www.militaar.net

Meie ühiskonnas on nii valijad, kui poliitiline juhtkond ja erakonnad üsna selges interaktsioonis, mille vahel ongi by definition meedia. Mõju ei ole ühepoolne ja seal on arvukaid teisi huvigruppe, kes meedia kaudu oma sõnumit edastavad. Kaitseväel on muidugi tsiviilkontrollist tulenevad piirangud poliitikasse sekkumisel, kuid Kaitseliidu vabatahtlikel jällegi tunnetuslikult mõnevõrra leebemad.
AGA eks me jõudsime lõpuks taas küsimuseni, millele ratsionaalset vastust kahjuks ma ei ole leidnud: miks riik, mille keskpank on pidanud viimase 2 aasta jooksul 2,5 miljardi eest võimalikuks osta peamiselt Kreeka võlgadega tegeleva fondi võlakirju, pole pidanud vajalikuks suurendada alates 2014 aastast, kui ohuhinnangud oluliselt halvenesid, oluliselt panustamist iseseisvasse kaitsevõimesse? Samuti on viimasest aastast tekkinud ebasoodsaid arenguid kollektiivkaitse teemal, märksõnadeks Trump ja venemeelsete parempopulistide esile kerkimine Euroopas. Ning piiratud edu NATO kohaloleku suurendamise vallas, mis on olnud selge poliitiline valik. Ma ei ütle, et see vale tegevus oleks, aga ikkagi antud olukorras ühekülgne.

PS: siit ka küsimus Martin Heremile, kelle alluvuses kõnealune tegevus ja sait on - et miks taolisi korralikke asju meil ei kajastata? Oli nädalavahetus?

- Minu teada on tegemist tööjaotusega. Mis puutub nädalavahetusse, siis sellele vastasid sa nõmedalt, kuid siiski, ise. Kristjan Pettist anti ülevaade ja see toimus nädalavahetusel.

Samuti on viimasest aastast tekkinud ebasoodsaid arenguid kollektiivkaitse teemal, märksõnadeks Trump ja venemeelsete parempopulistide esile kerkimine Euroopas. Ning piiratud edu NATO kohaloleku suurendamise vallas, mis on olnud selge poliitiline valik. Ma ei ütle, et see vale tegevus oleks, aga ikkagi antud olukorras ühekülgne.

Donald Trump sai vabariiklaste presidendikandidaadiks 2016 ja kahtlemata on tema võimalik presidendiks saamine ning isegi tema vastavate ideede levitamine kampaania käigus üsna ebasoodne areng kollektiivkaitse teemal. Ei hakka uuesti tooma vastavat viidet Jüri Luige artiklile. Isegi, kui Trump ei saa presidendiks, on need ideed toodud välja ikkagi hääli püüdma ja sellega peab mingil määral ka võitja arvestama.
AfD (Venemaalt sanktsioonide mahavõtmist toetava erakonna) viimatine tugev esile kerkimine Mecklenburg-Vorpommernis, Brexit ja Hollandi Ukraina teemaline referendum on ka selle aasta sündmused, mis on siiski osa suuremast ja üsna ühesuunalisest protsessist, mis mõjub väga halvasti igasugustele demokraatliku maailma liitudele s h NATO-le. Kuigi tunnistan, et kaudselt.
Positiivne on kahtlemata liitlaste suuremate jõudude paigutamine Baltikumi ja Poolasse, kuid seda on märgitud ka üsna kõrgel tasemel, et nende heidutuslik efekt ei seisne sõjalise tasakaalu püüdes, vaid on pigem poliitiline. Kui me ikka tahtsime Patriot-rakette ja brigaadi, aga saime pataljoni, siis võiks ju seda nimetada piiratud eduks, või kuidas?

