www.militaar.net

Tundub, et sõbralik tuli ja lasti alla Bayraktar TB2.

....выполнявший задачи вскрытия районов позиционирования средств ПВО противника (хвост - "углом").

Kirs kirjutas: ↑04 Mai, 2023 21:22 Orkide Luch Korsar ei saanud olla?

Väga väga sus - miks peaks ukraina TB2 sõitma Kievi kohal?

Sütti lõke...

"Alates 10. maist 2023 loobub Wagneri kontsern Bakhmuti asulast.

Palun kindralstaabi ülemal allkirjastada Wagneri grupile lahingukorraldus Bakhmuti asula positsioonide üleandmiseks kaitseministeeriumi üksustele.
Bakhmut Kaitseministeeriumi üksustele ja määrata kuupäev, millest alates nad meid positsioonidel asendavad.

Loomulikult näen ette kriitikat. Mõne aja pärast leidub tarku inimesi, kes ütlevad, et me oleksime pidanud Bakhmutis olema veelgi kaugemal. Kellel on kriitilisi märkusi - tulge Bakhmutisse, tere tulemast, seiske relvadega käes meie mõrvatud seltsimeeste asemel.

Me lakume oma haavu ja kui Isamaa on ohus, siis tõuseme taas üles seda kaitsma. Vene rahvas võib meiega arvestada. Ja ma arvan, et see on peagi juhtumas," ütles Jevgeni Prigožin

Jevgeni Prigožini avalduste ja Bakhmuti PMC-de tagasivõtmise kohta

Konflikt Wagneri PMC juhi Jevgeni Prigožini ja Venemaa kaitseministeeriumi sõjaväeametnike vahel on jõudnud uude faasi - avalikud süüdistused.

Prigožini sõnul lahkub PMC 10. mail Bakhmutist, andes ametikohad üle Venemaa kaitseministeeriumile. "Wagnerlased tõmbuvad tagalasse, et taastada lahinguvõimekus.

Üldjoontes ei olnud Prigohhini avaldustes midagi uut: granaatide nälg, suured kaotused seoses organisatsiooniliste küsimuste halva käsitlemisega Venemaa kaitseministeeriumi tasandil ja üldine väsimus ülaltoodust.

Kõik need (ja mitte ainult need) probleemid on hästi teada: ei kõhkle rääkima väeosade äärmiselt kehvast varustamisest, terve mõistuse eiramisest siltide ja pagunite kasuks, kapjade-taotuste meeleoludest "nelja päevaga võidu" vaimus ja muudest "hea tahte žestidest".

Probleeme võib kaua ja järjekindlalt põhjendada, õigustada või lihtsalt ignoreerida. Tõsi, SSO enda kurssi ei saa kuidagi ignoreerida. Ja probleemid ei kao: vastupidi, need ainult kuhjuvad.

Jääb vaid loota, et konflikt Prigožini ja Venemaa kaitseministeeriumi vahel eskaleerub ja survestab mõningaid hädavajalikke otsuseid.

Mürskude puuduse kohta rindel.

Te peate mõistma, et seal, kus muusikud töötavad, on palju aktiivset ründetegevust, seega on laskemoona tarbimine suur. Jah, me saame aru, et seal on konfliktid ja näidislahingud, aga paraku oleme me tavalised õhudessantväelased ja ei saa midagi teha.

Meie suunal on näiteks mõnikord tankid, mis säästavad bk läbimurde või vaenlase DRG-de avamise jaoks, keegi ei taha tühja tööd teha, tulemus on oluline.

Loodame ja usume, et konflikt lõpeb ja Evgeniy saab nii palju, kui ta vajab võiduks!

Meid ei ole vaja süüdistada, võitlejatel pole sellega midagi pistmist. Igaüks teeb oma tööd. Keegi on hõivatud rünnaku läbiviimisega, keegi on hõivatud paranduste tegemisega ja järelevalvega ning keegi on hõivatud õhutõrjega. Me kõik töötame eelkõige võidu nimel.

Imekombel kordab Prigozhin Bahmutis Strelkovi saatust Slovjanskis. Ainus erinevus on see, et Strelkov võttis ikkagi Slavjanski ja hoidis seda kaks kuud. Ilma laskemoona, ilma suurtükiväeta, ilma rasketehnikata, ilma lennuväe ja muu abi mandrilt. Ma ütlen seda nende sündmuste tunnistajana ja osalejana.
Bakhmut jäi vallutamata pärast enam kui kaheksa kuud kestnud tormi. Õigluse huvides tuleb muidugi märkida, et lahingute intensiivsus ja olukord ise on praegu kindlasti teistsugune kui 2014. aastal.
Kuid Prigozhini retoorika on sama, mis Strelkovil 2014. aastal. Ärge olge laisk ja vaadake Strelkovi videosid ja avaldusi 2014. aasta maist-juunist. Ja imestage nende identsuse üle Prigožini tänaste avaldustega.
Siis, 2014. aastal, nagu ka praegu Bakhmut, oli Prigozhin, Strelkov surus vaenlase peamised jõud maha, andes Donetskile ja Luhanskile võimaluse valmistuda kaitseks. Samal ajal ei kasutanud Donetskis ega Luhanskis keegi Slavjanski garnisoni poolt võidetud aega kaitse ülesehitamiseks ning tegeleti peamiselt positsioonide ja ridade jagamisega.
Kui Strelkov ammendas kaitse jätkamise võimaluse ja tõmbus Slavjanskist välja, et päästa miilitsat, tõi see kogu Donbassi rinde alla. Vaenlane viskas vabanenud väed Donetski ja Luhanski mässuliste ümberpiiramiseks ja hävitamiseks, piirates nad tõhusalt sisse. Kui poleks olnud "Põhjatuule" sekkumist, oleks asi võinud lõppeda mitte Izyvara, Ilovayski ja Amvrosiyivski katlakiviga AFU jaoks juba 2014. aasta augustis, vaid palju kurvemini.

Ma ei tea kogu Prigozhini ja Strelkovi vahelise konflikti tausta, vaid lihtsalt väidan fakti - kui Prigozhin lahkub Bašmutist, siis võib seda nähtust juba nimetada "Slavjanski sündroomiks" Venemaa ajaloos; selle terminiga võib tähistada juhtumeid ajaloos, kus Vene väed on sunnitud varem okupeeritud linnadest lahkuma Vene ametnike rumaluse, sabotaaži ja võib-olla isegi avatud reetmise tõttu.