www.militaar.net

Soomlaste TVO plaanib Olkiluoto 1 ja 2 toimisaega pikendada praeguselt , mis on aastani 2038 kuni aastani 2058 .

Tasub lugeda mõttega läbi viimane Eleringi varustuskindluse aruanne -
https://www.elering.ee/sites/default/fi ... A_2024.pdf

Ja seal peitub ka vastus, miks tuumaenergeetikaga (seda ei mainita seal Eesti-kontekstis poole sõnagagi) väga aktiivselt ei tegeleta. Selleks pole aega. Põlevkivijaamade amortiseerumine surub armutult peale ning tegutseda on vaja kohe.

Eesti talvine süsteemivõimekuse olukord aastatel 2024-2035 (Joonis 4.9) näitab, et Eestil on iga aasta
N-2 impordivõimekuse juures tiputarbimise katmiseks vaja naaberriikidest imporditud elektrit. Tarbimise prognooside kohaselt kasvab talvine tiputarbimine kümne aasta pärast 2231 MW-ni, mis on ligi
35% kõrgem kui 2024. aasta prognoositav tipp 1656 MW. Koos täiendava 10%-lise tootmispiisavuse
varuga oleks tiputarbimine 2034. aastal 2454 MW.
Installeeritud turupõhist juhitavat tootmisvõimsust on elektritootjate esitatud andmete ja Eleringi
prognooside kohaselt kuni 2026. aastani, millal lõppeb Eesti jaoks oluliste Narva põlevkiviplokkide
hoidmise omaniku ootus Eesti Energiale, ca 1100 MW. Kuni 2033. aastani on juhitavat võimsust vaid ca
440 MW (lisaks on Eesti elektrisüsteemis veel täiendavalt 250 MW võimsusega Kiisa avariireservelektrijaam, mida alloleval joonisel 4.10 lisatud ei ole).
Kuni 2035. aastani on Eestis N-2 olukord, kui välja on kukkunud Estlink 2 ja üks kolmest Eesti-Läti
ülekandeliinist. Pärast 2035. aastat on N-2 olukorras avariis Estlink 2 ja Estlink 3. Kui 2025. aasta veebruaris toimub Mandri-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimine, on Eestil N-2 olukorras välisühendusi
1200 MW. Pärast uute välisühenduste — Eesti-Läti 4. ja Estlink 3. liinide — valmimist suureneb Eesti
impordivõimekus 2616 MW-ni. Aastatel 2027-2034, kui mitte arvestada installeeritud päikese ja tuule
võimsust ega akusid, pole juhitava võimsuse lisandumiseta tiputarbimine talvel N-2 olukorras kaetud
ka juhul kui arvestada impordivõimekusteg

Teine põnev lugemine samast aruandest, kuidas Soome peab kombineerima N-2 võimekuse tagamiseks.

N-2 olukorras on arvesse võetud järgnevad täiendavad eeldused:
• Suurimad elemendid, mille N-2 erakorralist kadumist arvestatakse, on Olkiluoto 3 (1600 MW) ja
Olkiluoto 2 (890 MW) tuumaelektrijaamad Soomes.
• Kui Olkiluoto 3 võimsus ei ole kättesaadav, siis kaob Rootsi-Soome piirilt piirang ning impordivõimekus suureneb 300 MW võrra. Ühtlasi väheneb tarbimine 300 MW võrra, mis on varasemalt Soome tarbijatega kokku lepitud.
• Soome kasutab süsteemi tasakaalustamiseks gaasijaamades hoitud reserve, mis N-2 olukorras
käivitatakse, ning seetõttu on 3B+FI regioonis reservide nõudlus vähenenud. Kuna mõlemad
N-2 avariid toimuvad Soomes ning Balti riikides on endiselt vaja avariide katmiseks reserve
hoida, siis Baltimaades hoitavate reservide kogus ei muutu

Aaspõllu ja Samosti kureeritud väitele kuidas Eesti peaks ehitama endale "normaalsuuruses" tuumajaama, tuleks koheselt ka N-2 liiasus juurde arvutada. Suured tuumajaamad sobiad suurematesse riikidesse, kus on palju jaamu ning võrku lihtsam rikete korral stabiliseerida.

---
Üsna märgiline, et EE arvab 2026a ka suhteliselt uue-värske-kaasaegse Auvere jaama nn prügivara hulka, millega turualustel kasumit ei suudeta teenida.
https://www.err.ee/1609548685/eesti-ene ... e-tootmise

---

Enefiti juhi intervjuu seoses uute jaamade rajamisega -
https://www.err.ee/1609554841/gaasijaam ... 0-aastasse

Uus 100-megavatine vesinikuvõimekusega soojuselektrijaam peaks kerkima Narva Balti elektrijaama kompleksi. Jaam rajatakse Eleringi välja kuulutatud sagedusreservi hanke vastu. Mitu korda on kõlanud rusikareegel, et üks megavatt gaasijaama võimsust maksab 1,25 miljonit eurot. Kas te kavandate siis 125 miljoni eurost investeeringut?

Need rusikareegleid on alati rusikareeglid, meie näeme oma arvutustes natukene odavamat hinda. Aga lähtume sellest, et moodsad gaasijaamad tõesti maksavad nii palju.
...
Jaama valmimiseks on mitu olulist vaheetappi. Esiteks peame oleme kindlad, et kui me midagi tellime, siis kõik need seadmed jõuavad õigeks ajaks kohale. Lisaks pean vaatama, kas on vaja teha planeeringus muutusi ja keskkonnamõjude hinnangud. Meie enda nägemuses saaks jaam kõige varem valmis 2029. aasta esimeses kvartalis.
---
Eesti Energia vaade on olnud juba aasta tagasi sarnane, et saja megavati ümber on miinimum. Meie huvi on kindlasti omada suuremaid võimsusi, kui sada. Kas selleks hankeks või mõneks teiseks hankeks, selle ma jätan hetkel avatuks. Kindlasti on meie ambitsioon olla uute gaasijaamadega palju suuremas osakaalus Eesti turul.
---

EE-on de facto pankrotis ja kahjuks ei oma iseseisvalt enam mingisugust iseseisvat investeeringuvõimekust. Raha pandi huugama Auverre ja õlitootmisesse. Kumbki pole väga edukaks osutunud. Seega on üsna reaalne, et kosja tulevad pigem välisfirmad, kellede kasumit me kinni maksma peame hakkama.

Auveret saaks ka puiduga kütta, selleks materjali jätkuks, kui Euroliit ainult lubaks. Tuumajaama Eestisse ei tule, vähemalt mitte suurt. See annaks kohe baaskoormuse ja praegused taastuvenergia võimsused (mida on palju juba praegu) osutuksid ülearusteks ja tuleks välja maksta - mida keegi tegema ei hakka. Tuumajaama võimsust saab muuta ainult väikeses vahemikus ja see ei subi kiiresti reageerima suures vahemikus. Selleks sobivadki ainult gaasijaamad, mis ongi kavas. Kuni midagi paremat leiutatakse.

Eesti Energia maksab sel aastal dividende 72 miljonit. Kas pankrotis firma maksaks dividende? Ja ju siis investeeringuteks ka raha olemas kui juba dividendideks anda jätkub.

Some kirjutas: ↑18 Dets, 2024 15:20 Eesti Energia maksab sel aastal dividende 72 miljonit. Kas pankrotis firma maksaks dividende? Ja ju siis investeeringuteks ka raha olemas kui juba dividendideks anda jätkub.

Dividendid riigile makstakse enne kui täidetakse kohustused töötajate ja tarnijate ees. Eesti riigiettevõtete 101.

Üks kunagi rahaasjade audiitorina töötanud ja ka EE-ga kokku puutunud tegelane on öelnud, et kui tema "oma firmades" (osutab praegu erinevatele väiksematele ettevõtetele raamatupidamise teenust oma ettevõttega), lubaks selliseid trikke teha nagu selles riigiettevõttes tehakse, paneks maksuamet ta ilmselt elu lõpuni kinni.

Jaanus2 kirjutas: ↑18 Dets, 2024 15:15 . Kuni midagi paremat leiutatakse.

Kuni aastani 2040, siis läheb see investeering jälle prügimäele

Ukraina lendurite väljaõpe ja Eesti aatom on samast klassist teema. Pikka, kauakestev, mõtleme veel, ehk leiame parema ja kiirema lahenduse.

Energia teemadel järjekordne kirjutis, autoriks taas tunnustatud teadlane, akadeemik:
https://arvamus.postimees.ee/8156833/ag ... ppumissurm
Põhipunktid:
*Kasvuhooneefekt on tõsiasi ja elu Maal ongi võimalik tänu kirutud kasvuhoonegaasidele.
*Eesti kohalike maavarade kasutamise piiramine on kliimale väga väikese mõjuga.
*Ainult tuule- ja päikeseenergeetikaga meie majanduskonkurentsis ellu ei jää.

Kui seda ütlevad välja "teatud" poliitikud siis ka neid kutsutakse Kremli trollideks. Mida me akadeemikutega teeme?

Dr.Sci kirjutas: ↑19 Dets, 2024 7:42Kui seda ütlevad välja "teatud" poliitikud siis ka neid kutsutakse Kremli trollideks.

Keda ja kus konkreetselt on selliste väljaütlemiste eest Kremli trolliks kutsutud?