Trumpi väljaütlemised on üks asi, aga teine asi on see, kas antakse väljaütlemistele alust.
Mitte sugugi ei poolda neid väljaütlemisi, aga olgem ausad, üks meie naaber istub alates Krimmi jamast nagu vahakuju nurgas. Eestlased on kaitsevaldkonnas olnud Baltikumis esirinnas juba viimased 10 aastat kui mitte enam. Arukalt on tegutsenud Poola. Leedukatel tuli mõistus koju, panustavad kordi enam riigikaitsesse ja teevad vajalikke otsuseid (hanked, ajateenistuse taastamine). Läti istub aga vait, midagi kuskilt tilgub, aga kokkuvõttes väga vaiksed. Ja kui see varem oli lihtsalt nö sohitegemine, mis meid nii väga ei mõjutanud, siis nüüd on seltsimees Trump tegemas avaldusi, millega võidakse panna meid kui Baltikumi kõiki ühte purki.
Läti kamraadidest on mul kahju, sest nad teevad tegelikult palja p-ga seda, mille üle meie siin naerame, aga vähemalt teevad. Aga nüüd lõõritada, kuidas meie aktsiisitasud osaliselt Lätti kolivad ja selle eest irooniliselt tänada, oleks meie diplomaatide kohus öelda, et pangu see aktsiis vähemalt õigesse kohta ja selleks on kaitse. Ei ole sealt kuulda veel sellist rahakassa avamise kolinat kui leedukatel, vastupidi - istuvad vaikselt ja ootavad, siiani on ootamine õnneks läinud, kuna koos eestlaste ja leedukate seakisaga on ka neile üks pataljon tulemas, mis mind üldiselt küll rõõmustab, aga samas tekitab neid arusaama, et nii lihtsalt saabki, ei pea me ise mitte midagi tegema. Sisuliselt saavad lätlased omale selle 1 pataljoni mõistes rohkem tulejõudu kui neil kogu riigi peale üldse välja panna on.

Et riigikaitse teemadel tegeleb riik (s.h. EKV) eraldi kutseealiste grupi selle osaga, kes lähitulevikus tõenäoliselt peavad läbima ajateenistuse, on muidugi õige. Nendega tulebki lisaks eraldi tegeleda. Mis ei tähenda IMHO, et ülejäänud peavad "ise arenema" ja ennast valgustama (infootsijad) riigikaitse teemadel.
Tegelemise all ma mõtlen lisaks arvele võtmist, arstlikku komisjoni ja teenistusse kutsumist ka teavitustööd ja riigikaitselist harimist (ehk isamaalist kasvatust).

nn. FB ja YT surfavad "Kutseealised" moodustavad paraku ühiskonnast ainult väikese osa ja jagunevad veel omakorda sooliselt, meesteks ja naisteks (+ omakorda erinevateks rahvusteks). Rahvastikuministri büroo poolt 2008a koostatud "EESTI RAHVASTIK 2007-2020" ja statistikaameti andmetel moodustasid nt. 2008. aasta alguses 1 päeva vanused kuni 20aastased kogu rahvastikust ainult 22%.
2016a 01.jaanuari seisuga on meil eStat andmetel:

Eesti rahvaarv ca 1 311 800, sellest:

10-14a vanuseid: mehed-naised kokku - 64 250 ; ainult mehed - 32 940 (ca 2,5% elanikkonnast)
15-19a vanuseid: mehed-naised kokku - 59 938 ; ainult mehed - 30 876 (ca 2,4% elanikkonnast)
20-24a vanuseid: mehed-naised kokku - 74 489 ; ainult mehed - 38 215 (ca 3% elanikkonnast)
25-29a vanuseid: mehed-naised kokku - 99 140 ; ainult mehed - 51 769 (ca 4% elanikkonnast)
_________________________________________________________________________________________
KOKKU: 10-29a vanuseid mehi ja naisi 297 817 (ca 22,9% elanikkonnast)
KOKKU: 10-29a vanuseid mehi (tinglikult nn. "kutsealuseid") 153 800 (ca 11,7% elanikkonnast)

Asi muutub veelgi nukramaks, kui vaatame, paljud neist kutsealustest ka tegelikult kaitseväkke jõuavad ja saavad riigikaitseliselt n.ö. "lõpuni haritud", ehk palju on neid, kes oma kogemust ja teadmisi on pädevad ise järeletulevatele põlvedele hiljem jagama.

Martin Herem kirjutas:Ajateenistusse jõuab peaaegu 40% kutsealustest. Enamus nendest kes ei jõua, vabastatakse tervise pärast. Vist mõni protsent jäi neid, kes on kriminaalid, ei teeni veendumuste pärast või suudavad eemale hoida. Mitte keegi ei jää ajateenistusest ilma sest raha ei ole.

