www.militaar.net

Meilt eu sse saadetud energeetikavolinik sai hindeks "C" , mida see küll tähendada võiks . Reaalselt pole meil pääsu tuumajaamast , meretuulepargid pidid maksumaksja taskust koorima 14 miljardit , selle rahaga saaks vist tuumaenergeetikas midagi korda saata .

parkija kirjutas: ↑02 Dets, 2024 22:04 Meilt eu sse saadetud energeetikavolinik sai hindeks "C" , mida see küll tähendada võiks . Reaalselt pole meil pääsu tuumajaamast , meretuulepargid pidid maksumaksja taskust koorima 14 miljardit , selle rahaga saaks vist tuumaenergeetikas midagi korda saata .

Tuuleparke loovad eraühingud, riik stimuleerib nn hinnapõranda ja -laega. 14 mld on investeering, nagu investeerivad ka tuumajaama initsiaatorid. Investeeritud summat soovivad kõik tagasi teenida, kellelt muult kui tarbijalt.

Tõe hetk on saabumas, veebruaris toimub lahtilõikamine vene elektrivõrgust, siis omandavad ankrulohistajad hoopis teise kaalu kohe.
Kuna talvel on elektri liikumise suund meil läbi Estlinkide ja läbi Eesti Lätti-Leetu, siis edukas ankrulohistamine tekitab meil päris korraliku blackouti, kuniks need seisma jäetud Breznevi aegsed elektrijaamad käima suudetakse panna. See aga võib võtta nädalaid, kuna inimesed on üldiselt koondatud ja kes teab, kuidas need seadmed tööle hakkavad.

Eesti poliitilisel tasandil käitutakse tõelise poliitikuna - et mingit riskantset põhielektriallikat ei julge keegi ehitama hakata, selle asemel loodetakse, et "turg teeb" ja "keegi lahendab". Paraku aga, kui juhtub mingi regionaalne ilmahäire olema, siis kipub see regionaalne olema - st elektrit on puudu kõigil.
Ühesõnaga, meie "energiastrateegia" läbiv joon on lihtsama vastupanu teed minek ja igasugune välisühenduste sõjalist laadi mõjutamise järel võib see värk kaardimajana kokku kukkuda.

Viimane aeg genekas, küünlad ja vändaga raadio osta. Ei oska arvata kuhu inimesed geneka panevad kui rõdu puudub.

Meil on muna või kana probleem - keegi ei julge uusi võimsusi rajada, sest pole suuri tarbijaid, suuri tarbijaid ei ole, sest pole elektrit vajalikus koguses ja soodsa hinnaga. Kuni meil riik elektrijaamu omab, ei muutu midagi paremaks. Eesti Energia on maksuameti filiaal, mis peab tooma riigile lisatulu, mitte tootma odavat elektrit. Soomes on teistmoodi - suured tarbijad on ise osanikud elektrijaamades ja tarbivad toodetud elektri ise ära otse, ainult ülejääk läheb börsile. Mingid väikesed toetused on, aga põhiosas on see turupõhine. Postimehe roosal leheküljel oli hiljuti asjalik artikkel sellest, huviline leiab loodetavasti ise üles.

Probleem on selles, et selle uue, ilmselt tuumaküttel jaama rajamine on kallis ja selle püsikulud üüratud, turul solgib turgu tuuleelekter, kellel "püsi" kohustus" puudub, lõppkokkuvõttes on lootust saada pankrotiprojekt.

AGA meie enda elektri autonoomia peab meil olema ja siin ei saa loota mingitele kergesti saboteeritavatele merekaablitele. Ei Soomest ega ka enda meretuuleparakidest. Need hakkavad kõik õhku lendama ja ankrud sinna takerduma jne - vastaspool mängib äärmise osavusega hallil alal, kui Euroopa tammub enda poliitkorrektsuse kingapaeltel. Ainus, mille peale loota saab (ja mille taastamine on käeulatuses) on maismaal asuvad elektrijaamad ja maismaal asuvad ülekandeliinid.

Rootsis pandi nt meretuuleparkide arendamine seisma. Põhjusi on 2 - meilgi teemaks olev radarite ja signaaliluure häirimine, teiseks ilmselt rootslased hindavad kainelt oma suutmatust neid allveekaableid kõike kaitsta, sest Rootsi merevägi on täna kaduvväike jõud võrreldes selle 1990.

Kapten Trumm kirjutas: ↑03 Dets, 2024 9:35 Tõe hetk on saabumas, veebruaris toimub lahtilõikamine vene elektrivõrgust, siis omandavad ankrulohistajad hoopis teise kaalu kohe.

Oli vist Eleringi peavõll kes küsimuse peale miks see protsess peab just veebruaris (kõige külmemal ja pimedal kuul) toimuma midagi mõistlikku vastata ei suutnud. Miks ei võiks juunikuus selliste asjadega eksperimenteerida? Kas soovitakse proovida kas suurtel koormustel on võrk ikka stabiilne ja sünkroonis?

Eks see tähtaeg on poliitiliselt ette seatud, mis muud. Tervemõistuslik see ei tundu, eriti arvestades elektritarbimise trendi, et enamvähem kogu Baltikum jookseb sellest kahest kaablist läbi.

Aga vee all juhtub jätkuvalt asju:
https://arileht.delfi.ee/artikkel/12034 ... e-kuritegu

Milline Hiina kaubalaev siis sealkandis liikus?

Maismaakaabel. Loe ikka pealkirjadest ka kaugemale.

Kapten Trumm kirjutas: ↑03 Dets, 2024 11:37 Aga vee all juhtub jätkuvalt asju:
https://arileht.delfi.ee/artikkel/12034 ... e-kuritegu

Milline Hiina kaubalaev siis sealkandis liikus?

Walter2 kirjutas: ↑03 Dets, 2024 11:41 Maismaakaabel. Loe ikka pealkirjadest ka kaugemale.

Ära hakka funktsionaalse lugemisoskuse eksperdiga vaidlema. Kindlasti ulatus mõne Hiina kaubalaeva ankrukett ka Espoo ja Vihti vahele

Kiudoptilise kaabli purunemine avastati esmaspäeva õhtul ning kui Soome rahvusringhäälingu Yle algse teate kohaselt asus katkestus Espoo ja Vihti asula vahel, siis hiljem teatas ajaleht Helsingin Sanomat kahest katkestusest ning et üks katkestus on Espoo ja teine Vihti lähistel.

Side-ettevõte Elisa turvapealiku Jaakko Walleniuse sõnul ei ole Vihtis avastatud kaablikahjustus sabotaaž, vaid katkemise põhjustas kaabli lähedal töötanud ekskavaatorijuht, mis kaabli ettevaatamatusest lõhkus. "Kahjuks sellised asjad juhtuvad," ütles Wallenius.

Vihti kaablikatkestus juhtus esmaspäeva pärastlõunal ning see parandati kella kaheksaks hommikul. Elisa ei avalikustanud juhtunut, kuna see ei kahjustanud nende pakutavaid teenuseid, selgitas ettevõtte esindaja.

Teate kohta Espoo kaablikatkestuse kohta ei osanud Wallenius midagi öelda.

https://www.err.ee/1609539673/soome-roo ... atkestused

Walter2 kirjutas: ↑03 Dets, 2024 11:17 Oli vist Eleringi peavõll kes küsimuse peale miks see protsess peab just veebruaris (kõige külmemal ja pimedal kuul) toimuma midagi mõistlikku vastata ei suutnud. Miks ei võiks juunikuus selliste asjadega eksperimenteerida? Kas soovitakse proovida kas suurtel koormustel on võrk ikka stabiilne ja sünkroonis?

Tegelikult põhjendas ära küll. Nimelt saab veebruaris leping Venemaaga läbi ja pikendamisest loobudakse.

Some kirjutas: ↑03 Dets, 2024 12:26 Tegelikult põhjendas ära küll. Nimelt saab veebruaris leping Venemaaga läbi ja pikendamisest loobudakse.

Ja et põlevkivijaamad pääsevad sellel ajal paremini turule. Aga pole hullu EL käis meile 2040 aastaks veel sõgedamad co vähendamise plaanid välja. -82% asemel suisa -90% ja nüüd siis meie poliitikud nämmutavad selle ümber Krdi kirbutsirkus.

Tuulepargi tööeaks loetakse 20 - 30 aastat , tuumajaamal 60 + aastat .
Kuulasin nagu ikka Vikerraadiot , seal lahati saksa majanduse probleeme ja mis välja koorus - seni kuni oli saadaval odav vene gaas oli saksa majandus võimas ja toimiv , nüüd kus tuumajaamad on seisma pandud , vene gaas pole "seeditav" on energia kallis , saksa ettevõtted ei suuda püsida konkurentsis , lisaks autotööstusele on vähikäiku tegemas ka autotööstusele komponente tootvad ettevõtted , niisiis , odav ja piisav energia hoiab majanduse toimimas , saates "Stuudios on peaminister" meie praegune peaminister näitas oma kõneosavust ja kinnitas et 1000 MW energiat on garanteeritud , saab näha , loodetavasti ongi nii .

Tuumajaamade seisma panek on Saksamaal laia kandepinda omav populism, mida venelased osavalt ära kasutasid, et sõltuvust oma gaasist tekitada.

Some kirjutas: ↑03 Dets, 2024 12:26

Walter2 kirjutas: ↑03 Dets, 2024 11:17 Oli vist Eleringi peavõll kes küsimuse peale miks see protsess peab just veebruaris (kõige külmemal ja pimedal kuul) toimuma midagi mõistlikku vastata ei suutnud. Miks ei võiks juunikuus selliste asjadega eksperimenteerida? Kas soovitakse proovida kas suurtel koormustel on võrk ikka stabiilne ja sünkroonis?

Tegelikult põhjendas ära küll. Nimelt saab veebruaris leping Venemaaga läbi ja pikendamisest loobudakse.

Tegelikkuses oli põhjus proosalisem. Baltimaad peavad end süsteemist lahtihaakima samaaegselt. Leedu soovis hurraa-korras kaabli juba ammu seinast tõmmata, poliitilne kompromiss sõlmiti veebruarisse. Ütleme nii, et kehvadest valikutest valiti vähem-kehv.
https://www.err.ee/1609009838/veskimae- ... -rikkumist