NGolf kirjutas:vadim kirjutas:
39 000 долларов в год — средняя зарплата учителей в Южной Дакоте (самая низкая по стране) (Dagestanis 220 usd kuus ehk 2640 usd aastas)
90 000 долларов в год — средняя зарплата учителей в Нью-Йорке, Нью-Джерси, Калифорнии (самая высокая по стране) (kõige kõrgem Jamal Neenetsi auton. ringkond- 1047 usd kuus ehk 12564 usd aastas)
Siin ju juttu hoopis osariikidest nagu Lõuna-Dakota ja New York jne?
]
Vokrug Sveta annab andmed vist tõesti osariikide kaupa.
USA enda andmetel on ka kõige madalam õpetajata keskmine aastapalk L-Dakotas – 39,000 usd, ja kõige kõrgem NY osariigiis- üle 75,000 usd
http://www.teacherportal.com/teacher-salaries-by-state/
Sulgudes olevad arvud esitasin siis Vene föderaalsubjektide kohta. Nagu sealt on näha pole kõige kõrgem palk hoopiski mitte Moskvas vaid Jamali Neenetsi autonoomses piirkonnas. Moskvas on õpetaja keskmine palk pea 70,000 rbl,
http://www.msk.kp.ru/online/news/1656291/
Aga see on ametlikult.
Tegelikkus on ikka ja jälle kirjum. Nii avastasid ühe igati eesrindliku kooli töötajad (mitte vist küll Moskvas) (aktiivsed metoodilises töös, igasugustes uuendustes jne), et palga põhimäär oli uue kooliaaasta puhul langetatud 2,5 x.
Alles aasta alguses teatas haridusministeerium, et õpetaja palga baasosa ei tohiks olla väiksem kui 60 % õpetaja koguplalgast. Seda on vene õpetjad tõlgendanud nn palgalisade (vihikute parandamise lisa, klassijuhataja lisa jne) kallaleminekuna ehk siis võimaliku palga vähendamisena 40 % võrra
http://echo.msk.ru/news/1701770-echo/comments.html
Ühe briti vaade vene teadusele ja kõrgharidusele
https://www.timeshighereducation.com/fe ... 06.article
Parimate VF ülikoolidena on Moskva ülikool on maailma ülikoolide reitingus esimese 200 ja Novosibirski ülikool esimese 400 seas (muuseas ka Tartu Ülikool kuulub Novosibirskiga samasse rühma).
Vene ülikoolide vähest esindatust pingerea eesotsas seletatakse, sellega, et suur osa teadustöödest publiseeritakse vene enda teadusajakirjades, mida ei arvestata reitingute koostamisel
Samuti tehakse palju uurimstööd uurimsinsitituutides, mitte ülikoolides (näit Teaduste Akadeemia instituudises on ligikaudu 45,000 teadlast) (venelased ise väidavad ka seda, et nende ülikoolid on keskendunud õppetööle, aga lääne ülikoolides on teadustöö nende ülikoolidest hulga olilisem).
Kuid sellise mahajäämuse põhjusteks on krooniline alafinatseeritus, süsteemi suutmatus innustada akadeemilisi talente ja nõukogude aja loorberitele puhkama jäämine.
Putin on on pannud püsti suurejoonelise eesmärgi viia 5 vene ülikooli top 100 hulka (Projekt 5-100) (mitte 15, mis oli märgitud minu postituses- vabandust), samuti tahetakse 2020.a. jõuda nii kaugele, et 10 % õppejõududest ja 15 % üliõpilastes on välismaalt. Selle jaoks on lisarahastuse saanud 15 ülikooli.
2013-2016 oli selle suurejoonelise kava jaoks planeeritud kulutada umbes 450 mln briti naela (ümmarguselt 600 mln eurot), mis ei ole tegelikult üldsegi suur raha.
Võrdluseks samal perioodil kavandas Prantsusmaa oma kõrghariduse kvaliteedi parandamiseks kulutada 7,7 mld eurot, Saksamaa pea 2 mld eurot.
Puudub normaalne süsteem akadeemilise karjääri tegemiseks. Venemaal on tugevad spetsialistid, kuid halb süsteem. Spetsialistide tugevust näitab see, et nad saavad välismaal häid töökohti ja nende töötulemused on välismaal on ka väljapaistvad. Suureks puuduseks on mobiilsususe puudumine, inimene saab kõrgkoolis kraadi ja asudes samasse kõrgkooli tööle, töötab seal elu lõpuni. Napib võimalusi ülikoolivälisteks grantideks, stipendiumiteks, suvekoolideks. Suhted on väga personaalsed,teadusajakirja saamiseks pead sa teadma kedagi.
Teadustööde avaldamises teistele jäävad venelase kordades alla
Mõned lõigud ka UNESCO ülevates tehtud järeldustest
http://kot.sh/statya/1221/sostoyanie-nauki
Maailmas panustatakse järjest enam teaduse arendamisse. Teaduskulude osakaal skp suhtes kasvab
(eriti Kagu-Aasias, aga ka Indias, Brasiilias, Türgis). Maailma teaduse eelarvest langeb USA-le kolmandik, viiendik EL-le, viiendik Hiinale, kümnendik Jaapanile, Venemaa osakaal langeb, praegu on see 1,7 %..
Teaduskulude osatähtsus on Venamaal veidi üle 1 % SKP-st, suurim oli see näit Israelis (üle 4 %), kõige enam on see viimastel aastatel kasvanud Hiinas.Absoluutnumbrites kulutas Venemaa teadusele 2013.a. ligikaudu 40 mld usd (kümnendik USA summast). Pärast viimast globaalset kriisi on riigid kulutusi teadusel tagasi tõmmanud (ka USA-s), kuid suurenenud on erasektori tähtsus.
Teadustöö muutub järjest massilisemaks, kõige enam töötab teaduses inimesi taas kord USA-s, EL-s, Hiinas. Venemaa osakaal maailma teadlaste arvus on langenud 7,3 % lt 5,7 % ni.
Teadustöö avaldamine- kõige suurem tõusja Hiina – 5 %-lt juba 20 %ni kõigist maailmas avaldatud (ehk siis indkekseeritud) teadustöödest. Venemaa osakaal on langenud 2,3 %-le. Venemaa teadlaskond avaldab uurimsitöid võrreldes hiinlaste ja ameeriklastega 10x vähem, siiski ollakse veel veidi ees Iraanist ja Türgist aga sealgi kasvab teadustööde publitseerimine kiiresti).