Eriti viimast lauset tasub tähele panna:Viimastel kuudel räägitakse sellest, kuidas Ukraina armee pealetungiks valmistub. Kuid kas on midagi teada venelaste ettevalmistustest?
Ikka on. Vene väed on tõmbunud Zaporižžja ja Hersoni oblastis umbkaitsesse: nad on täielikult loobunud peale tungimisest ja kaevanud endale kaitsepositsioonid. See on sõjaväelaste keeles „ešeloneeritud kaitse“ ehk üksteise taga paikneb kolm kaitseliini, mis jooksevad paralleelselt rindega ning mille sügavus on umbes sada kilomeetrit. Venelaste kaitse on garnison-tüüpi. See tähendab, et igas külas ja alevis on kaitsepositsioonid, et meie vägede jaoks ei oleks operatsiooniruumi.
Zaporižžja ja Hersoni oblastis on nad puhtalt kaitses, Luhanski ja Donetski oblastis on rindelõigud, kus nad veel peale tungivad. Need on Marjinka, Avdjivka, Bahmut ja Bilohorivka Donetski suunal ning Luhanski suunal Kreminna ja Kupjanski, kus nad tahavad meie vägesid Donetsi ja Oskili jõe taha paisata. Aga selles Luhanski kandis on praegu pinnas päris märg ja läheb paar nädalat, enne kui see kuivab ning venelased saavad jälle rasketehnikat kasutada.
Sõjaliselt peetakse neid positsioone, kus meri on selja taga ning territooriumil pole sügavust, väga halbadeks. Vene väed on Zaporižžja ja Hersoni oblastis just sellistel positsioonidel. Kas eksisteerib võimalus, et kui nad surve alla jäävad, siis teevad nad n-ö hea tahte žesti ja lähevad sealt ära?
Sõjalises mõttes pole venelastel võimalik neid alasid hoida. Kui Ukraina armee alustab pealetungi, siis Vene armee ei suuda neid kaitsta, sest on surutud vastu merd. Kui neile saavad selgeks Ukraina armee pealetungisuund ja -tempo, siis nad lähevad sealt minema. On näha selleks valmistumist: nendest piirkondadest evakueeritakse kollaborante. Ka nende rajatud kaitseliinide paigutus on selline, et katta vägede välja tõmbumist: arjegardis olevad brigaadid hakkavad Vene armee lahkumist katma malelaua paigutusega. Juba on isegi näha teed, kuidas nad kavatsevad taganeda: Hersoni oblastist lähevad nad Krimmi ja Zaporižžjast Donbassi.
Me näeme, et venelased valmistuvad lahkuma. See, millal nad seda teevad, sõltub meie pealetungi algusest ja tempost. Mida kiiremini me peale tungime, seda kiiremini nad lähevad. Aga neid piirkondi nad ei suuda hoida, seda ei suuda ükski maailma armee. See on kitsas maariba, surutud vastu kahte merd 500–600 kilomeetri laiusel, 100 kilomeetri sügavusel alal. Ei ole olemas sõjalist mehhanismi, mis seda hoiaks, seda enam et tegu on Aasovi steppidega. Seal pole millestki kinni hoida: pole jõgesid ega künkaid, maastik on tasane nagu laud.
Kas Ukraina armee pealetungiks on juba kõik eeldused olemas?
Praegu on vara. Vahepeal on vihma tulnud ja vaja on oodata, et pinnas kuivaks ära. Rasketehnikal, mille partnerid meile andsid, on praegu raske läbi selle muda liikuda. Pärast sadude lakkamist on vaja vähemalt nädal pinnase ära kuivamiseks. Praegu on stepimaastikul võimatu liikuda. Liikuda saab vaid metsaribadel ja kõva kattega teedel, aga suuremahulisteks operatsioonideks on liiga vara.
https://forte.delfi.ee/artikkel/1201831 ... aletungiksUkraina armee jaoks on vaja korralikku relvaabi, et me jõuaksime ühe löögiga Aasovi mere äärde ja sealt edasi Krimmi. Ainult see aitab vältida sõja edasist venimist.
Previously: