www.militaar.net

Aga tundub, et neile "paljurohkemvaatajatele" meeldib sinna trügida ja seal olla? Siin on erinevus, kas inimene kolib ise vabatahtlikult asfalti, raua, plastiku, klaasi ja betooni embusesse, või kolib see porno väevõimuga inimese juurde vabaõhumuuseumisse.

Vihmausside eluolu tuulikute läheduses on uuritud ja märgatavaid erisusi muude samasuguste, tuulikuvabade elukohtadega, ei täheldatud. Juhitavate võimsuste defitsiidi mõju kohta Eesti demograafiale on, usun, paarikümne aasta pärast dissertatsiooni jagu andmeid võimalik leida.

Õige, kuid kahjuks on piirid, ei saa eeldada et 10km on personaalne sfäär.

Tahaks küll aga noh.. ei mahu.

Visuaalset reostust on mitut eri liiki ja labane parastamine jätab parastajast narri mulje, kui seda ei mõisteta.

*)Visuaalne välimus on subjektiivne teema ja alati saab "mujale vaadata".

*) Oluliselt häirivam visuaalse reostuse vorm on igapäevaselt teatud tundidel läbi tiivikulabade vilkuv päiksevalgus, kui pöörlev tiivik jääb päikse ja inimese elukoha vahele.
Selle vilkuva varju poolt kaetav pindala on oluliselt suurem kui esialgu võiks arvata.
Kui suvine lõunapäike on kõrgel ja vari lühike, siis ida ja lääne poole jäävate elanike hommiku ja õhtupäike hakkab suurel alal vilkuma.
Kui taevast langev valgus vilgub, siis et seda mitte märgata peaks silmad sulgema.

Tänapäeval on arhitektuuriprogrammides võimalik mõõta rajatisel tekkivaid päiksevarjutusi igal ajahetkel aastast ja tekkiva varjutusala suurust on lihtne modelleerida.

Fucs kirjutas: ↑21 Dets, 2024 20:50 Aga tundub, et neile "paljurohkemvaatajatele" meeldib sinna trügida ja seal olla? Siin on erinevus, kas inimene kolib ise vabatahtlikult asfalti, raua, plastiku, klaasi ja betooni embusesse, või kolib see porno väevõimuga inimese juurde vabaõhumuuseumisse.

Kui minu isa maja ehitama hakkas, siis kolistas Valga - Tartu mnt. pidi päevas kümmekond krusa. Nüüd paneb viu ja vops. Taastage 50 aasta tagune liiklustihedus! Või õigemini hõredus.
Eesti inimene on millegi uuega nõus ainult siis kui see tuleb kellegi teise tagaaeda. Kõige parem Hiinasse, äärmisel juhul Ida - Virumaale.

OLAVI kirjutas: ↑21 Dets, 2024 21:35 Visuaalset reostust on mitut eri liiki ja labane parastamine jätab parastajast narri mulje, kui seda ei mõisteta.

*)Visuaalne välimus on subjektiivne teema ja alati saab "mujale vaadata".

*) Oluliselt häirivam visuaalse reostuse vorm on igapäevaselt teatud tundidel läbi tiivikulabade vilkuv päiksevalgus, kui pöörlev tiivik jääb päikse ja inimese elukoha vahele.
Selle vilkuva varju poolt kaetav pindala on oluliselt suurem kui esialgu võiks arvata.
Kui suvine lõunapäike on kõrgel ja vari lühike, siis ida ja lääne poole jäävate elanike hommiku ja õhtupäike hakkab suurel alal vilkuma.
Kui taevast langev valgus vilgub, siis et seda mitte märgata peaks silmad sulgema.

Tänapäeval on arhitektuuriprogrammides võimalik mõõta rajatisel tekkivaid päiksevarjutusi igal ajahetkel aastast ja tekkiva varjutusala suurust on lihtne modelleerida.

Ega ma ei parasta, ma proovin lihtsalt leppida sellega et maakera läbimõõt on väike.

Kui tuulik on paari kilomeetri kaugusel, siis valguse värelemist küll ei teki. Nimelt, Päike (see vana valge seal üleval) ei ole meie jaoks punktallikas, vaid pigem paralleelsete kiirtega. Raibe on nii kaugel lihtsalt. Seega, kahe kilomeetri kaugusel olev laba tekitab sama suure (või isegi väiksema) varju, kui on tema mõõtmed kahe kilomeetri kauguselt vaadatuna.

Some kirjutas: ↑21 Dets, 2024 13:30 Mis Saarde tuulikusse puutub siis Tihemetsa on umbes 5km kaugusel, võibolla on mõni FB grupp, kus kohalikud suhtlevad ja sealt vast saaks nende arvamust ka kaugelt küsida. Üldiselt kui igasugune tootmine vallast eemale hoida siis lõpuks ongi valla ainsaks sissetulekuks tulumaks pensionitest ja riigi abi...

Kui sa selle Saarde pargi otsingusse paned, siis tuleb hulga Pärnu Postimehe artikleid sellel teemal kuna teemaks on pargi laiendamine. Kohalikud liiga rahul küll senisega pole ja müra mõõtmised tehti ka ära (mingi teema jälle seadmetega millega see sooritati), aga tulemused pole veel avalikustatud. Elanikud vist isegi panid mingi pikema uurimuse oma seni kogetust kokku ja see peaks ka vist kuskil netis saada olema.

Madis Reivik kirjutas: ↑21 Dets, 2024 21:42

OLAVI kirjutas: ↑21 Dets, 2024 21:35 Visuaalset reostust on mitut eri liiki ja labane parastamine jätab parastajast narri mulje, kui seda ei mõisteta.

*)Visuaalne välimus on subjektiivne teema ja alati saab "mujale vaadata".

*) Oluliselt häirivam visuaalse reostuse vorm on igapäevaselt teatud tundidel läbi tiivikulabade vilkuv päiksevalgus, kui pöörlev tiivik jääb päikse ja inimese elukoha vahele.
Selle vilkuva varju poolt kaetav pindala on oluliselt suurem kui esialgu võiks arvata.
Kui suvine lõunapäike on kõrgel ja vari lühike, siis ida ja lääne poole jäävate elanike hommiku ja õhtupäike hakkab suurel alal vilkuma.
Kui taevast langev valgus vilgub, siis et seda mitte märgata peaks silmad sulgema.

Tänapäeval on arhitektuuriprogrammides võimalik mõõta rajatisel tekkivaid päiksevarjutusi igal ajahetkel aastast ja tekkiva varjutusala suurust on lihtne modelleerida.

Ega ma ei parasta, ma proovin lihtsalt leppida sellega et maakera läbimõõt on väike.

Kui tuulik on paari kilomeetri kaugusel, siis valguse värelemist küll ei teki. Nimelt, Päike (see vana valge seal üleval) ei ole meie jaoks punktallikas, vaid pigem paralleelsete kiirtega. Raibe on nii kaugel lihtsalt. Seega, kahe kilomeetri kaugusel olev laba tekitab sama suure (või isegi väiksema) varju, kui on tema mõõtmed kahe kilomeetri kauguselt vaadatuna.

"Mitte tekkimine" on lohutav oletus aga selles videos on hästi näha kuidas see kohalikule elanikule mõjub.
Kas keegi julgeb väita, et selline vilkumine elukvaliteeti ei halvenda?
https://www.youtube.com/watch?v=OQksc1- ... iasMetzger

Netiotsing vilkuvate varjude kohta:
https://www.google.com/search?q=windtur ... s-wiz-serp

Kas varjuvirvendus mõjutab inimeste tervist?

Mõnel inimesel võib olla muret selle pärast, kuidas varjude virvendus võib nende tervist mõjutada. Eelkõige võib "väreluse" efekt puudutada inimesi, kes põevad valgustundlikku epilepsiat (või vilkuvatest tuledest või kontrastsetest heledatest ja tumedatest mustritest põhjustatud krampe).

Mitte et ma siinkohal räägiks tuulikute vastu vaid mind paneb hämmastama, et arvatavalt tehniliste teadmistega isikud loobivad parastavaid loosungeid ise oma sõnade sobivust kontrollimata.

Jällegi, loe linke mida postitad.

1. Epilepsiahüpotees ei leidnud kinnitust.

2. At 15 rotor diameters from a wind turbine (roughly 1.3 km for the median turbine in this analysis) the SF intensity is diffuse enough that little observable light flicker occurs. Therefore, for this study, SF beyond that limit was not modeled.

Ja ära muutu isiklikuks, see ei tee su argumente tugevamaks.

Shadow flicker eeldab alljärgnevat

a) Päike on madalamal kui turbiin (suvepäeval on Päike kõrgel)
b) Turbiin asub täpselt õiges ilmakaares
c) Pilvi pole (oh õudu, mis sorti flickerit pilved tekitavad... suvel ajab vahel täitsa vihale)
d) Turbiin on lähedal. Õhus toimub teatav valguse difusioon, seega väga kaugel asuvad objektid ei anna varje (varjud on hägusad, Kuul pole atmosfääri, seal on väga teravad varjud)

Sinu toodud videos on turbiin lähedal ja päike väga madalal. Lisaks annab kontrasti kõvasti juurde kaamera heleduse automaatregull.

Walter2 kirjutas: ↑21 Dets, 2024 17:10

Rebane11 kirjutas: ↑21 Dets, 2024 14:17 Eks nad mingit häält teevad, mind huvitab kõige rohkem see, kui vali ja häiriv on see 3-5 km kauguselt.

Tooma tuulepark Esiveres (vana lennuvälja servas) tegi aastaid tagasi parajat madalsageduslikku vibra/heli mis vähemalt mind ikka häiris (sai seal lähedal alla km kaugusel paar ööd ööbitud), tuli tuntavalt ka läbi palkmaja seina.
Mingit kuuldavat heli polnudki, vaid see häiriv vibra mida kogu kehaga tajusid.
Linki ööbimisele ega viidet ei ole.
Majaomanik tellis ka miskised mõõtmised aga tulemusi mida/missugust heli mõõdetakse ei oska kommenteerida.

Probleem selles ongi, et see ei ole selline õhurõhuga müra nagu liiklusmüra vaid see tuleks nagu "maa seest", et tunned kehaga ja kui paned pea padjale, siis nagu pea sees kumiseks.
Ja samas kõrval lebav teine inimene ei kuule midagi.

Postitas Some » 21 Dets, 2024 19:51

Infrahelile on piirväärtused täitsa olemas seaduses, kui tuulikud seda ületavad siis kaebus ja ametnikud tõmbavad need maha: https://www.riigiteataja.ee/akt/95127

Selle seaduse pealkiri: "Ultra- ja infraheli helirõhutasemete piirväärtused ning ultra- ja infraheli helirõhutasemete mõõtmine" viitab õhus leviva helirõhu mõõtmisele, mitte mööda maapinda levivate lainete mõõtmisele.

§ 4. Infraheli helirõhutaseme piirväärtus

Püsiva tasemega infraheli G-korrigeeritud helirõhutaseme LpG või muutuva tasemega infraheli G-korrigeeritud ekvivalentse helirõhutaseme LpG,eq,T piirväärtus on 85 dB.

Igal kaasaegsel mootoriga tööriistal on peale kirjutatud selle tööriista poolt tekitatav müranivoo.
Kui võrrelda seda müranivoo numbrit seaduses toodud piirväärtusega, siis saab aimu, et miks ühegi mõõtmisega lubatavat inframüra nivood ei ületata, sest see piirväärtuse max. müra võib ületada isegi mõne elektritööriistale märgitud müranivoo.

Madis Reivik kirjutas: ↑21 Dets, 2024 23:24 ... Sinu toodud videos on turbiin lähedal ja päike väga madalal. ...

Kas meil kargab päike äkitsi taevasse, ilma igal hommikul ja õhtul horisondi kohal rippumata?

Pühadevahe.... Päike EI RIPU horisondi kohal vaid liigub samal ajal ka... üllatus üllatus päris palju horisontaalsihis.

Ära mõtle mingit teksti välja, loe enda pandud linke vähemalt.

Ja mul on sulle uudis. Puude võrad, linnud, pilved - kõik tekitavad varje. Ei lähe inimesed sellest hulluks (kui vaja, lähevad ilma selletagi).

Avastasin et Kantar on seda tuuleparkide teemat küsitlenud ja analüüsinud. Kõige negatiivsemalt suhtuvad tuuleparkidesse need, kes seal lähedal elavad.
https://mkm.ee/sites/default/files/docu ... ruanne.pdf

Lisaks ka, et päikese asukoht samal kella ajal muutub igal päeval natuke. Mida kaugemal ekvaatorist, seda rohkem.

OLAVI kirjutas: ↑21 Dets, 2024 23:37Selle seaduse pealkiri: "Ultra- ja infraheli helirõhutasemete piirväärtused ning ultra- ja infraheli helirõhutasemete mõõtmine" viitab õhus leviva helirõhu mõõtmisele, mitte mööda maapinda levivate lainete mõõtmisele.

§ 4. Infraheli helirõhutaseme piirväärtus

Püsiva tasemega infraheli G-korrigeeritud helirõhutaseme LpG või muutuva tasemega infraheli G-korrigeeritud ekvivalentse helirõhutaseme LpG,eq,T piirväärtus on 85 dB.

Maa-alust infrahelireostust on muidu mõõdetud küll. Esimene ettejuhtuv viide: siin saadi vähenemine 6 dB 100 m kohta ja 200 m kaugusel olid ülejäänud allikad (merelainete murdumine rannikul näiteks) juba sama olulised kui tuulepark: https://www.acoustics.asn.au/journal/20 ... rnbull.pdf .