Niisiis, toortõlge, I osa.
Intervjuu on ühe suurtükiväelasega
http://censor.net.ua/resonance/320360/n ... martsenyuk
“Meie eesmärk ei ole mitte hirmutada, mitte tagasi tõrjuda, aga nimelt hävitada vaenlane,” - suurtükiväelane Pavel Martšenjuk
Mille poolest erineb suurtükiväelase mõtlemine dessantiku omast, kuidas suurtükiväelased peavad vastu rekordilises külmas, seisavad avatud maastikul, kui palju läheb Ukrainal maksma üks lask haubitsast ja kui kauaks tasub end ära kallis droon. Sellest rääkis 55. üksik-suurtükiväebrigaadist võitleja Pavel Martšenjuk intervjuus Censor.net’ile. ???
Служит номером расчета гаубицы.
"Mina laen laengu torusse, siis saadame selle südamest tervitustega, kuhu vaja,” selgitab lühidalt oma tööd.
Nelja lapse isa ja kunstniku rahulik elu. Täna tema loomingulist karakterit ei iseloomusta mitte ainult koloriitsed vuntsid ja modernne osoledets (kasakate soeng), vaid ka teravad märkused vananenud mõtlemisviisiga paljude Ukraina ohvitseride suunas. Oma haubitsat nimetab ta tahtlikult Garmatoi’iks ning tunnistab, et ta ei tunnista entusiasmiga nõukogude süsteemi, mis siiamaani on säilinud Ukraina Armees. “Me parandame seda samm-sammult,” ütleb ta. “Tahtmist on.”
Täna on Pavel oma patareiga jälle eesrindel keset võitlust, et tõrjuda vaenlase rünnakut. Meil õnnestus temaga rääkida Zaporižžjas rindeletagasipöördumise eelõhtul pärast rotatsiooni. Tsiviilelus veetis ta kõigest üle kuu ja tuleb tunnistada, et selle aja jooksul on ta väsinud jõudeelust. See on ootuspärane, sest Pavel kuulub nn vabatahlikult mobiliseeritute hulka. Räägib, et palus end teadlikult võtta relvajõududesse.
Tuli hävitada vana süsteem armees seestpoolt. See, mida nägime suvel, oli hale ja õnnetu etendus. Just nimelt sellepärast ma ei saanud minna sõdima. Kui me kõik oleksime istunud paigal tsiviilis ja närinud kummi, ning oleks öeldud “las sõjavägi kaitseb”, siis oleksid Putin, Vene lipp ja fašistlik ving juba Kiievis. Seega panime armee fakti ette: “Kallis Ukraina Armee, nüüdsest me hakkame teie juures teenima.”
Töötasime kogu moonaga, mis meil oli. Jalavägi ütles hiljem suured tänud.
Teil on tavaline divisjonisuurtükk. St vastupidiselt reaktiivsele liigute teie palju?
Jah, meil on konkreetsed eesmärgid. Siis kui on vaja täpselt sihtida nende hordi rünnakul, on meie ülesanne kiirelt liikuda ja anda tuld uues punktist, blokeerides neil tee. Konkreetselt meie patarei liigub pidevalt ühest kohast teise, mõnikord mitu korda päevas. Sest kui meie positsioonid on märgatud, tuleb nende suunas vastase tuli.
Kaua olete olnud rindel?
Otse eesliinil olin alates 23. augustist. Meie esimesel väljasõidul hoidsime vägesid Illovaiskis. Töötasime siis öösel, kui me ei saavutanud oma eesmärki.
Kas võib öelda, et lahkumine ei olnud efektiivne, nagu taheti?
Miks mitteefektiivne?
Katel siiski tekkis
Aga meil oli siis vastaseid rohkem. Esimeses lahingus olime võrdväärsed. Nende Gradid töötasid meie peal kuni viis tundi, aga siis me peatasime nad sel momendil. See andis aega jalaväele ümbergrupeerumiseks. 2 patareist said meil surma 2 inimest. See oli põhimõtteliselt õudne, aga suurtükiväe jaoks sellised kaotused on siiski palju. Lisaks kaotasime seal palju tehnikat ning relvi.
Siis meile anti ülesanne blokeerida tee Donetskist Mariupolisse. Septembris oli see tõsine, nii nagu oodati läbimurret. Seejärel saadeti meid “kuuma” kohta. Isegi kolm kuud tagasi mäletasime, kus lasti tank õhjku või kus sai masin või Grad pihta. Nüüd on kõik segi pööratud.
Paljud võitlejad räägivad, et paigalseismine on relvarahu tõttu. Kergelt öeldes ei ole inspireeriv. Kuidas teil suhtutakse sellesse?
Kui hakkas pihta ametlik rahu, hakkas meil õige töö pihta - anname vastuse vaenlase tulistamisele. Ei saa öelda, et kogu selle aja jaoks on suurtükiväe jaoks katkematu sõda. Üleüldist pilti rindest ma ei tea, meie saame ülesande staabist. Aga kolmekuise rindel viibimise ajal võib öelda, et rahulikke päevi oli viis. Mäletan septembris, kohe pärast rahu välja kuulutamist, me ei töötanud paar päeva. Viimasel korral, kui olime, siis käis väga tihe andmine. Hommikul tulistasid nad meie suunas, nad ei teadnud, et olime teel. Siis panime kogu moona käiku, mis meil oli. Jalavägi ütles sellepeale hiljem suur aitäh.
Meie armee ei ole siis enam häbiväärne ja on õppinud võitlema?
Kui juulis oli see tõesti häbi, siis nüüd on meil vähemalt mingigi jõud. Paari kuu jooksul on saavutatud märkimisväärseid tulemusi, nõnda me lõpetasime läbimurde augusti lõpus. Esiteks on vaja suurendada nende inimeste arvu, kes tahavad ja oskavad võidelda. Üleüle üldse ilmneb, et meie vastane on rohkem sitane (??? govenny). Hoolimata sellest, et nad kavandasid rünnakut mitu aastat, näitavad nad võitluses oma treeningu madalaimat taset.
Millega tõestate?
Sellega, et istun siin elusana, aga nad ei ole siiani meid hävitanud. Nad on paremini varustatud kui meie, regulaarselt saadetakse uusi vägesid Venemaalt Ukrainasse, katavad neid oma kaudtulega, kasutavad droone, mida meil ei ole… või kui hästi vähe.
Sageli meie vastased tulistavad huupi. Mulle rääkis tunnistaja, kuidas separ’id panevad kaks ämbrit, nende vahele teevad kirbu (???) ja siis tulistavad (täitsa sürreaalne tõlge: как сепары ставят два ведра, между ними делают примерную наводку и стреляют ) Mürske saadab Putin neile arvutult. Ja siis tekivad tragöödiad tsiviiliinimeste kaotustega.
Peale droonide, mida vaenlane kasutab, millest on teil veel puudust?
Mida mina näen. Neil on suurenenud relvade kogus, Esimesena nimetaksin elektroonilistluuret, eriti luuredroonid. Seetõttu ei tööta me kogu aeg droonidega. Tihti tulistatakse droonide suunas.
Veel oleks vaja reguleerida rahasäästmist ja aega. Me ei tulista huupi, peame arvutama mürsu ballistilist lennutrajektoori.Mõnikord on kuulda, et droon maksab palju raha ja me ei vaja seda. Sekundiks heidame patriotismi kõrvale ja võtama kalkulaatori kätte ja arvutame, kui palju tasub droon ära. Tuleb välja, et pooleteisttunniseks normaalseks lahinguks tasub see ära.
Kuidas te arvutasite need kulutused kokku?
Ühe mürsu laskmise kulu on ametlikult 2.5 tuhat grivnat, aga see on põhimõttel, et Kalashnikov maksab 800 grivnat, kuigi reaalsuses 10 tuhat. Seega reaalne hind oleks vaja korrutada 20ga. Suurtükil (??? гарматы) on ettenähtud moonavarustusena 42 mürsku. Mõnikord kasutame need kõik ära.Nii ja nüüd arvutage, kui palju kulub ukraina rahval suurtükiväes töös hoidmiseks.
Omades täpseid kalkulatsioone, kasutame täpselt nii palju mürske, kui vaja. Näiteks, meil on käsk pääseda “aknasse" (??? попасть в форточку), et mürsud lendaksid otse mõne vene fašisti laua peale. Kui tulistada korrigeerija abiga, ka siis kui ta on hea, kahe mürsu asemel kulutad ikka kaheksa. Ka see võtab aega: kuni nägi, kuni helistas staapi, kuni meie saame kõne… on aeg kaotsi läinud, see vene fašistist okupant lõpetas oma võileiva ja läks minema. Me pääseme “aknasse" ja seal ei ole kedagi. Aga kui seal lendakse meie droon, esiteks jääks tal see võileib kurku ning teiseks saaks ta meilt tervitusi.
Ja mis hoiab tagasi ostmast luurevahendeid?
Sõjaväe sovjetlik süsteem, mida me, vabatahtlikud, püüame seest lammutada ja ebaratsionaalne rahavahendite kasutamine. Staabis mõeldakse, mida osta selle raha eest: “No davai ostame sokid ja magamisaluse”. Ja kui meie komandöridelt küsitakse, mida on vaja muretseda, siis vastatakse, et kõik on olemas. Kuna neid on õpetatud: kui sul on muresid, siis sina ka neid lahenda.
Ning miks on vaja patareiülemal midagi öelda, kui ta peab seda ise otsima. Üleüldse on vaja varustamiseg tegeleda spetsiaalsel teenistusel, täna teevad seda tööd vabatahtlikud.