www.militaar.net

Reisisrongiliiklus on, mingi kaubavedu ka. Minu meelest otsustati peale seda põleva rongi pauku, et ei veeta enam ohtlike materjale - lahingumoona, naftat jne.

Kas mitte selles kohas ei käi silla alt laevaliiklus läbi?

Vene sots meedias igal juhul räägitakse veel, et sellele põhitalale on ilmunud mõrad ning kohalikud spetsid loodavad mingite vitsadega asja kokku tõmmata.

Samuti juhiti tähelepanu sellele, et liiklus sillal taasavati üsna kiirelt, mis tähendab seda, et tegelikult mingit ohutusuuringut ei teostatud. Mingi tegelane, kes väidetavalt selliste asjadega tegeleb, väitis, et see võtaks aega päevi, kuna veealuse plahvatuse puhul võivad betoontalad väljast jääda siledaks, kuid seest muutuda pudedaks.

Kui nad seda 1,1 t sinna lusikatäite kaupa kokku tassisid, siis peaksid nad hästi teadma, kus see täpselt asetseb ja on plahvatuse mõju korralikult ära modelleerinud.

diesel kirjutas: ↑03 Juun, 2025 18:26 kaubavedu raudtee sillal pole ju eelmisest rünnakust saati toimunud justkui.
seega, mis tast ikka enam puruks lasta.

Ei ole nii, raudteeliiklus taastati pärast eelmist rünnakut.

Kriku kirjutas: ↑03 Juun, 2025 20:17 Kui nad seda 1,1 t sinna lusikatäite kaupa kokku tassisid, siis peaksid nad hästi teadma, kus see täpselt asetseb ja on plahvatuse mõju korralikult ära modelleerinud.

Ma olen aru saanud, et see 1.1t on võrdluskogus võimsuse ilmestamiseks. Küllap mõni vähe kangem lõhkeaine kõvasti väiksemas koguses. Foorumis olevad lõhkeained tundvad kasutajad oskavad ehk isegi pakkuda mis lõhkeainet sellistel puhkudel kasutatakse.

MadisM kirjutas: ↑03 Juun, 2025 20:45

Kriku kirjutas: ↑03 Juun, 2025 20:17 Kui nad seda 1,1 t sinna lusikatäite kaupa kokku tassisid, siis peaksid nad hästi teadma, kus see täpselt asetseb ja on plahvatuse mõju korralikult ära modelleerinud.

Ma olen aru saanud, et see 1.1t on võrdluskogus võimsuse ilmestamiseks. Küllap mõni vähe kangem lõhkeaine kõvasti väiksemas koguses. Foorumis olevad lõhkeained tundvad kasutajad oskavad ehk isegi pakkuda mis lõhkeainet sellistel puhkudel kasutatakse.

No mulle teadaolevalt on parimal juhul (kasutades PBXN-111) võimalik seda kogust vähendada ca. 2x TNT-ga võrreldes. Ehk siis u. pool tonni ja pisut peale.

Kriku kirjutas: ↑03 Juun, 2025 20:17 Kui nad seda 1,1 t sinna lusikatäite kaupa kokku tassisid, siis peaksid nad hästi teadma, kus see täpselt asetseb ja on plahvatuse mõju korralikult ära modelleerinud.

https://x.com/nexta_tv/status/1929870478325227670
Siin presenteeritakse rohkem nagu torpeedo moodi asju.

Chupacabra kirjutas: ↑03 Juun, 2025 19:29 Kas mitte selles kohas ei käi silla alt laevaliiklus läbi?

Jah. Kunagi Marinetrafficust vaatasin, et sealt Don-i jõest tuleb katkematu voog neid kaubalaevu. Sillakaare vette kukkumine ja laevatee pikemaks ajaks blokeerimine oleks vist kõva hoop vene majandusele.

Kusjuures hakkas silma, et see laeng oli paigaldatud väga imelikku kohta. Pmst. kui oli etteantud laengu suurus ja eesmärk paigaldada see sellisesse kohta, kus see silla talale võimalikult vähe kahju teeb, siis selleks otstarbeks oli tegemist õige kohaga.

Iseoma tarkusest oleksin paigaldanud laengu ikka tala vundamendi külje, mitte serva peale. Aga vbl. käis neid siil jälle õpetamas (serviti, serviti ...).

Huumorit kõrvale jättes on muidugi võimalik, et laengu sinna paigaldamisel olid muud kaalutlused, kui silla tugevus/nõrkus. Näiteks selle peitmise võimalus. Siiski praegu paistab, et sellest laengust oli vähe abi.

tsivi_list kirjutas: ↑03 Juun, 2025 20:34

diesel kirjutas: ↑03 Juun, 2025 18:26 kaubavedu raudtee sillal pole ju eelmisest rünnakust saati toimunud justkui.
seega, mis tast ikka enam puruks lasta.

Ei ole nii, raudteeliiklus taastati pärast eelmist rünnakut.

