasubki ära kui kodus laadida saab. Eesti kiirlaadijate hinnakiri:
https://eleport.ee/network-pricelist/
Selle kõige lahjema kiirlaadijaga tuleb 100km hind umbes-täpselt sama, mis mõni säästlikum tavaauto, võimsamate laadijatega läheb elektriga sõit hetkelkallimaks.

Kilo Tango kirjutas:

Lemet kirjutas:https://m.facebook.com/story.php?story_ ... 5599345242

Püha jumal, milllised hinnad. Eestis on sama mahu laadimine ca. 10 korda odavam. Lisaks laetakse enamasti ikkagi kodus ja minu igakuine lisakulu elektriarvele on 30€ ringis (kui ma veel autoga Viimsist linna tööle käisin + muud sõidud). U. 5-7 korda odavam, kui siis, kui ma sama otsa bensiiniautoga sõitsin. LIsaks on elektriauto ülalpidamine odavam.

Siin olekski tegelik võimalus tagada üleminekut ühelt energialiigilt teisele. Igal inimesel on kaalukausil sõiduki hind, energiaallika hind/kättesaadavus ning kasutamise otstarve ja päevane läbisõit.
Kui linnades ja suuremates asulates on võimalik mingil määral tagada "pistikuid" ning läbisõidud on mitte eriti suured, siis maal on selliste laadimisvõimaluste loomine kulukam ning energia tagavara peab olema suurem (n. auto koos kärukoormaga peab ära käima linnas paaris ehituspoes? ).

PS: Sunniga ei ole mõistlik lahendad, sest tegeliku keskkonnasäästlikuse üle käib vaidlus siiani. Enam-vähem on teada bensiini-/diisliauto jalajälg, kuid elektriautode hindamisel kasutatakse väga sageli osalisi andmeid (ehitamise, tankimise ja utiliseerimise kaasnevad kulude puudumine).

mart2 kirjutas:...

PS: Sunniga ei ole mõistlik lahendad, sest tegeliku keskkonnasäästlikuse üle käib vaidlus siiani. Enam-vähem on teada bensiini-/diisliauto jalajälg, kuid elektriautode hindamisel kasutatakse väga sageli osalisi andmeid (ehitamise, tankimise ja utiliseerimise kaasnevad kulude puudumine).

Sunni mittemõistlikkuse osas nõus. Pigem on maksusoodustus mõistlik lahend, mitte keelamine, nagu viimasel ajal kombeks. Küll aga ei saa nõustuda sinu väitega keskkonnajalajälje hindamise kohta. See on müüt ja praktiliselt kõik vähegi adekvaatsed võrdlused, mis mina näinud olen, annavad elektriautole tugeva eelise. Eriti, kui arvesse võetakse ka sispõlemismootori puhul kogu kütuse kaevandamise ja tarnimise jalajälg. Mõnes üksikus kohas, kus elektritootmine on eriti "räpane" võib jalajälg olla sarnane või elektriauto kahjuks, kuid üldiselt on asi ikkagi üsna selge.

Eriti, kui arvesse võetakse ka sispõlemismootori puhul kogu kütuse kaevandamise ja tarnimise jalajälg.

Kilo Tangu - Kui neid arvestusi oled vaadanud, siis kas sa tead, on seal arvestustes on võetud arvesse ka elektri tootmiseks vajaliku kütuse kaevandamine ja tarnimine?
Ma ei ole uurinud ja tahaks lihtsalt teada.

Taaniel Tina kirjutas:

Eriti, kui arvesse võetakse ka sispõlemismootori puhul kogu kütuse kaevandamise ja tarnimise jalajälg.

Kilo Tangu - Kui neid arvestusi oled vaadanud, siis kas sa tead, on seal arvestustes on võetud arvesse ka elektri tootmiseks vajaliku kütuse kaevandamine ja tarnimine?
Ma ei ole uurinud ja tahaks lihtsalt teada.

Jah. Enamasti kipuvad vastupidist kinnitavad raportid olema üles ehitatud andmetele, mis käsitlevad küll kõiki kaevanduskulusid elektriautode puhul, kuid jätavad kogu naftaahela välja teeseldes, et bensiin lihtsalt "tekib" tanklasse.