Järgmine teema on, et need "kutsealused" või "kuum sihtrühm", kellega tegeletakse sihipäraselt (ja kellega n.ö. tasub tegeleda), ei teki ühiskonda ühel ilusal hetkel lihtsalt järsku ja lambist. Et siis meil ühel päeval on nii ja nii palju 16 või 18 või misiganes vanuseid kodanikke, kellega tuleb sellest "tekkimise päevast" alates tegelema hakata ja keda tuleb edaspidi riigikaitseliselt harima hakata. Sellele eelneb kodune kasvatus, ümbritseva ühiskonna/keskkonna mõjud (s.h. mida poemüüja, kooli koristaja, naabrimees ja tema pere asjast arvab) ja koolihariduse omandamine. Kas peaks, kes ja millal peaks, harima riigikaitseliselt neid vanemaid ja õpetajaid? Palju on nende lapsevanemate ja koolipapade seas protsentuaalselt neid kodanikke, kes on vastavalt ühiskondlikule staatusele ja oma kohale ühiskonnas, rahuldavalt või kasvõi minimaalselt haritud ajakohaselt riigikaitselistes küsimustes, et oma teadmisi ja kogemusi järeltulevatele põlvedele jagada? Paljudel neist on elus olnud protsentuaalselt mingi isiklik kogemus või kokkupuude riigikaitsega? Neist omakorda kui paljudel kaasaegse Eesti riigikaitsega? Praeguseid 40-99a vanused EV kodanikke (papad, mammad, vanaisad ja vanaemad) on kokku 686 585 inimest, ehk ca 52% elanikkonnast, kes võivad lastele ja lapselastele (praegused "kutseealiste kuumad põlvkonnad") pajatada riigikaitsest valdavalt ainult NSVL aegsetele kogemustele ja teadmistele tuginedes. Väita, et selle ühiskonnakihi riigikaitseliselt harimine, tegelikkusega kurssi viimine ja olulistes üldistes küsimustes teavitamine on teisejärguline (või lausa ebavajalik) IMHO ei päde ühestki otsast.


Eelmise teema juurest jõuame sujuvalt kolmanda teemani, ehk kolmas teema kasvab välja sellest teisest teemast : Riigikaitseline töö ja teavitus muukeelse elanikkonna hulgas. Kui palju oleks meil siis, "kui äkki", neid bronebabasid või lillelapsi oma loosungitega "Make love, not war" tänavatel? Kui paljud neist peidaks oma pojakesi (ja mehi ) keldripõrandast sügavamale, või orgunniks kuidas aga vähegi võimalik Saaremaast kaugemale läände? Kui palju oleks meil neid firmajuhte ja ettevõtjaid, kes kruviks oma ekskavaatoril või Datsunil lindid ja rattad alt ära, et jumala eest ei saaks rekvireerida?

Mina ei tea vastuseid neile küsimustele. Seda saaks teada ilmselt ainult katse-eksituse meetodil alles siis, "kui äkki". Mida me aga saame enne "kui äkki" kõik üheskoos ära teha on see, et teeme endast kõik oleneva ja võimaliku, et need võimalikud bronebabad, lillelapsed ja ettevõtjad oleksid eelnevalt riigikaitseliselt ning isamaalispatriootiliselt haritud/meelestatud. Viimase saavutamiseks ei piisa IMHO ainult "kuuma kutsealuste põlvkonna" ja "kuuma reserviga" tegelemisest riigikaitse vaatevinklist.

Ma võin ka muidugi totaalselt puusse panna ja eksida.

P.S.
Oleks huvitav lugeda mõnda usutlust või avameelitsemist, kuidas nt. poliitik, kellest on saanud kaitseminister või riigikaitsekomisjoni liige, on (või ei ole) muutnud oma arvamust ja suhtumist riigikaitsesse (s.h. EKV-sse).
Et milline võib olla meelemuutuse ja seisukohtade muutumise tase seoses "valgustatuse" suurenemisega.
Pole praegu aega tuhnida ja otsida vastavate poliitikute sõnavõtte riigikaitselistel teemadel "enne ja pärast".
Aga oleks huvitav vaadelda.



Allikad:
https://www.sm.ee/sites/default/files/c ... 7-2020.pdf
http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/v ... is/&lang=2
http://www.kra.ee/uudised/

Sellise "rahvahariduse" tulemus on väga pika vinnaga asi(samalaadne demograafiaprotsessidega) ja hakkab mõju avaldama alles aastakümnete möödumisel. Miska on üpris kahetsusväärne, et me Eesti Vabariigi uue tulemise 25 aastal alles selliste teemade vajalikuse ja rakendamise üle diskuteerime.

