www.militaar.net

Reformierakonnas viimasel ajal tagaplaanile jäänud Jaanus Rahumägi suht murelik artikkel maailma arengute üle:

http://arvamus.postimees.ee/v2/3828021/ ... 1395385665

Eks Rahumägi on piisavalt kindlustatud, et endale suveräänset ja peavoolust lahknevat arvamust lubada.
Rõivas-poiss teeb lihtsalt head nägu või üldse ei taipagi, mis perspektiivid eespool paistavad?
Ka muu parteiaparaat ketrab vanaviisi edasi - kuna rahakott ei luba Rahumägi moodi arvata.
Edasise kohta lugege mu posti signatuuri.

Mina näen sellises kärpimises, kus kärbiti 2X rohkem inimesi, kui ette nähtud, tekkimas suurt probleemi. Reformitakse reformi tegemise mitte sisu pärast... See seab ühel hetkel riigi toimimise tõsise probleemi otsa. Paljud need, kes vahetasid ametit, töötavad kas teise nimetusega ametikohal või hoopis erastruktuuris. Loomulikult on hea õelda, et riigitööl lüüakse lulli ja võetakse suurt raha vastu. Olemasolevad tööd jagati ümber allesjäänutele. Kas see tõi kaasa töökoormuse kasvu? Loomulikult. Ega kõike ei saa pidevalt reformida, nagu meil hetkel plaanis on. Kahjuks muutub sellise pideva reformimisega õhuke riik veel õhemaks.

Jõuline kärbe: valitsussektor vähenes aasta jooksul 1500 töötaja võrra
08. september 2016 17:09
http://www.DELFI.ee

Riigihalduse ministri esitatud ülevaate järgi vähenes valitsussektor aasta jooksul enam kui 1500 töötaja võrra. Seda on oodatust kaks korda rohkem, kui oli esimeseks aastaks eesmärgiks seatud. Valitsus jätkab töötajate vähendamisega kuid see toimub struktuursete reformide kaudu.

„Keskvalitsuse töötajate arvu vähendati aastaga üle 1500 inimese võrra, kaks korda enam kui me valitsuses eesmärgiks seadsime. See võimaldas seniste protsendiliste eesmärkide jätkamise asemel leppida kokku reformide nimekirjas, mille tulemusena keskvalitsuse töötajate arv edaspidi väheneb,“ ütles peaminister Taavi Rõivas tunnustades ministreid hea töö eest.

Valitsuse koalitsioonilepe näeb ette, et nelja aasta jooksul vähendatakse valitsussektori töötajate arvu 3500 inimese võrra. Mullu suvel seatud eesmärgi järgi oli ette nähtud, et iga aasta toimub vähenemine 750 inimese võrra.

Värske rahandusministeeriumi analüüs näitab, et ministeeriumid ja nende allasutused on vähendamise eesmärki ületatud esimesel aastal rohkem kui kahekordselt.

Seetõttu leppis valitsus täna kokku, et esimese aasta valitsemise mahu eesmärk loetakse täidetuks ja ministeeriumid vabastatakse ette antud protsentidest ning ametnike arvu vähendamine toimub edaspidi läbi reformide.

Plaanitavad ja käimasolevad reformid:

· Kutseharidusvõrgu reform

· Koolivõrgu reform

· Muuseumivõrgustiku korrastamine (sh muutmine sihtasutusteks)

· Kultuuriasutuste tugitegevuste konsolideerimine

· Kultuuriasutuste toitlustusteenuse delegeerimine erasektorile (asutustes, kus see on võimalik)

· Põllumajandusvaldkonna asutuste optimeerimine

· Transpordiameti moodustamine

· Sotsiaalvaldkonna infosüsteemide korrastamine

· Rehabilitatsiooniteenuste reform

· Tervise valdkonna asutuste reform

· Toetusi jagavate asutuste reform

· Maavalitsuste reform

· Nõustamisteenuste optimeerimine (sh SA Innove Rajaleidja keskused, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet)

· Riigi tugiteenuste konsolideerimise jätkamine

· Riigi kinnisvara konsolideerimise jätkamine

· Riikliku statistika tootmise optimeerimine

· Kohtusüsteemi reform

· Nelja ministeeriumi ühishoone tugitegevuste optimeerimine

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=75569465

Mehed, nendel "ajateenistus vs kutseline" teemadel läheb üks asi rappa - nimelt ajad, mil politseipatrulle, piirivalvet ja päästet ajateenijatega tehti, on üsna kaugete mägede taga, ka kvaliteedilt. Nüüd on ajad edasi läinud. Lõpp-produkti tase on kõvasti tõusnud. Me oleme õppinud õpetama, nii pedagoogikateadmiste kui isikliku eeskujuga. Meie reakoosseis on kaugelt paremini õpetatud, motiveeritud, juhitud, pestud-kustud ja kammitud.

Lõpuks ka mõistlik jutt, kuid kindlasti annavad praegusele politseile ja päästjatele oma osa ka vabatahtlikud, keda on korralikult koolitatud, kuid kogu struktuuri ei saa panna vabatahtlike õlgadele. Omas ajahetkes olid SOR ja Päästekompanii kindlasti vajalikud, kuid pikemas perspektiivis kippus ikkagi selliste struktuuride ülavalhoidmine kallivõitu ja mõneti ka iganenud olema, samuti kasutasid nn eeskuju riigid Soome ja ka Rootsi teistsuguseid lahendusi. Mis puutub SORi, siis võin läbi paari seal aega teeninud tuttava rääkida selliseid lugusid, et ka seljakarvad tõuseksid püsti st lollustest, mida vähemalt Tallinnas kokku keerati, ka see oli SORi osa, tema muidu positiivses rollis tolles ajahetkes, mida ma ei eita (kriminaalid neid ikka pelgasid).

Et siis KV ajateenijad on vähese väljaõppega ja madalalt motiveeritud? Tänasel päeval on minuteada teenistust lõpetavate ajateenijate hulgas tegevväelaseks astujate hulk (oma koduväeosas) suurem, kui täitmata kohtade arv, sõjakooli kursused samuti ühed aegade suurimad (ning samas ka tase kõrge). Madalat motivatsiooni peegeldavad näitajad? Mis sunnib meid arvama, et ajateenistuse läbimisel PPA-s või PA-s sama moodi ei lähe?

Vabandan, algses tekstis polnud piisavalt selgelt välja kirjutatud ja jäi vale mulje, kuid ei kahtle tänapäeva Kaitseväe motiveerituses ja väljaõppes ja ka 90-ndate motivatsioonis, kuid väljaõppes lünki tollal minuteada ikka esines . Ning just SORis aega teeninud tuttavate näitel, on kahtlusi just väljaõppe ja distsipliini osas, sest lisaks positiivsele rollile tehti ka asju, mis tänapäeval oleks mõeldamatud (eks see oligi omane 90-ndatele). Mis oleks tänapäeval PPA-s ja PA-s ajateenijate rakendamise motiiviks, kui meil on juba üpris korralikult arenenud vabatahtlike süsteem. Metsatulekahjudel kutsutakse appi kaitseliitlased ja isegi Scout on vähemalt korra tuld tõrjumas käinud. Kuna ise pole Päästekompaniis olnud, siis ei oska öelda, kas neil olid seal professionaalsel tasemel suitsusukeldujad tuletõrjujad? (vist ikka mitte)

Kui saapad, Octaviad, jne kõrvale jätta, siis pole ikka näinud, mismoodi on väide, et sisejulgeolek on alarahastatud "valitseva poliitilise suuna propaganda", pigem raputavad nad ju endale suure hilinemisega tuhka pähe ja tuleks küsida, miks on nii kaua passitud.

Kapten Trumm kirjutas:Eks Rahumägi on piisavalt kindlustatud, et endale suveräänset ja peavoolust lahknevat arvamust lubada.
Rõivas-poiss teeb lihtsalt head nägu või üldse ei taipagi, mis perspektiivid eespool paistavad?
Ka muu parteiaparaat ketrab vanaviisi edasi - kuna rahakott ei luba Rahumägi moodi arvata.
Edasise kohta lugege mu posti signatuuri.

Trumm, Su signatuuri allikartikkel ütleb lõpule jõudes ka järgmist:

Kindlasti ei tohiks asja eest, teist taga häda kraaksuda ja kadu kuulutada, kuid selleks, et tõelistest ohtudest võitu saada, on vaja nad ära tunda ja neid endale tunnistada.

http://www.sotsdem.ee/sven-mikseri-vast ... -monoloog/

Mida ütles Ilves Mikseri arvamusloo esile kutsunud kõnes?

