www.militaar.net

ja niipalju siis sinu "eestiaegsetest talumeestest" kolhooside eesotsas.

Onu Ennul paistab vahepeal vastalistega tulisest heitlemisest järg käest kaduvat...mina pole kuskil seda ""eestiaegsetest talumeestest" kolhooside eesotsas" teemat puudutanud. Kes Oskar Kuul oli, tean ilma lugupeetava osundamisetagi, aga väide, et Kirovis tavatasemel virutamist ei esinenud, paraku tõena küll ei kvalifitseeru. Vähem, seda küll, aga oli.

Ja veel- näljahäda all mõistetakse eesti keeles siiski valdavalt midagi sellist, mis toimus 30-ndatel Ukrainas ja Leningradi blokaadi ajal ning tänasel päeval Aafrikas. Midagi sellist
Pilt

Millegi sellise esinemist Eestis vist siiski ei täheldata.

See arusaam "oma põllulapp igale kolhoosnikule" on küll natuke vildakas. Põllulapid olid juba enne määrust.
See sõltus vägagi konkreetsest juhusest
1. talu suurus (kas oli kulak või mitte)
2. talu ihaldusväärsus mõne külajoodikust "uue eliidi" liikme silmis, kel oli endale seisusekohast elamist vaja.

Kui kellelegi otseselt jalgu ei jäänud, siis oma põllulapikest ja hobusenatukest peeti nii okupatsiooni alul 1940-41, saksa okupatsiooni ajal kui ka 40ndate teisel poolel.
Mõlemate vanavanemate kodus sedasi asi toimis. Aga eks see raske oli, kui nt mehi majas polnud, hobusega kündmine ei ole naistele teab mis jõukohane.
Kel see õnnestus, sel nälga ei olnud. Seal kandis polnud õnneks ka mingit hävituspataljoni/metsavendade teemat (söövaid suid vähem).
Ju siis VS osaluse eest saadud kehvake asunikutalu polnud teab mis seksikas saak.

"(kas oli kulak või mitte)"

eestis pole olnud sellist sotsiaalset staatust nagu "kulak" ehk külakurnaja. tegu oli puhtalt sulepeast väljaimetud põhjusega kedagi represseerida.

nagu ma eespool kirjutasin, mõnele selline primitivistlik nõukogude elukorraldus sobis ja kahjuks ei suuda paljud sellest siiani välja tulla.

Vägagi võimalik, et tegemist oli erandiga.
Samas igasugu maalappide jagamine suvalisele lumpenile poleks ka asja päästnud.
Nagu ütles tollase reziimi üks klassikuid - kaadrid otsustavad kõik.
Kui keegi oleks Moskvas tulnud rumalale mõttele likvideerida talurahvas kui bandiite toetav klass ja siia toodud asmeele 300 000 nõukogude inimest, vat siis oleks siin selliseid laste pilte nähtud nagu see neegipois Lemeti postis. Paraku on põllust ja seemnest oskusteta ja töötahteta vähevõitu. Sest mujal NSVL-s suudeti ikka fantastilisi näljakatastroofe tekitada.

Pole mõtete esitada muinasjutte

Kas sa väidad, et nõuka algusajal 1940-1941 ei toimunud maade ümberjagamisel selektsiooni vastavalt jõukusele?

ära täna rohkem peale võta, jutt läheb juba väga segaseks.

Nii tollasele eestlasele ... on siiski mainitud aastatel assotseeruv näljahädaga

Ei mäleta küll ei oma vanemaid ega üldse toona elanuid sõjajärgsest "näljahädast" rääkinud olevat. Aga kiire gallup- trüki guuglisse sisse "näljahäda" ja vaata, mis vastuseks tuleb. Kas minu või sinu versioon. Või sealtsamast pildiotsing. Mingi tulemus seegi.

NSVL näljahädade tunnuseks oli muidu kannibalism, rottide jms pisiloomade söömine, surrogaadi (nt tapeediliim) söömine, näljasurmad tervete piirkondade kaupa ning võimude radikaalsed (relvastatud ja jõuga) meetmed näljahädaliste ohjamiseks.

corvus kirjutas:Kapten Trumm kirjutas:
See arusaam "oma põllulapp igale kolhoosnikule" on küll natuke vildakas. Põllulapid olid juba enne määrust.
See sõltus vägagi konkreetsest juhusest
1. talu suurus (kas oli kulak või mitte)
2. talu ihaldusväärsus mõne külajoodikust "uue eliidi" liikme silmis, kel oli endale seisusekohast elamist vaja.

Kui kellelegi otseselt jalgu ei jäänud, siis oma põllulapikest ja hobusenatukest peeti nii okupatsiooni alul 1940-41, saksa okupatsiooni ajal kui ka 40ndate teisel poolel.
Mõlemate vanavanemate kodus sedasi asi toimis. Aga eks see raske oli, kui nt mehi majas polnud, hobusega kündmine ei ole naistele teab mis jõukohane.
Kel see õnnestus, sel nälga ei olnud. Seal kandis polnud õnneks ka mingit hävituspataljoni/metsavendade teemat (söövaid suid vähem).
Ju siis VS osaluse eest saadud kehvake asunikutalu polnud teab mis seksikas saak.

Sinu toodud näide on erand, mitte seaduspärasus. Ennem vastavasisulist määrust oli "oma maalapi" pidamine, peale sundkollektiviseerimise algust, raskendatud mitemetel põhjustel. Eelkõige riiklike koormiste tõttu, mida kohalikud punategelased kindlasti (julgen väita) 90% sinu kirjeldatud juhtudel kellegile ei kinkinud. Teiseks faktoriks oli hirm 1949.aasta kordumise ees (mil väljasaatmise põhjuseks polnud talu suurus vaid hoopis midagi muud) ning paljud viisid "vabatahtlikult" kogu oma puduloomade karja ja inventari kollektiivile. Pole mõtete esitada muinasjutte.

Esiisad olid julgemad kui arvata võiks.

"Käesolevaks ajaks on rajoonis kollektiviseeritud talundite arvu järele 75,21% majapidamisist. Seega me jääme vabariigi keskmisest ca 15% maha. Kõige madalam on kollektiviseerimise protsent järgmistes külanõukogudes: Luhamaa 30%, Obinitsa 55% ja Veretino 66%. Niisugust suurt erikaalu omava erasektori olemasolu meie külanõukogudes avaldab loomulikult pidurdavat mõju rajooni üldplaanide täitmisele, kuivõrd meie vahelesegamine nende üksikmajandite pidamises piirdub ainult üksikute juhtumitega peamiselt kevadkülvi ja varumise perioodil. Tekib õigustatud küsimus, mis on takistanud suure osa endise Misso ja Meremäe valdade talupoegade asumist kolhoositeele, seda enam, et esimesed kolhoosid moodustati seal juba 1949. ja 1950. aastal."

väljavõte partei rajooni organisatsiooni üldkoooleku protokollidest, sept. 1951.a.

1951 hilissügisel tehti kiire lõppmäng. Minu vanaisale pandi vintpüss rindu ja paber lauale ette, kirjuta avaldus kolhoosi astumiseks. Komnoored vedasid seni aida viljast tühjaks. Ta oli varem ära maksnud kõik mittekolhoosnikele määratud rängad maksud.

Nälga siiski ei nähtud. Igale perele oli lubatud jätta 1 lehm.

siia oleks paras vahele pookida lõike mõne kolhoosi algusaegade protokollidest. Kuidas ja keda vastu võeti; kuidas ja keda kolhoosist välja arvati või ära lubati. Samuti kuidas omadele vilja või raha jagati, et nad omadega välja tuleksid - isegi kui need kolhoosnikud olid juba palju aastaid halvatud või muul põhjusel töövõimetud.

Palju on üldse neid protokollide raamatuid säilinud? Ei taha täna enam pead rohkem paksuks ajada ja AISima hakata. Viimati... tuli peavalu

"Samuti kuidas omadele vilja või raha jagati, et nad omadega välja tuleksid"

kolhooside alguses tasuti normipäevadega. tegid ettenähtud päevad täis, said heal juhul näpuotsaga omatoodandut. halvemal juhul ei saanud midagi. rahast ei maksnud unistadagi.

gruppen kirjutas:siia oleks paras vahele pookida lõike mõne kolhoosi algusaegade protokollidest

.

Neid protokolle jagub, veider lugemine. Olen vaadanud ainult 1951 a oma praegu. Plaanid olid tõeliselt suurejoonelised - tõsimeeli arutati lausa hajaaasustuse ärakaotamist ja talude kokkuvedu kolhoosiküladeks, et mis see maksma võiks minna (tehti arvutused) jpm. Seda isegi lühendatult siia panna tuleks veel 30 lk OT-d lisaks

Et teema üldistades kokku võtta:

nõukaaja lõpul - praktiliselt midagi polnud aga kruvid hakkasid lahti loksuma.
üleminekul - esmavajalik ilmus olemisse ning kruvid visati metsa.
praegu - kõike on aga aktiivselt tegeletakse uute kruvide pinge alla kruvimisega.

Mis see nüüd parem on.. ei teagi..

Sho kirjutas:Et teema üldistades kokku võtta:

nõukaaja lõpul - praktiliselt midagi polnud aga kruvid hakkasid lahti loksuma.
üleminekul - esmavajalik ilmus olemisse ning kruvid visati metsa.
praegu - kõike on aga aktiivselt tegeletakse uute kruvide pinge alla kruvimisega.

Mis see nüüd parem on.. ei teagi..

Ma puhtisiklikust vaatevinklist vastaks, et praeguse seisu paremus seisneb valikuvabaduses oma olmemuredega rinda pista enda meelest parimal moel.

Tegelikult teema oli - kas NL oli ka midagi head... Absoluutselt keegi ei taha seda aega tagasi, aga teema on teema

Corvus, mida head sina tollest ajast mäletad?

"Kui keegi oleks Moskvas tulnud rumalale mõttele likvideerida talurahvas kui bandiite toetav klass ja siia toodud asmeele 300 000 nõukogude inimest"

meil on praegu aasta 2012 ja ma siiralt imestan, et keegi usub ikka muinasjutte "kulakluse likvideerimisest" ja "banditismi vastu võitlemisest". 1949 küüditamise mõte oli hirmutamise abil maainimesed kolhoosidesse saada ja see ka õnnestus. kui 1947 sundkollektiviseerimine jäi väga nõrgaks, siis 1949-1950 oli kolhoosikord edukalt kehtestatud. nüüd me siis ei saa mõningasi kodanikke sealt kuidagi välja.

www.militaar.net

Kas N Liidus oli ka midagi head?

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?