- Minu teada on tegemist tööjaotusega. Mis puutub nädalavahetusse, siis sellele vastasid sa nõmedalt, kuid siiski, ise. Kristjan Pettist anti ülevaade ja see toimus nädalavahetusel.

Seal üritusel kohal olnud saksa võttemeeskond muideks filmis ning osalised on reklaamtreilerit juba näinud - oli paljulubav. Ühe saksa kanali pealt tuleb saade KL teemal.
Kummaline on seejuures, et saksa operaatorid ei pidanud paljuks sõduritega mööda kraave sumbata ja veoauto kastis kaasa sõita, aga meiemaiseid kaameraid polnudki näha.
Ei taha nüüd üksikust keissist mingit järeldust teha, aga tükati noh, ka olemasoleva ressursiga saaks ehk rohkem.

Kuin'd Fucsi statistikaga pisut norida, siis riigikaitselises plaanis peaks kutsealuste ja haritavate noorte puhul rääkima mitte elanikkonnast, vaid kodanikkonnast. Erinevate allikate järgi on meie riigi elanike hulgas pea 100 tuhat muu riigi kodanikku ning ligi 80 tuhat isikut, kes ei pea vajalikuks/kasulikuks oma riiklikku kuuluvust vormistada.

Frank-Walter Steinmeier: Euroopa julgeolek on paljude üllatuseks taas ohus

http://arvamus.postimees.ee/v2/3827849/ ... 1395385665

Juba pealkiri on sotsiaaldemokraadi kohta suur samm edasi. Samas pakutud meetmete koha pealt jääksin sügavale eriarvamusele. Pigem kinnitab sellise mõtteviisi levik taas seda, et esmase enesekaitsevõime arendamine on vajalik juba seetõttu, et kollektiivkaitse osas kipuvad vasakpoolsed poliitilised jõud igasuguseid eluvõõraid diile otsima.

Haugud vale puu all Trumm.
Töö jaotus - KL tegeleb KL õppustega. Ma ei tea, kas neil on kavas midagi avaldada, või kas neil on kavas mitte avaldada. Ma tõesti ei tea. Ma ka ei süüdista KLi. Sere on KL teavituse ülesanne.
Aga äkki Trumm veaks kihla, et nii KV kui KL kaamerad liikusid samuti sõduritega mööda kraave ja ... lihtsalt mingil meile teadmata põhjusel, pole me neid vilju näinud? Veel!? Ja kui olid (ilma kihla vedamata), mis siis saab? Ühte tseremooniat ironiseerisid, nädalavahetuse töötahte/võime seadsid kahtluse alla, meie meestest erinevat sakslaste madalat mudahirmu kiitsid ... aga kui see kõik on ... vale? Kas siis piisab sellest, et sa kaks nädalat enam sel teemal sõna ei võta ja kõik on jälle hästi?

Selle ajateenistusse jõudmisega on veel üks huvitav tähelepanek. Ma vist olen selles varem rääkinud.
2011 (vist) küsis peaminister, et millega me seletame vabatahtlike osakaalu tõusu ja üldse ajateenistusse jõudvate kutsealuste arvu tõusu viimastel aastatel.
Päris juhuslikult olin ma mõni nädal enne seda lugenud artiklit, mis rääkis ümbrikupalkade vähenemise trendist viimastel aastatel. Selle ma vastuseks ka tõin - kodanike üldine kohusetunne on kasvanud.
2016 vaatan ajateenistusse jõudjate ja ajateenistusest väljalangejate arvu. Esimene langeb, teine tõuseb. Nii mõlemad, viimased aastad. Ja siis jälle juhuslikult loen ja kuulen ümbrikupalga kasvu trendist.
Võimalik, et "action" tutvustusega ajateenistusest, tõstaks me kodanikes ka üldist kohusetunnet ja vastutust ... aga ma eriti ei usu.
Fucs on osav või äkki mõni teine - kas kuskil oli võrdlus riigikaitse õpetuse läbinute suhtest ajateenistuse läbinutega?

Ma arvan, et see suurenev kaitseväkke minevate vabatahtlike protsent on korrelatsioonis riigikaitse õpetust tudeerivate õpilaste suureneva protsendiga ja vähem seotud ümbrikupalkadega.

AGA Fucs on osav muidugi
Ainult, et aega pole tuhnida aruannetes ja uuringutes praegu

See suhe on ma kardan keeruline, sest:
a) Riigikaitse õpetuses osalevad ka tütarlapsed, kes üldiselt ei lähe ajateenistusse.
b) Riigikaitse õpetuses osalevad ka poisslapsed, kes tervislikel (või muudel olulistel) põhjustel ei pääse ajateenistusse.

