www.militaar.net

Sharoni lähim ekvivalent Eesti mõistes oleks Laaneots. Sõja korral kahtlemata parim võimalik president, aga ma pole kindel kas sama kehtiks ka rahuaja kohta.

Teaduslikku fantastikat lennunduse ja raketitehnoloogia vallast
http://www.scout.com/military/warrior/s ... baltic-sea

34 eru ja reservohvitseri toetasid M.Helme deklaratsiooni, kuid siin foorumis on kuidagi vaikne. Deklaratsiooni on ju nimetatud "ainukeseks" presidendi kandidaatide riigikaitsealaseks seisukohaks. Seega peaks tegemist olema üsna tõsise sõnavõtuga. Kuid foorumis on vaikne ... ja mina ei kannatanud enam. Oleks tegemist vaid poliitiku deklaratsiooniga, ma nihelema ei hakkaks. Kuid et seda toetab suur hulk endiseid sõjaväelasi, siis ... Võttes riski, et mind poliitikaase sekkumises süüdistatakse, tahaks seda deklaratsiooni veidi lahti mõtestada.

Kaitsekulutusi on vaja tõsta kuni 2,4%-ni SKTst. Samuti peame küsima Ameerika Ühendriikidelt otsest sõjalist abi vähemalt 500 miljoni dollari ulatuses ning olema valmis võtma sõjalise riigikaitse arendamiseks laenu. Laiapõhjalise riigikaitse ülesehitamiseks vajalikud kulutused tuleb finantseerida väljaspool kaitse-eelarvet.
Iga ministeerium, riigiasutus ja kohalik omavalitsus peab laiapõhjalise riigikaitse ülesehitamisel saama konkreetsed ülesanded ning need täitma.

Tõsta 2,4%ni. See peaks olema üle 100 mln tänasele juurde. Huvitav, mida selle eest eelkõige hangitaks ja rõhutan - ülal peetakse? Osaliselt tulevad vastused hiljem välja, kui ebaselgust jätkub. Minu hinnangul on loomise ambitsioonid suuremad, kui sellele lubatud ressursid:

Esmase iseseisva kaitsevõime saavutamiseks tuleb sõjaaja kaitsejõude suurendada vähemalt 50 000 inimeseni. Samuti tuleb kehtestada meeskodanike üldine teenistuskohustus ning kutsuda ajateenistusse kõik vaimselt ja füüsiliselt terved kutsealused. Sõjaliste ekspertide poolt esiletoodud võimelüngad riigikaitses on vaja täita.

Suurendades vaid veerandi jagu eelarvet, ei saa kaitseväge kahekordseks kasvatada. Põhimõtteliselt ju saab aga, siis poleks need 50000 varustatud selliselt nagu täna 20000 on kavas varustada. Kuid ka selline eesmärk on deklaratsioonis olemas.

Kõik võitlusvõimelised Kaitseliidu tegevliikmed on vaja määrata sõjaaja ametikohtadele ning varustada kaitseväelastega samal tasemel.

Põhimõtteliselt igati õige mõte. Kuid ... KL on vabatahtlik organisatsioon. Iga "võitlusvõimeline" liige peab selleks ise kaitseväe kohustuse võtma.
Kindlasti ei saa 100 mln eest aastas "sõjaliste ekspertide poolt esitatud võimelünki täita". Ega ma päris kindel ei ole, milliseid eksperte ja milliseid lünki silmas peetakse. Kuid ma arvan, et selle 100 mln eest aastas saaks natuke tanke ja natuke keskmaa õhutõrjet. Midagi saaks ehk veel, kuid ligi 30000 uut sõjaaja koosseisu kuuluvat reservväelast jäävad jalgsi liikuma, käsitulirelvadega päeval kaevikus sõdima, mobiiltelefoniga sidet pidama ja nende tegevust juhiksid vähemalt kompanii tasandini puusepad, õpetajad või ametnikud, ehk reservväelased.
Seega minu jaoks on ebaselge, kuidas kavatsetakse täita võimelüngad ning suurendada 2x kaitseväge, vähema kui 4% SKTst. Ühekordne USA abi aastase kaitseeelarve mahus, oleks küll abiks, kuid ei tooks lahendust. Samal põhjusel on küsitav ka "viivitamatu" kaitseringkondade taastamine. Viivitamatult ei leia me vajalikus mahus tegevväelasigi.
Nii kui nii saadakse valesti aru, kuid igaks juhuks: mulle KRKd meeldiksid.
Ma pole ka kindel, et liitlastega seotud plaanide puhul, kõik päris selge oleks.