Meile teeb juba nüüd muret üldine tendents üksteist mitte kuulata. Arvamine, et oleme ise kõige targemad. Me kõik, Abja-Paluojast Toompeani, võiksime rohkem kahelda oma ainuõiguses, rohkem arvesse võtta teiste arvamusi. Aga see on võimalik vaid siis, kui me ise räägime viisakalt, kui sõimlemise asemel pakume omapoolseid alternatiivseid lahendusi ja ka ettepanekuid, mida teised võivad samuti arvustada. Võistlema peavad ideed, mitte solvangud.

http://www.delfi.ee/archive/president-t ... d=67532678

Mikser saagis loogikaga võssa?

Roamless kirjutas: Vabandan, algses tekstis polnud piisavalt selgelt välja kirjutatud ja jäi vale mulje, kuid ei kahtle tänapäeva Kaitseväe motiveerituses ja väljaõppes ja ka 90-ndate motivatsioonis, kuid väljaõppes lünki tollal minuteada ikka esines . Ning just SORis aega teeninud tuttavate näitel, on kahtlusi just väljaõppe ja distsipliini osas, sest lisaks positiivsele rollile tehti ka asju, mis tänapäeval oleks mõeldamatud (eks see oligi omane 90-ndatele). Mis oleks tänapäeval PPA-s ja PA-s ajateenijate rakendamise motiiviks, kui meil on juba üpris korralikult arenenud vabatahtlike süsteem. Metsatulekahjudel kutsutakse appi kaitseliitlased ja isegi Scout on vähemalt korra tuld tõrjumas käinud. Kuna ise pole Päästekompaniis olnud, siis ei oska öelda, kas neil olid seal professionaalsel tasemel suitsusukeldujad tuletõrjujad? (vist ikka mitte)

Kindlasti oli puudujääke ja on ka täna. Ei ole meil kõik lõpuni valmis. Aga teeme ja areneme.

Mis oleks minu argumendid päästes ajateenijate rakendamisel:
- komandod saaks osaliselt mehitada ajateenijatega- suitsusukeldujaid on ju meeskonnas 1, äärmisel juhul 2, väiksemat kvalifikatsiooni nõudvad positsioonid saavad nad edukalt täita.
- juurdekasv vabatahtlikele komandodele: nagu täna ajateenijad lähevad Kaitseliitu lähtudes ajateenistusest saadud kogemusest, liituks nad meelsamini vabatahtlike komandodega, kui asi juba selge. Vabatahtlike koolituskuludelt vast väga kokku ei hoia, see on ennast kordav tsükkel.
- värbamisbaasi loomine PA-le. Nagu ajateenijad on täna värbamisbaas KV-le.
- ühiskonna passiivse turvalisuse kasv. Kui noor mees on õige mitme tulekahju ja õnnetuse tagajärgi väga lähedalt näinud, siis võtab ta selle teadmise koju kaasa ning jagab ka oma lähikondlastega. Ehk on mõni tulekahju või "auto proovimine" vähem, asi seegi.

Sõjalise konflikti korral julgeks niikuinii prognoosida päästesündmuste arvu järsku kasvu, siis kulub väljaõppinud personal marjaks ära, isegi kui varustust napib.

Samad punktid kehtivad ka politsei puhul. Lisaks, pronksiöö või novorossija taoliste ettevõtmiste puhul on reserv kriitilise tähtsusega. Täna küll on Kaitseliitlased erinevate üksuste vahel jagatud, kuid on ka neid piisavalt, kes on oma üksuses olulisel ametikohal ning on sellega seotud, ega saa keerulisel ajal abipolitseiniku ülesandeid täita.

Ma ei arva, et meil peaks olema 1000 ajateenijat nende struktuuride peale kokku, piisaks, kui on kasvõi 200 aastas, kutsumisega 2 korda aastas, pool aega väljaõppeks, pool "praktikaks". Ei lööks see number ka KV-l tooli alt.

Kapten Trumm kirjutas:Eks Rahumägi on piisavalt kindlustatud, et endale suveräänset ja peavoolust lahknevat arvamust lubada.

Mille põhjal Rahumäe arvamus peavoolust lahkneb? Rahumäe arvamus baseerubki peavoolust pikema aja vältel väljanopitud üksikutel negatiivsetel killukestel, mille põhjal üritatakse läänt näidata kaoses, nõrga ja saamatuna ning see kõik oleks justkui geniaalse Venemaa salasepitsuste tulemus? Rahumägi esitleb enda isiklikke seisukohti maailmas toimuvast, mitte lõplikku tõde.