Kriku kirjutas: ↑19 Dets, 2024 8:24
Dr.Sci kirjutas: ↑19 Dets, 2024 7:42Kui seda ütlevad välja "teatud" poliitikud siis ka neid kutsutakse Kremli trollideks.
Keda ja kus konkreetselt on selliste väljaütlemiste eest Kremli trolliks kutsutud?

Siin foorumis vist mitte - ja ma panen trolli siis jutumärkidesse sest nagu ikka saab väljendada end mitmel viisil. Riigikogus näiteks on EKRE poliitikuid ositatud kui Kremli jutupunktide esitajaid kui teema läheb CO2 ja odava põlevkivi energia teemadele, aga ma ei jõua praegu konkreetseid tsitaate otsida. Katsun õhtul täpsustada - tööaeg praegu.

Objektiivselt on küll nii, et Eesti üksi kliimat ei päästa, aga et Euroliidus on võetud teatud suund ja meie oleme klubi liige, siis peame kehtestatud reegleid järgima (kui tahame klubi liige olla). Viga on ainult selles, et selle asemel, et täita kehtestatud reegleid minimaalselt, üritavad meie poliitaktivistid neid ületada ja raporteerida, et viisaastak täideti nelja aastaga. Et saada siis Brüsselist kiita. Mida oma rahvas arvab ja kas mingit arengut ka toimub meil, see on neil sügavalt savi.

Dr.Sci kirjutas: ↑19 Dets, 2024 7:42 Energia teemadel järjekordne kirjutis, autoriks taas tunnustatud teadlane, akadeemik:
https://arvamus.postimees.ee/8156833/ag ... ppumissurm
Põhipunktid:
*Kasvuhooneefekt on tõsiasi ja elu Maal ongi võimalik tänu kirutud kasvuhoonegaasidele.
*Eesti kohalike maavarade kasutamise piiramine on kliimale väga väikese mõjuga.
*Ainult tuule- ja päikeseenergeetikaga meie majanduskonkurentsis ellu ei jää.

Kui seda ütlevad välja "teatud" poliitikud siis ka neid kutsutakse Kremli trollideks. Mida me akadeemikutega teeme?

1. Akadeemikut võib rahustada, CO2 emissiooni vähendamine ei tähenda CO2 lõppemist elutegevuseks.
2. Eesti maavarade kasutamine teeb Eesti enda keskkonnale märkimisväärset kahju maa ja õhu saastega, lisaks kahjustab maapõue. Vähemalt tänase tehnoloogia ja kaevandustega. Huvitav jällegi, et ühe ja sama seltskonna nägemus erineb täielikult põlevkivi ja fosforiidi kaevandamisest.
3. Ainult tuule- ja päikeseenergiale Eesti ei hakkagi toetuma. Autori hübriidenergeetika käsitleb ka juhtivate võimsuste vajadust, mille vastu ei teaks, et ollakse. Koguni riigihanked on välja kuulutatud. Põlevkivijaama töö ei ole vaid saaste küsimus - lühiajalised käigushoidmised põhjustavad rohkem saastet kui pidev jaama töö -, vaid ka selle tasuvus. Tänasel elektriturul ei tasu see ära, kuid Marx'i silti on teadlane varmas teistele kleepima. Tüüpiline lugu samast sarjast Hamburgi, Kirdi, Trässi jt kõrvale.

Huvitav jällegi, et ühe ja sama seltskonna nägemus erineb täielikult põlevkivi ja fosforiidi kaevandamisest.

Huvitav tõesti. Põlevkivi kaevandamine olevat jube keskkonnavaenulik, aga fosforiidi oma on "tänapäeva tehnoloogiate" puhul ilgelt kekskkonasõbralik. kusjuures avakaevandamise tehnoloogiad ei ole 1980-date lõpuga võrreldes praktiliselt muutunud. Huvitav on , et seesama seltskond pooldab viimaste maal elavate elukeskkonda rikkuda tuulikude vibra ja müraga ning üles kevata Pandivere kõrgustikku. Kusjuures see sama seltskond nimetab ennast rohelisteks

. Täielik müstika.

Tänasel elektriturul ei tasu see ära, kuid Marx'i silti on teadlane varmas teistele kleepima.

Täna ei ole mingit elektriturgu enam olemas. Vähemalt meie piirkonnas. On plaanimajanduslik värd, mis põhineb plaanimajanduslikel käskudel, keeldudel, kvootidel, piirangutel, õigete rühmituste toetustel jms. surnuksmaksustajate märgadel unelmatel. Niiet Marx on kaunis asjakohane. Põlevkivi energia maksab suurusjärk 3-4 senti kWh, ilma CO2 kvootideta. Oleks nagu tegija küll TURUL.

Kui poleks makse, oleks 3,50 - kes siin utopist on. Tuulikute ja põlevkivijaama keskkonna mõjud on väga erinevad - jääme eriarvamusele edasi.

www.militaar.net

EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek