www.militaar.net

napikas

https://9gag.com/gag/aA3d3PR

vtl kirjutas:

oliver kirjutas:...Ehk läheb taoliste näidete varal relvakäsitsuse osas midagi paremaks, hullem kui mõni juhuslik marjuline oleks tinaoa naha alla saanud.

Oot, mille poolest "juhuslik marjuline" oleks hullem ohver kui kõrvalseisev jahimees, kes kuuli jalga saab?
Et kui oled jahimees ja jahikaaslane sind tulistab, siis oled nagu ise ka natuke süüdi, et üldse jahile läksid?

Kas just süüdi aga erinevalt marjulisest suundub jahimees metsa selge teadmisega, et läheb paugutamiseks. Aga kui läheb paugutamiseks, võib ka asju juhtuma hakata. Seega jahimees läheb välja kalkuleeritud riski peale. Marjuline läheb aga metsa teadmises, et enamus marju on suht ohutud.

Satakas kirjutas:

vtl kirjutas:

oliver kirjutas:...Ehk läheb taoliste näidete varal relvakäsitsuse osas midagi paremaks, hullem kui mõni juhuslik marjuline oleks tinaoa naha alla saanud.

Oot, mille poolest "juhuslik marjuline" oleks hullem ohver kui kõrvalseisev jahimees, kes kuuli jalga saab?
Et kui oled jahimees ja jahikaaslane sind tulistab, siis oled nagu ise ka natuke süüdi, et üldse jahile läksid?

Kas just süüdi aga erinevalt marjulisest suundub jahimees metsa selge teadmisega, et läheb paugutamiseks. Aga kui läheb paugutamiseks, võib ka asju juhtuma hakata. Seega jahimees läheb välja kalkuleeritud riski peale. Marjuline läheb aga metsa teadmises, et enamus marju on suht ohutud.

Kui teemale veel paar vinti peale keerata, siis võiks ju ka marjulisele väita, et ...aga metsas võib olla KARU ja ...metsas võib olla mürgiseid marju ning surmavaid seeni. Täiesti kalkuleeritud risk minumeelest.

Aga jahimehe kalkuleeritud riski ("läheb paugutamiseks") võib jagada kolmeks eri teguriks:
1) Ise paugutad - ise vastutad;
2) Sõber (jahikaaslane) paugutab - sina saad pihta;
3) Võõras jahimees (või salakütt) paugutab - sina saad pihta;

Eeldusel, et Sa ise teed kõik õigesti (p1) ja iseendale jalga ei tulista, jääb kaalutletud riskist alles ainult p2 - metsa tuleb minna ainult nende kaaslastega, kelle relvakäsitlusoskust, -ohutust ja -kultuuri Sa usaldad. Punkt3 vastu oled sa ka jahimehena sama kaitsetu, nagu suvaline muu marjuline.

EJS-i regaeering: http://m.maaleht.delfi.ee/article.php?id=84654293

Eks näis, kui palju sellest tühi loba on.

Pakuks välja veel neljanda võimaluse, kuidas metsas jahil olles võib fekaal tiivikusse lennata - oled metsas ja keegi saab sinu läheduses pihta ning tekib kohustus aidata, mis võib aitamata jätmise puhul tähendada karistust. Vähemalt Soomes on olnud juhtumeid, kus juhuslikult jahimehe taskus olev sidemepakk on päästnud haavatu elu. Ohutuse peale tuleb kindlasti mõelda, kuid paraku käib relvadega alati kaasas teatud Tambovi konstanti jagu õnnetusi, kas inimliku lolluse või lolli juhuse tõttu.

Leo kirjutas:Pakuks välja veel neljanda võimaluse, kuidas metsas jahil olles võib fekaal tiivikusse lennata - oled metsas ja keegi saab sinu läheduses pihta ning tekib kohustus aidata, mis võib aitamata jätmise puhul tähendada karistust.

Teoreetiliselt on küll eluohtlikus seisundis inimese aitamiskohustus seadusesse sisse kirjutatud (KarS §124), aga seal on tingimus "kui see oleks olnud võimalik ilma abistajat ennast ohtu seadmata".
Ehk siis kedagi ei saa karistada selle eest, et tal EI olnud sidemepakki taskus või ta ei julgenud võõra verega kokku puutuda (võimalik nakkusoht).

Aga seda, et igal relvadega kokkupuutuval inimesel võiks žgutt ja üks moodne vaakumpakendis korralik haavaside taskus/kotis/autos olla, olen ma juba enne kirjutanud.

Abiandmise kohustus tähendab muuhulgas ka seda, et tuleb anda abi, milleks ollakse suutelised. Kui puuduvad oskused või vahendid, ei pea katsetama (või lausa ei tohi). Paljudes olukordades on vastutuse vältimiseks piisav kõne kiirabisse.

See on põhimõtteliselt õige, ennast ei pea ohtu seadma ja tihiti piisab 112 helistamisest, mille peale võtad mugava asendi ja vaatad, kuidas sõber, sugulane või vähemalt hea tuttav ära sureb enne abi päralejõudmist ja siis lähed magad kosutava une ja hommikul räägid ta emale ja perekonnale, kuidas vaatasid pealt .... surma ja loodad, et nad sind sealsamas kirvega surnuks ei löö.

Enese mitteohustamise klausel on sellepärast, et kui näed suvalist inimest tänaval suremas, siis ei pea riskima ja pärast ei saaks karistada. Jahil käiakse reeglina tuttavaga ja siis see vere kaudu nakatamise teema ei ole nii kriitiline, sest üldiselt peaks ikka teadma, kui kellegi on raske haigus, muidugi on igas normaalses esmaabipakis ka kummikindad ja käsideso olemas.

Kriku kirjutas:Abiandmise kohustus tähendab muuhulgas ka seda, et tuleb anda abi, milleks ollakse suutelised. Kui puuduvad oskused või vahendid, ei pea katsetama (või lausa ei tohi). Paljudes olukordades on vastutuse vältimiseks piisav kõne kiirabisse

Mul tuleb sellega seoses meelde üks õpetlik lugu. Sõbra sõber, sõjaväemeedik. Nägi saksamaal keset maanteed värsket liiklusõnnetust, peab kinni ja ruttab appi. Oli see turvavöö löögist tingitud turse või sisemine verejooks, ma ei mäleta täpseid detaile (pole selle ala juut), aga point oli selles, et kannatanu ei saa hingata ja on lämbumas. Ühesõnaga, meie meedik teeb intubatsiooni (ehk paigaldab oma isiklikust esmaabipakist toru tegelase kõrisse) ja jääb kiirabi ootama, kes saabub paarkümmend minutit hiljem.
Kiirabi konstanteerib et kõik on õigesti tehtud ja põhimõtteliselt inimese elu päästetud. Patsient viiakse minema, meie mehelt võetakse igaks juhuks kontaktid ja läheb oma teed.
Mõne aja pärast helistatakse kohalikust politseist ja kutsutakse ülekuulamisele. "Te teostasite liiklusõnnetuses kannatunule illegaalse operatsiooni ning tekitasite lisavigastuse (augu kõris)" - "Mismõttes, ma päästin tema elu ju" - "Aga teil ei olnud luba ega litsentsi seda protseuuri teha..."
Peaaegu oleks vangi läinud sellise abi andmise eest.
Patsiendil endal polnud kusjuures mingit pretensiooni ega kaebust, et tema elu seal põllu peal päästeti.

Leo kirjutas:See on põhimõtteliselt õige, ennast ei pea ohtu seadma ja tihiti piisab 112 helistamisest, mille peale võtad mugava asendi ja vaatad, kuidas sõber, sugulane või vähemalt hea tuttav ära sureb enne abi päralejõudmist...

...Jahil käiakse reeglina tuttavaga ja siis see vere kaudu nakatamise teema ei ole nii kriitiline.

Ikka ühest äärmusest teiseni. Loomulikult aitab iga inimene, kellel süda õiges kohas on, lähedast või ka võhivõõrast hädas.
Minu eelmine kommentaar oli suunatud sellele, et:
a) trahvi- või karistusehirmus ei saa kedagi selleks kohustada;
b) kui ikka ei oska ja teemat ei valda, siis vale abi võib rohkem kahju teha, kui lihtsalt pealtvaatamine;
c) kui on kasvõi teoreetiline oht, et võid sellega ka endale karuteene teha, siis jäta parem tegemata. Ka tuttava inimese nakkust (nt. hiv) ei pruugi teada, rääkimata abi andmisest suvalisele võõrale, kes võib kanda hepatiiti, tuberkoloosi või mida iganes.

vtl kirjutas: Aga seda, et igal relvadega kokkupuutuval inimesel võiks žgutt ja üks moodne vaakumpakendis korralik haavaside taskus/kotis/autos olla, olen ma juba enne kirjutanud.

Haavasideme osas olen nõus, aga žguti koha pealt väga skeptiline, kui inimesel just meediku väljaõpet ei juhtu olema. Aastaid tagasi kirjutas sellel teemal mingis ajalehes üks staažikas kiirabiarst. Rääkis, et on kiirabis töötatud aastakümnete jooksul näinud igasuguseid olukordi ja õnnetusi, aga mitte ainust korda pole veel näinud mittemeediku poolt õigesti paigaldatud žgutti! Valesti paigaldatud žgutt on parimal juhul kasutu, hullemal juhul lausa eluohtlik. Sealsamas oli ka ära toodud üks näide elust enesest. Nimelt, lõiganud kord üks inimene omale noaga näppu. Ikka üsna pikalt ja sügavalt, nii et oli aru saada, et ilma haava õmblemata hakkama ei saa. Sidus siis inimene haava kergelt kinni ja sättis ennast bussi või rongi peale minema, et linna traumapunkti sõita. Et sõrmest tilkuv veri midagi ära ei määriks, pani sõrme otsa veel kilekoti, mille kummiga kinni tõmbas. Poolel teel linna aga hakkas inimesel halb ja ta minestas ära. Kohale kutsutud kiirabimeedikud avastasid, et kummiga näpu otsas olevas kilekotis oli tublisti üle liitri verd... Seega võib valesti paigaldatud žgutiga kannatanu isegi suhteliselt tühise haava korral eluohtlikul hulgal verd kaotada.

Ma loodan ainult, et kui skeptikul endal verd lahmab ja sideme/survega seisma ei jää, siis satub lähedusse mõni asjalik inimene, kes saab žguti kasutamise eesmärgist aru ning improviseerib selle kasvõi püksirihmast. Mitte et improviseeritud žgutt oleks väga efektiivne, aga žguti paigalduse õnnestumist on väga lihtne kontrollida- kui verd lahmab edasi, siis järelikult proovi uuesti. Nii kaua saad proovida, kuni inimene käte vahel ära sureb. Alternatiiv on lihtsalt lasta ära surra. Teine asi on veel iseenda aitamine, kui ümberringi kedagi pole. Iseendal kõvemat verejooksu seisma panna on suhteliselt keeruline ja omades korralikku žgutti ja osates seda kasutada, on see kõige tõenäolisem õnnestumine.
Õnneks on nüüd relvaluba taotlema minnes esmaabi koolitus kohustuslik, et väheneks igasuguste teoreetikute ja skeptikute hulk, kes kardavad nakkusi ja oma esmaabiga mõnda surevat inimest ära tappa.

Manurhin kirjutas:Haavasideme osas olen nõus, aga žguti koha pealt väga skeptiline, kui inimesel just meediku väljaõpet ei juhtu olema...

...Valesti paigaldatud žgutt on parimal juhul kasutu, hullemal juhul lausa eluohtlik.

Žguti kasulikkuse/kahjulikkuse kohapealt jagunevad ka arvamused ja koolkonnad kaheks. Ühed räägivad, et tavainimene ei tohiks žgutti kunagi paigaldada, võid kaotada jäseme ja invaliidistuda. Teised oponeerivad, et kui ikka küsimus on kiires verest tühjaks jooksmises (ja suht-koht kindlas surmas selleläbi), siis on jäseme kaotuse risk sel hetkel sinu kõige väiksem mure.
Loomulikult tuleb žgutti õppida õigesti paigaldama ja vähemalt kaitseväes/-liidus seda peaks täna ka õpetatama. Ja tänapäevased žgutid on ka midagi muud, kui veneaegne kummivooliku riba, mis autoapteegis kaasas tolgendas.

Žgutist räägime ikkagi olukorras, kus jäse otsast ära või arterid/veenid ribadeks, mitte allpooltsiteeritud sõrmehaava korral.
Sattusin just hiljuti lugema ühte haiguslugu, kus prügipurusti rebis mehel käe õlavarrest saadik otsast ära. Tänu koheselt paigaldatud žgutile jäi mees ellu ning kaasapakitud käsi õnnestus (tõsi küll, suurte probleemidega) otsa tagasi panna.

Loe haiguslugu ja vaata pilte: http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/articl ... 3345/8403/

Manurhin kirjutas:Sealsamas oli ka ära toodud üks näide elust enesest. Nimelt, lõiganud kord üks inimene omale noaga näppu. Ikka üsna pikalt ja sügavalt, nii et oli aru saada, et ilma haava õmblemata hakkama ei saa. Sidus siis inimene haava kergelt kinni ja sättis ennast bussi või rongi peale minema, et linna traumapunkti sõita. Et sõrmest tilkuv veri midagi ära ei määriks, pani sõrme otsa veel kilekoti, mille kummiga kinni tõmbas. Poolel teel linna aga hakkas inimesel halb ja ta minestas ära. Kohale kutsutud kiirabimeedikud avastasid, et kummiga näpu otsas olevas kilekotis oli tublisti üle liitri verd... Seega võib valesti paigaldatud žgutiga kannatanu isegi suhteliselt tühise haava korral eluohtlikul hulgal verd kaotada.

Oot-oot, kas Sa tahad võrrelda suvalise kummiga kinnitõmmatud sõrmeotsa žgutiga?
Väidad, et sõrme otsa paigaldatud kummi tõttu jooksis haavast rohkem verd, kui oleks tulnud ilma sidumata? (venoosne pais sõrme korral?)
Ja inimene ei saanud aru, et tal on sõrme otsa tekkinud umbes kilogramm raskust (liiter verd sisaldav kilekott)?

IGA žgutipaigaldus eeldab veendumist, et verd rohkem ei tule.

trs kirjutas:Õnneks on nüüd relvaluba taotlema minnes esmaabi koolitus kohustuslik, et väheneks igasuguste teoreetikute ja skeptikute hulk, kes kardavad nakkusi ja oma esmaabiga mõnda surevat inimest ära tappa.

Siinkohal ma jätkuvalt teeks vahet olukorral, kus sõber satub õnnetusse või tuleb aidata võõrast inimest, kelle motiivides ja ohutuses (nii käitumise kui nakkuse kohapealt) ei või kindel olla.

Võtame näiteks hüpoteetilise olukorra, kus sind ründab noaga narkojoobes kurjategija. Sa kasutad hädakaitse seisundis tema tõrjumiseks relva, peatad ründe ja... seejärel peaksid seaduse järgi teda justkui elustama hakkama??? Sind äsja rünnanud kriminaali? Tõsiselt mõtlete või?

Muide, see kohustuslik esmaabikoolitus võetakse viimase info kohaselt kusagilt autokoolist (just üks tuttav teeb relvaluba ja käis sellega seonduvat koolitustõendit hankimas), seega ma kahtlen, kui palju see koolitus reaalsete laskevigastuste ja žguti kasutamisega haakub.

vtl kirjutas:Võtame näiteks hüpoteetilise olukorra, kus sind ründab noaga narkojoobes kurjategija. Sa kasutad hädakaitse seisundis tema tõrjumiseks relva, peatad ründe ja... seejärel peaksid seaduse järgi teda justkui elustama hakkama??? Sind äsja rünnanud kriminaali? Tõsiselt mõtlete või?

Ei, mitte mingil juhul. Aga nii ekstreemset näidet pole vaja. Kiirabi, st. täielikud professionaalid, on ka pidevalt hädas hägustunud teadvusega patsientidega, kelle juurde neid kutsutakse. Siiski võiks arvata, et laskehaav vähendab nende motti hüpata ja vehelda rohkem kui mõni muu vigastus.

IMHO kaldub jutt aga teemast kõrvale.

Leo kirjutas:See on põhimõtteliselt õige, ennast ei pea ohtu seadma ja tihiti piisab 112 helistamisest, mille peale võtad mugava asendi ja vaatad, kuidas sõber, sugulane või vähemalt hea tuttav ära sureb ...Enese mitteohustamise klausel on sellepärast, et kui näed suvalist inimest tänaval suremas, siis ei pea riskima ja pärast ei saaks karistada. J

See "enese mitteohustamise klausel" tähendab siiski midagi muud ja ei puutu üldse laskehaavaga inimesele esmaabi osutamist, vaid näiteks kõige lihtsama näitena - tulekahju sisse jäänud inimene - temale läheb järgi erivarustusega päästja, aga mitte suvaline kohapealejõudnud inimene. Muidugi akf Leo osutatud moraalne dilemma on tõsine asi, aga on ju võimalik aru saada, kas tegu on hoone lahtise põlenguga või lihtsalt pliidile unustatud toiduga. Põhimõte on selles, et ühe inimese (võimaliku) päästmiskatse tõttu ei sureks kaks inimest. Veel lihtsam näide - mida teeb inimene, kes näeb veekogu kaldal seistes vees rabelevat uppujat, aga ise ujuda ei oska?