Õpetajate leht.
Riigikaitseõpetus ja kaitsetahe
29. apr. 2016 Juhan Kivirähk sotsioloog

Selle aasta märtsis läbi viidud avaliku arvamuse küsitluse andmetel leidis 81 protsenti elanikkonnast, et kõigis keskharidust pakkuvates õppeasutustes peaks olema võimalik õppida riigikaitseõpetust.

Õpilaste hõlmatus riigikaitseõppesse on aasta-aastalt kasvanud, kuid arenguruumi kahtlemata on. Kaitseressursside ameti koduleheküljel on andmed 131 gümnaasiumi, kahe põhikooli ja 18 kutseõppeasutuse kohta, kus on võimalik riigikaitseõpetust õppida.

Mida arvavad noored ise?

2012. aastal viis rahvusvaheline kaitseuuringute keskus läbi küsitluse gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste lõpetajate seas. Muuhulgas uuriti suhtumist riigikaitseõppesse. Toetus riigikaitseõpetuse vajalikkusele on märksa suurem nende noorte seas, kes seda õpetust omal nahal kogenud on. Neist vastanutest, kes osalesid riigikaitseõppes, pidas selle õppeaine olemasolu kindlasti või arvatavasti vajalikuks 83 protsenti. Õpilastest, kelle koolides oli küll võimalik riigikaitset õppida, kuid kes ise selles ei osalenud, hindas seda vajalikuks 52 protsenti. Neist õpilastest aga, kelle koolides riigikaitseõpetus puudus, leidis vaid 47 protsenti, et selline õppeaine võiks õppekavas olla.

Riigikaitseõpetuses osalenute ja mitteosalenute hoiakud riigikaitset puudutavates küsimustes on erinevad. Oma informeeritust elu ja teenistustingimuste kohta Eesti kaitseväes pidas heaks või väga heaks 77% riigikaitseõpetust õppinud ja 54 protsenti mitteõppinud noormeestest ning vastavalt 63 ja 45% tütarlastest. Kui meeste ajateenistus oleks vabatahtlik, oleks valmis sinna minema 55% riigikaitseõppes osalenud ja 40% mitteosalenud noormeestest. Küsimusele, kas ollakse valmis oma oskuste ja võimete kohaselt riigikaitses osalema, vastas jaatavalt 68% riigikaitseõpetuses osalenud noormeestest ja 56% neist, kes seda ei teinud. Tütarlaste puhul olid arvud 42% ja 33%. Et Eesti riiki oleks võimalik kallaletungi korral kaitsta, uskus 59% riigikaitseõpetuses osalenud ja 46% mitteosalenud õpilastest (võrdselt nii noormeestest kui ka neidudest). Samast küsitlusest tuli välja, et seitse protsenti gümnaasiumi lõpetavatest neidudest on huvitatud ajateenistuse vabatahtlikust läbimisest. Selle sooviga riigikaitseõpetuses osalemine/mitteosalemine siiski seotud ei olnud.

Riigikaitseõpetuse seos suurema kaitsetahtega leiab kinnitust ajateenistusse kutsutud noormeeste seas läbi viidud küsitlustes, mida kaitseressursside amet on viinud läbi juba üheksa aastat järjest. 82% riigikaitseõpetusega koolides käinutest pidas selle õppeaine olemasolu vajalikuks, seevastu neist, kelle koolis riigikaitseõpetust ei olnud, pidas seda vajalikuks vaid 59%. Kutsealustest, kes olid koolis läbinud riigikaitseõpetuse, leidis 53%, et see tekitas neis huvi ajateenistusse asumise vastu.

Riigikaitseõpetust õppinud kutsealused tulevad ajateenistusse motiveeritumalt (32% neist tuli ajateenistusse hea meelega, mitteõppinutest vaid 20%) ning enam kui pooled neist (54%) oleks valmis ajateenistust vabatahtlikult läbima (mitteõppinuist 39%). Oma informeeritust elu- ja teenistustingimuste kohta kaitseväes peab heaks või väga heaks 70% riigikaitset õppinuist ja vaid 56% neist, kellel seda võimalust koolis ei olnud.

Kas riigikaitseõpetus peaks olema kohustuslik?

Seega näitavad uuringud, et need kes on koolis õppinud riigikaitseõpetust, on eelseisvast ajateenistusest paremini informeeritud, lähevad sinna meelsamini ning on suurema kaitsetahtega. Kuid kindlasti ei tohi siinkohal teha sotsioloogilistes tõlgendustes sageli esinevat viga, et seose ühte poolt peetakse teise põhjustajaks. Kuna tegemist on valikainega, võime eeldada, et riigikaitseõpetuses osalevad just need noored, kes on riigikaitsest keskmisest enam huvitatud.

Seetõttu ei tohiks riigikaitseõpetuse kuulutamises kohustuslikuks õppeaineks näha kaitsetahte kasvatamise imerelva. Kaldun toetama Triin Toomesaare seisukohta, mida ta kujundlikult väljendas ERR-i arvamusportaalis: „Kõigile ühtviisi kohustusliku riigikaitseõpetuse tegelik kasu – eriti just kaitsetahte tõstmisel – on küsitav."

Alla joonitud ja rasvases kirjas arvamus (noore politoloogi arvamus, mida kaldub toetama kuulus sotsioloog) on risti vastupidine minu (üks vana mõttetu ja tundmatu känd) arvamusele Imerelv jah kindlasti ei ole, aga parem relv, kui "lasminnakuidasläheb".


http://opleht.ee/32986-riigikaitseopetus-ja-kaitsetahe/

Tummisematsorti lugemist:
KAITSETAHTE SEOS RIIGIKAITSEÕPETUSEGA
TALLINNA GÜMNAASIUMITE NÄITEL
Magistritöö 2013 ; Mari-Liis Mänd ; Sisekaitseakadeemia Sisejulgeoleku instituut
https://digiriiul.sisekaitse.ee/bitstre ... sAllowed=y

Riigikaitseõpetuse mõju ajateenistuse paremaks mõistmiseks
Janno Isat - Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi riigikaitseõpetaja; Kaitseressursside Ameti peaspetsialist
http://www.oppekava.ee/images/e/e7/Riig ... miseks.pdf

RIIGIKAITSEÕPETUSE TEGEVUSPROGRAMM
AASTATEKS 2014–2018
„RIIGIKAITSEÕPETUS PLUSS“
http://www.kaitseministeerium.ee/sites/ ... ogramm.pdf

Arvamused Eesti Kaitseväest enne ja pärast ajateenistust.
Uuringu kokkuvõte 2010
http://kra.ee/static/arvamused_kaitseva ... _20101.pdf
Sama asi 2011
http://www.icds.ee/et/publikatsioonid/a ... tust-2011/
..ja 2012
http://www.digar.ee/arhiiv/et/download/206247
..jne

***************************************************************************

Riiki ei kaitse ainult vormikandja
16. okt. 2015
http://nuusi.tk/01379198

Siseministeeriumi mured on julgeoleku teemal hetkel küll kõige põletavamad....
http://epl.delfi.ee/news/eesti/sisemini ... d=75557315

See pidi jah uus peavoolupropa joon olema - "kõige põletavamad probleemid on sisejulgeolekus".
Juba mitu meest siin ketravad.

Et siis kogutakse neid "kaastunde punkte" vä?

Seda on propagandas juba mõnda aega täheldada - "Eesti on kaitstud" eesmärgi saavutamise järel algab "julgeolek sõltub sisejulgeolekust" makaroni-kampaania.
Ka siin foorumis on seda juba märgata.

Lihtsalt olles KV eluga tiba paremini kursis, ei suuda küll mõista, miks peetakse otstarbekaks varustada joodikuid ohjav politseipatrull Skoda Octavia Combi 4x4 2,0TDI-ga (letihind kisub 30 tuhande kanti), kui sinna käraks 15-tuhhine Toyota Auris ka suurepäraselt, olles poole odavam? Miks antakse isikkoosseisule päris kalleid Haixi ja Magnumi saapaid, kui KV saab hakkama samadega, mida sõduritele antakse (30 eurosed). Miks kõik pisiasjad on lahendatud palgalise kaadriga (kes nõuab pidevalt palka ja paremaid riistasid), kui nt joodiku kongi toppimisega saavad väikse väljaõppe järel ka ajateenijad hakkama? Miks oli vaja likvideerida sõjaväestatud päästeüksused, kui on näha, et raha ei jagu kutselistele komandodele.

Need küsimused on KV-s minuarust ära juba vastatud.