Mis oleks minu argumendid päästes ajateenijate rakendamisel:
- komandod saaks osaliselt mehitada ajateenijatega- suitsusukeldujaid on ju meeskonnas 1, äärmisel juhul 2, väiksemat kvalifikatsiooni nõudvad positsioonid saavad nad edukalt täita.
- juurdekasv vabatahtlikele komandodele: nagu täna ajateenijad lähevad Kaitseliitu lähtudes ajateenistusest saadud kogemusest, liituks nad meelsamini vabatahtlike komandodega, kui asi juba selge. Vabatahtlike koolituskuludelt vast väga kokku ei hoia, see on ennast kordav tsükkel.
- värbamisbaasi loomine PA-le. Nagu ajateenijad on täna värbamisbaas KV-le.
- ühiskonna passiivse turvalisuse kasv. Kui noor mees on õige mitme tulekahju ja õnnetuse tagajärgi väga lähedalt näinud, siis võtab ta selle teadmise koju kaasa ning jagab ka oma lähikondlastega. Ehk on mõni tulekahju või "auto proovimine" vähem, asi seegi.

Lisaks veel üks, päris oluline argument.
Igasugu "reageerijate" töös on palju mõttetut prahti, kuhu kutselisi saata on päris raiskamine. Päästes - puu otsast alla mittepääsevad kassid, põlema pandud prügikastid, kulupõlengud jne jne. Politseitöös nt pargipingil magavad joodikud, karjuvad pidutsejad jne - mitte kõik pole sugugi "profi" tööd.

Mulle sattus kunagi ühe suurõppuse ajal koht, kuhu tsivilistidega tegelemiseks oli tellitud "päris" politsei, kes lihtsalt ei ilmunud. Seega - tuli tegeda ise. Ega sellest asi tegemata jäänud. Reguleerida liiklust, kutsuda korrale jalakäijaid ja paar liigselt joobnud tegelast kinni pidada ning politseile pärast üle anda. Me saime suurepäraselt hakkama, lihtsalt terve mõistuse põhjalt, keegi meist ei omanud politseiharidust ega polnud isegi liiklusreguleerija kursustel käinud. Enamik lubade omanikke mälestas veel osa "reguleerija märguanded".
Rahvas suhtus meisse piisava lugupidamisega ja ei olnud tegelasi, kes oleks tahtnud oma saatust proovile panna. Osalised, keda me teenindasime, olid väga rahul, isegi üllatunud kui hästi me asjaga toime tulime. Kõige parem kiitus olid muidugi venelaste kommentaarid "Smortri, blj***, kas vse zdes serjozno"

Veel - pääste teemal uurisin ühelt staažikalt päästjalt (praegu on komandopealik) seda päästekompaniide asja. Erinevalt ministeeriumivorstidest, kes neid omades memodes kasutuks olevat tembeldanud, olid päästjad poistega tegelikult rahul, sest nad olid enamvähem välja õpetatud ja nende ohutust polnud vaja kogu aeg passida, neil oli oma juhendaja kaasas. Oli vaja vaid öelda - ehitage voolikuliin ja ehitatigi. Nende kampaania korras kokku aetavate KV ja KL tegelastega aga pidi just probleem olema - pole varustust, pole väljaõpet ning pidevalt tuleb kutselist päästeressurssi kulutada selleks, et mõni agar, kuid õpetamata vabatahtlik end ohtu ei seaks (näiteks turbapõlengud on üks selline koht, kus on kerge lollusest otsa saada).

Seepärast arvan, et ajateenijate+kutseliste oskuslik kombineerimine võib olla asi, mis võib olukorda leevendada. Selleks, et mõni joodik kuskilt ära tuua või prügikast kustutada, sellega saab mõnekuulise õppe järel kenasti hakkama küll. Sellest rääkimata, et nii nagu toodab ajateenistus KV-s tugevat järelkasvu KV kaadrile, hakkab see toimima ka mujal.

Lõpuks ka mõistlik jutt, kuid kindlasti annavad praegusele politseile ja päästjatele oma osa ka vabatahtlikud, keda on korralikult koolitatud, kuid kogu struktuuri ei saa panna vabatahtlike õlgadele. Omas ajahetkes olid SOR ja Päästekompanii kindlasti vajalikud, kuid pikemas perspektiivis kippus ikkagi selliste struktuuride ülavalhoidmine kallivõitu ja mõneti ka iganenud olema, samuti kasutasid nn eeskuju riigid Soome ja ka Rootsi teistsuguseid lahendusi. Mis puutub SORi, siis võin läbi paari seal aega teeninud tuttava rääkida selliseid lugusid, et ka seljakarvad tõuseksid püsti st lollustest, mida vähemalt Tallinnas kokku keerati, ka see oli SORi osa, tema muidu positiivses rollis tolles ajahetkes, mida ma ei eita (kriminaalid neid ikka pelgasid).