Piltidelt oli tookord väga hästi näha, et peale tulekahju vajus üks raudteeniidi alune silla sammaste vaheline kolmest sektsioonist koostatud tala kõveraks. See, kus kõige suurem tuli püsti oli. Läbivajumise keskne koht oli kahe sektsiooni vaheline keevisliitekoht. Kaks raudteeniiti kõrvuti, kummalgi oma tala. Peale seda, kui üldse seal "põlenud" niidil liiklust on, siis raskemat koosseisu enam pole peale aetud. Toda kohta enne "korda" ei saa, kui uus tala ei panda. Või kaks sektsiooni (vähemalt osaliselt) välja ei vahetata. Vaatasin tookord ekstra uuesti üle kuidasmoodi seda tala sektsioonidest kokku keevitati, nii maismaal, kui mere kohal. Mere kohale lükati sammaste vahelise täiendava toestuse peal järjest sektioonide kaupa edasi sambalt sambale, aga maismaal keevitatigi sektsioonidest tala kokku ja seejärel eemaldati toestus. See läbipaindunud tala on nii suur ja nii kõrgel, et pole kuulda olnud, et see välja vahetati. Ja pole ka kuulda olnud, et mingite pargaste vmt peale oleks toestus orgunnitud, et uus kohapeal kokku keevitataks. Samuti pole ka mingit infi, et vana põlenud ja väändunud tala üldse eemaldati. Samas autosilla sammaste vaheliste paneelide veost ja neist vette kukkunud sillaplaatide tõstmistest oli küll videoid.
Täiendus: ekstra otsisin ja leidsin video ja pildimateriali, see põlenud tala vahetati tervikuna välja.

Selle praeguse eeldatava plahvatuskoha ehituslik kirjeldus on siin: viewtopic.php?p=833799#p833799

Kilo Tango kirjutas: ↑03 Juun, 2025 22:36 Kusjuures hakkas silma, et see laeng oli paigaldatud väga imelikku kohta. Pmst. kui oli etteantud laengu suurus ja eesmärk paigaldada see sellisesse kohta, kus see silla talale võimalikult vähe kahju teeb, siis selleks otstarbeks oli tegemist õige kohaga.

Iseoma tarkusest oleksin paigaldanud laengu ikka tala vundamendi külje, mitte serva peale. Aga vbl. käis neid siil jälle õpetamas (serviti, serviti ...).

Huumorit kõrvale jättes on muidugi võimalik, et laengu sinna paigaldamisel olid muud kaalutlused, kui silla tugevus/nõrkus. Näiteks selle peitmise võimalus. Siiski praegu paistab, et sellest laengust oli vähe abi.

Ma pakun, et "maa sisse" raiutud terasvardad kannavad ainult siis piisavalt tugevalt kui need on ilusti muldkeha sees. Kui sealt ümbert toe minema viid plahvatusega ja vardad saavad kannatada siis see koormuse kandmine võiks oluliselt väheneda või silla kandmise punkt nihkub kuskile mujale.
https://youtu.be/nrf9MOFt-uY?t=146 - idee on sama.
Eksperdil see "uus" silla kandevõime välja arvutada on praktiliselt võimatu ja vajaks korraliku uurimist ja arvutamist.

Usun et siin võib olla sama asi nagu Tartu majal, mis lammutamisele läks, vaiad olid katki läinud ning tasapisi vajub. Esialgu ei pruugigi midagi näha sillal, aga vaikselt tiksub probleem venxidel.

Kindlasti oli see uus rünnak kohe peale lennuväljade laksu paras mõru pill Putlerile,see on ju tema prestiisiprojekt venelaste silmis.Selle X-platformi videos on näha,kui palju tõkkeid on sammaste ümber tehtud,et neid kaitsta ja kui suudeti näiteks vee alla mingid praod tekitada,mida ma arvan võimalik,et saavutatigi,siis mingil ajal tuleb sammas välja vahetada.
X-platformi Nexta postituses vihjatakse ka võimalikule ründerelvale,ukrainlased on teinud valmis sellise droon-torpeedo tundub mulle.Huvitav,kas esimest korda katsetati lahinguolukorras?

See Kertsi silla lugu on õpetlik ka meile. Eriti meie kuuldavasti jonniva transpordiameti teemal, kes ei taha kuuldagi selliste asjade ettevalmistamisest purustamiseks. Piisavalt tugev ja ettevalmistamata objekt vajab ikka päris jõhkraid lõhkeainekoguseid.

Kanama viadukt, mida jõuti piisavalt ette valmistada pioneeride poolt, lasti lapakile vaid 200 kg lõhkeainega.
Kui paigaldada laeng lihtsalt objekti kõrvale, siis ju enamik energiast hajub keskkonda.
Mida rohkem saab lõhkeainet panna objekti "sisse", seda purustavam see on ja seda vähem on seda tarvis.
Ettevalmistatud sild (vajalikud avad arvestatud ja rahuajal rajatud) vajab purustamiseks palju vähem inimesi, teadmisi ja lõhkeainet.
Seda 2 päeva, mis kulus Kanama viadukti ettevalmistamiseks, ei pruugi vastane aga anda. Kiiruga ette valmistatud purustamine aga ei pruugi anda soovitud efekti, vastane parandab selle ruttu.

Kertsi sild on väga massiivne objekt, selle raskeks kahjustamiseks on vaja ikka mitmeid ja suurte laengutega tabamusi.