lugesin tolle überharitud kaitsenõuniku kirjutist. mina, eraettevõtjana, järeldan et samast loogikast lähtudes ei saaks eraettevõtlust üldse olemaski olla. eraettevõttes, erinevalt eelarvelisest asutusest, pead sa iga jumala päev tegelema seadmete-masinate remondi, parendamise, uuendamise ja kõige muuga, samuti reklaami, konkurentsi, kartellilepete, tooteuuenduse, turumuutuste, laest võetud seaduse- ja maksumuudatuste ning veel tuhande muutujaga, lõpuks pead sa oma toote ka maha suutma müüa, et sinu ettevõte ellu jääks või jumal hoidku- areneks. too nõunik on aga pool elu elanud grantide peal ja teise poole töötanud eelarvelistes asutustes ning tema jutust järeldub, et eelarveline kaitseplaneerimine ongi teoreetiline tuumafüüsika, mis ei saagi-peagi täielikult õnnestuma. et me peaksime tänulikud olema, et niigi hästi on veel läinud!!!
kui ettevõtlike inimeste asemel oleks ürgajal olnud ametnikud, elaksime me siiani koopas...
Ettevõttes tuleb tegeleda pidevalt loosungi "make it happen" all. St ressursid on ALATI ebapiisavad ja kuludeks pole KUNAGI raha nagu vaja oleks. Paljud asjad tuleb osta nii, et õhku jääb risk, et sa ei suuda võibolla maksta. KV ja riik laiemalt taolise leiutamisega tegelema ei pea, kui ei taha tegeleda, siis tuleb panna excelisse natuke suuremad kulud ja tõestada ära, et ongi võimatu.
Ja kui sul pole mingit eriti rasvast pirukat käes, siis oma tehnikapargile tuleb ka ise lahendused leida, sest alati pole täisteenuseks raha ja vägeva, tulevikku orienteeritud masinatele samuti.
Seda ma võin küll kinnitada, et osavate näppudega mehed suudavad tehnika täisteenushooldusega võrreldes säästa kulusid tükati kümneid kordi.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.