Eile jooksis ERR uudisteribalt läbi meeleolukas uudis - Saksamaal sõidab arhailisi Trabante ringi rohkem kui Teslasid
Tõsi, Trabant muidugi ei tähenda tingimata sinist suitsu ja kahetaktilist mootorit - peale Saksamaade ühinemist toodeti Trabante mõnda aega Volkswageni bensiimootoriga (ja eks küllap siis kogu jõuagregaadiga).

Samuti ei tähenda see, et Trabandid igapäevakasutuses on- olen üsna veendunud, et enamus neist sõidab alla paari tuhande kilomeetri aastas, pigem paarsada. Julgen spekuleerida, et Saksamaal leiduvate Teslade koguläbisõit on vähemalt paar korda suurem seal leiduvate Trabantide omast.

Loodetavalt näeme juba selle ja järgmise aasta jooksul kahte uut akutehnoloogiat reaalses kasutuses. Esimene neist on nn. vedela metalli põhine ja sobib kodudes energia salvestamiseks, kuna on ülimalt odav võrreldes tänaste liitium akudega (seda akut ei kannata aga loksutada, sest läheb lühisesse ja siis on väga pahasti) ja teine on Toyota poolt finantseeritav ja paljude firmade poolt juba väga pikalt arendatud nn. solid state batteries (liitium-metall), mis suurendaks aku mahtuvust ja laadimiskiirust vabalt vähemalt 2 korda. Mõlemad toovad oluliselt lähemale venelastelt ja saudidelt juhtme seinast välja tõmbamise, sest naftat läheb vähem vaja. Meil Eestis on aga vaja ikkagi laadimise infrastruktuuri oluliselt kiiremini arendada.

Praeguse akutehnoloogiaga elektriautondus veel täiesti jätkusuutlik ei ole.
Samas ei kao kuhugile ka sisepõlemismootorid, need arenevad ka pidevalt edasi ja praegu on välja tulemas nn vesiniku mootorid. Jaapanlased panevad sellele juba aastaid surt rõhku ja neil on ka vastav riiklik strateegia olemas. Eriti oluline on see laevanduses, kus on ikkagi hiiglaslikud laevamootorid, mis põhjustavad ka väga olulisel määral CO2 tootmist ja keskkonna reostamist.

Huvitavat vaatamist sellel teemal:

Opposed Piston Engines, the last hope for Diesel and Petrol (Gas) Engines for automobiles...(2020)
(Oploti tankil on selline peal näiteks ja põhimõttelist võiks efektiivsus 50% paraneda)
https://www.youtube.com/watch?v=Imc_obdK0dI

The Difference Between Gasoline And Hydrogen Engines
https://www.youtube.com/watch?v=l6ECwRnJ0Sg

The Truth About Electric Cars Biggest Problem
https://www.youtube.com/watch?v=oJL9MasBFvM

The insane engineering of liquid metal battery technology-How does its works?
https://www.youtube.com/watch?v=tVzpL_xBX1E

Toyota Plans Revolutionary Solid State Battery for 2021
https://www.youtube.com/watch?v=G01xv1RyRVw

Seekord siis energiakandjate olevik
https://majandus24.postimees.ee/7220413 ... al-tuhjaks

US ettevõtte Boston Dynamicsi loodud robotkoer Spot osales Prantsuse sõjaväe korraldatud õppusel.
Spot oli üks mitmest robotist, mida õppustel kasutati. Roboteid katsetati erinevates keskkondades ja need osalesid õppusel koos Saint-Cyri sõjakooli õpilastega, vahendab The Next Web.
Spoti kasutati luures, kuid robotkoera aku sai poole peal tühjaks, mistõttu tuli ta lahinguväljalt minema kanda.
31 kilogrammi kaaluval robotil on kaamerad ja seda on võimalik kontrollida ka puldiga. Kuna Spotil on neli jalga, siis saab ta liikuda ka keerulisel pinnasel.

Robotkoeri on katsetatud erinevates riikides. Näiteks testib New Yorgi politsei seda ja möödunud aastal kasutati Singapuris robotit ühes pargis, kus see ütles inimestele, et nad distantsi hoiaksid üksteisest.

Taoline robotkoer osales tulnukate poolel Prantsuse pärit seriaalis "Maailmade sõda", tappes inimesi. Irooniana, ka samasuguses vormis prantsuse sõdureid.