Sa ei saanud ikka mu jutust aru (või ignoreerisid seda).
Jutt oli sellest, et täna saab olema ajateenijatest sisekaitseüksus sootuks parema kvaliteediga, seega tollased probleemid enamasti ei päde.
Seega näited 1993 aastast ei maksa enam. Võin ka varrukast puistada näiteks 1994 ajateenistuse tasemest, kus olnutele olen pidanud elementaarseid asju õpetama.
Täna ajateenistuse läbinule vaevalt midagi õpetada oleks.
Sisekaitsega on aga kahjuks sedasi, et selle mittevajalikkus oli pastakast imetud ja selle vajadust miskipärast taibati uuesti 2007, aga see on teine teema.
Näiteks Saksamaal on tänagi olemas terved kasarmeeritud politseipataljonid (mitte ajateenijatest), igaks juhuks.

Tänase EPLi juhtkiri: http://epl.delfi.ee/news/arvamus/juhtki ... d=75570459
........arvab, et siis sihik on paigast ära ja otsustamatus ühelt poolt ning krooniline alarahastatus ja uute ülesannetega koormamine teiselt poolt?

Demagoogiline vastandus KV vs PPA.
Samahästi võiks nt kahtluse alla seada, kas tahaksite pigem kahte-kolme patrullpolitseinikku ühe K-komando liikme asemel (viimaste ülalpidamine ja õpe on kõvasti kallim) ja terrorismijuhtumeid tuleb ette harva. Ja milleks see PV eriüksus? Passikontrollijaid on raudselt rohkem vaja!

Aga soomuki hinnanumber on intrigeeriv.... 250 000 eurot. Huvitav, millisest soomukist jutt?

Näiteks Saksamaal on tänagi olemas terved kasarmeeritud politseipataljonid (mitte ajateenijatest), igaks juhuks.

Kas ka väiksemates riikides , nagu Soomes Rootsis on kasarmeeritud politseipataljonid? Kas peaksime (igaks juhuks) sakslaste järgi toimima? Kui palju läheks maksma ajateenijatest sisekaitseüksuse moodustamine praeguste niigi nappide rahaliste võimaluste juures? (eeldab instruktoreid, majutust, toitlust, sõidukeid, varustust jne jne) Mille arvelt tuleks vahendid leida, võtta laenu, vähendada raha sotsprogrammidele jne jne? Kas abipolitseinike programmile peale seda raha veel jätkuks?

Lisaks ignoreerisid või ei saanud sa aru "suure rahalise raiskamise politsei Octavia" teemas, et auto hind politseile (mitte erakliendile) on ca 14 000-15 000 või veel odavam, mitte 30 000 ehk pole paar koma kohta norimist.

Pigem tuleks arutada, kas on vaja PPA-le 250 000 soomukeid, kas äkki ei saaks neid kasutatult odavamalt, kas äkki ei saaks ikkagi teha nn ristkasutust Kaitseväega, nagu soomlased jne jne. Saapad, vormid, Octaviad on suht teisejärguline teema võrreldes politseinike palkade, politseinike vähesuse, sidesüsteemi vananemisega ja kallite soomukitega (ei väida, et meil neid absoluutselt vaja pole, kuid PPA võiks uurida, kui pole muud võimalust, kas poleks mõttekam uurida kasutatud soomukite deale, nagu Kaitsevägi on teinud)

Aga soomuki hinnanumber on intrigeeriv.... 250 000 eurot. Huvitav, millisest soomukist jutt?

Eks mõeldakse tõenäoliselt midagi sarnast eriüksusele, kuna praegusesse ei mahu kõik tegelased ära.

Sisemin. ei räägi mingeist suurtest jaosoomukitest, mida KV peamiselt kasutab. Mis on ka tihti takistus nn. "ristkasutusel".
Nad vajavad peamiselt väikseid, soomuskaitsega masinaid, nii 5-7 mehe jaoks.
Sellised ongi hinnaklasssis 200000-300000 raha.
Sõltuvalt tootjast/mudelist/komplekteerituselt.
Midagi sarnast, mille eksemplar on juba ka olemas/kasutuses.


Eelnev postitaja juba jõudis ette...