Peame rakendama diplomaatilisi ja muid jõupingutusi, et saavutada liitlasvägede maavägede brigaadi, kaugmaa õhutõrjeüksuse ning senisest suurema hulga püüdurhävitajate paigutamise Eestisse, samuti liitlasvägede laevastiku alaline kohalolek Läänemerel.

Maavägede brigaad - minu pärast olgu see kas või kergejalavägi, kuid ühe liitlaste brigaadi alaline Eestis viibimine, tähendab sisuliselt ühe uue linnaku ehitamist. Kümmekond kasarmut, sööklad, hooldus ja õppehooned. Kõik koos kommunikatsioonidega. Ja see oleks ka alles algus. Kui me räägime tervest brigaadist, siis see vajaks väljaõppeks alasid umbes samas mahus, mis meil täna olemas on. Täna on meil ju igapäevaselt väljaõppes 3000+ ajateenijat ja tegevväelased. Ja kui SA koosseis suureneb 2x, siis lähevad tänased olud kindlasti kitsamaks. Muidugi võib kõnealuse brigaadi hajutada tänaste linnakute vahel ... teoreetiliselt. Kuid taristu vajaduse kasv jääb alles. Võimalik, et USA 500 mln $, oleks siin suureks abiks.
Viimaseks sõjaväestatud piirivalvest.

On vaja taastada sõjaväestatud piirivalve, mis suudaks täita oma funktsioone ka kriisi- ja sõjaajal.

Tõepoolest, kunagi meil oli sõjaväestatud PV. Kuid nende inimeste kaheotstarbeline väljaõpe nõuab jällegi enamat, kui lihtsalt "tarka otsust". Selleks et tänased PVd oleksid võimelised agressiooni korral lahingusse asuma, tuleb pikendada nende väljaõpet. Alla 1/4 mahu kasvamist ma eriti ei näe. Ja maht puudutab nii baasväljaõpet, kuid teenistusaegset täiendusõpet. Lisaks teadmistele, peab piirivalvuritel olema ka vastav varustus. See kõik tuleb SiM-il hankida tänaste vahendite raames, sest:

Laiapõhjalise riigikaitse ülesehitamiseks vajalikud kulutused tuleb finantseerida väljaspool kaitse-eelarvet.

Nüüd kujutage ette, et PV-l on laod täis vähemalt JVR taseme varustust, ja nende väljaõppele kulutatakse pidevalt aega, kuid nende rahuaegne töö on täiesti teistsugune. Miks me ei võiks siis igale kaitseväelasele õpetada selgeks päästetöötaja kompetentsid. JA varustada ka. Sest kui ikka ükskord juhtub ....
Kokkuvõtteks
a) 2,4% SKTst ehk veerandi jagu eelarve suurendamisega kaitseväe 2x kasvatamine ning uute võimete loomine, tekitab minus küsimusi. Mina seda kõike alla 4% SKTst ei oskaks teha.
b) Liitlaste brigaad siin, tähendab märkimisväärselt suure hulga taristu ehitamist. Püüdurhävitajatest, laevadest ja õhutõrjest rääkimata.
c) Sõjaväestatud piirivalve loomine nõuab samuti ressursse, mida SiM peaks võtma oma vahenditest. Kusjuures kulutama peab ta seda kõike mitte oma põhiülesande täitmiseks.

Või olen ma asjadest valesti aru saanud?

j...ja nende tegevust juhiksid vähemalt kompanii tasandini puusepad, õpetajad või ametnikud, ehk reservväelased.

Lihtsalt remargi korras- juutidel, niipalju kui ma aru olen saanud, see täpselt nii ongi ja kas isand Herem väidab, et tegu on võitlusvõimetu väega?

Eesti kaitstuse teemas seda juba põgusalt puudutati. Ma usun, et Borja juba kogubki hoogu, et teemad kokku lükata.
(krt - ma olen kuidagi liiga šabloonseks-etteaimatavaks muutunud by Borja)

Lahja tagasiside põhjus võib olla selle presidendikampaaniaga seotuse tõttu. Paistabki, et Helme nägi siin teiste kandidaatide nõrka kohta ning oma võimalust, kuid lühikese ajaga jõudis kokku panna ainult nõrgalt läbimõeldud hüüdlaused ning suured numbrid. Toon on sarnane kunagise valimsisteaegse milneti erakondade kaitseseisukohtade küsitlusega, kus EKRE lubas samu asju, mis teised, aga ikka julgelt 2x rohkemalt ja uhkemalt. Kõik see jätabki "murelike eru- ja reservohvitseride avalik kiri kaitselünkadele tähelepanu juhtimiseks, vahendatud sama mureliku Helme poolt" asemel pigem sellise "kaitseteema on praegu in, viskame natuke õli tulle, pakume ennast seda kustutama, siis peaks pildle ja hääli saama küll" mulje.

Oleks natuke sisukam tekst, oleks oleks natuke rohkem, mille üle vaielda. Praegu on nii, et selles 25 000 lisamehes ning 0.4% (0.8%?) lisarahas saab igaüks näha just endale kõige südamelähedasema võimelünga täitmist.

Reservväelasest KÜ on muidugi võimalik. Vajab õppekogunemisi ja töötab rahuldavalt.
Loodetavasti on kodanikud sellega rahul, et neid (KÜd ja RÜd) kutsutakse igal aastal 30 päevaks RÕKile ja nii 10 aastat järjest.
Ma tahtsin näidata mida selle raha eest saab.
Täna on KÜd tegevväelased.

Majandusharidusega inimesena tundub mulle, et 2,4% SKT-st on sellise plaani puhul tõesti väga väike number ja see pole asjaomastel kuidagi läbi arvutatud. Muidugi laenuvahenditega (mida Helme samuti mainib) mõnedeks aastateks kulud 4% peale SKT-st on võimalik tõsta, võib-olla ka rohkem, kui selleks peaks olema poliitiline tahe. Aga siis on see ikka 4% või 5%, mitte 2,4 % ning nii tuleks ka öelda. Ameeriklastelt 500 milj eest abi või kraami tasuta saada pole ilmselt ka kuigi realistlik, samuti liitlaste nii palju suurem panustamine.
Samuti on plaanis mitmeid dilemmade kohti, mille osas ongi opositsioonil raske seisukohta võtta, sest see on ilmselt salajane: näiteks - kui liitlaste panus osutub vähemaks (me ei tea kõneluste sisu, me ei saa ju nende käitumist muuta, saame vaid enese tegemiste üle otsustada) ja jätab praegused võimelüngad täitmata, kas siis on mõtet punnida nii suurde arvulisse suurendamisesse, kaitseringkondadesse jne või tuleks hoopis neid lünki paigata?
Plaan on piisavalt ebajärjekindel ja mulle tundub, et erinevad autorid ja erineva kompetentsuse tasemega tegelased on välja käinud teatud hulga ideesid ning lõplik kokkukirjutaja ja 2,4 % SKT-st väljakäija on keegi poliitjuhe. See on ju Mart Helme valimismeeskonna ehk EKRE plaan, mitte nende eru- ja reservohvitseride pöördumisele allakirjutanute töö, mis pidanuks andma kindlasti läbimõelduma resultaadi. Iseenesest olen ma pöördumise autoritega selles osas nõus, et Helme oli ainus, kes omas mingitki seisukohta ning tõstis üles täiesti õige kaitsekulude suurendamise teema.
Siin on muidugi see konks, et tegelikult on opositsioon paljudel elualadel selles olukorras, kus ta ei saa kasutada seda administratiivset ressurssi ja ekspertteadmist, mis koalitsioon, kes võib enese etteantud piirides lasta teha arvutusi ja plaane lihtsalt Kaitseministeeriumil või Peastaabil. Selles mõttes oleks muidugi positiivne areng, kui ka opositsioonile tekiks mingi nõustavate erialaspetsialistide ring. Ja ega EKRE ainus ei ole, põhimõtteliselt oli ju ka Vabaerakond (ning isegi koalitsioonis, kuid kaitseteemast kaugel) olev IRL kampaania ajal pigem suurendamise poolt. Kahjuks ei saa opositsioon Kaitseministeeriumile ja Välisministeeriumile öelda, et "Mehed - joonistage plaani eskiis 2,4 % või 4% peale SKT-st ja öelge, kui palju ja millal see meie šansse parandama hakkaks!" või "Kui palju peab rahastamist suurendama mingi kvalitatiivse hüppe saavutamiseks julgeoleku tagamisel lähiaastate või pikema perioodi jooksul?" Ehkki tegelikult oleks need otsustamiseks vajalikud küsimused ja demokraatlikus protsessis otsustamiseks vajalik informatsioon võiks olla kättesaadavam (muidugi teatud piirangud riigikaitse valdkonnas jäävad).

No minu poolt esitatud küsimuste tekkimiseks ja nendele põhimõtteliste vastuste andmiseks, ei ole kindlasti vaja kaitseministeeriumi. Peaks piisama mõnest (32st) kaasamõtlevast reserv/eruohvitserist.

Ilmselt poleks Helmel ka seda piskut kuskilt juurde panna. Ja 4%-ni viimisest tuleks ikka ilge seakisa ,kuna nii meditsiinis, hariduses, põllumajanduses, siseministeeriumi vastutusalas on ka jõhkralt raha puudu. Laenuvõimekust, nagu nüüd keegi välja ütles, hoitakse selleks ajaks kui eurotoetused läbi saavad. Mis on ka suhteliselt mõistlik.

maksipoiss kirjutas:Ilmselt poleks Helmel ka seda piskut kuskilt juurde panna. Ja 4%-ni viimisest tuleks ikka ilge seakisa ,kuna nii meditsiinis, hariduses, põllumajanduses, siseministeeriumi vastutusalas on ka jõhkralt raha puudu. Laenuvõimekust, nagu nüüd keegi välja ütles, hoitakse selleks ajaks kui eurotoetused läbi saavad. Mis on ka suhteliselt mõistlik.

Viimasest väitest ei saa küll kuidagi aru. Kui igal pool on raha jõhkralt puudu, milleks siis teha ülejäägiga eelarveid, nagu praegune valitsus? Pahandused võivad meie õuele jõuda tunduvalt enne eurotoetuste lõppemist ja sellega lõppevad ka ka eurotoetused.

Aga Helmest - kui ikka reaalset numbrit ja reaalseid allikaid välja ei paku, siis on see populism, muidugi. Natuke kahju on, et nendel 32-l ohvitseril polnud kedagi mõistlikumat toetada.

Sellel toetuskirjal on kaks eraldi aspekti:
a) Helme plaan - selgelt populistlik, et anda "igaühele midagi". Samas kui palju on ta oma avaldusi viimasel ajal "ümbersõnastanud"? Alati leiab põhjuse, miks lubatut ei saanud ellu viia...
b) allakirjutanud - igaühel oma põhjus ja oma lemmikteema. Ei usu, et kellelgi oli aega kogu paketti tervikuna analüüsida. Allkirjade kogumise protsessi võiks Borja natuke valgustada (kui soovib), siis saaks aimu selle eesmärkidest ja persoonide valikust. Puudu on mitmeid huvitavaid teadmistega nimesid ja kirjas on neid, kel riigikaitse planeerimise kogemusi pehmelt öeldes "vähe".

Puudu on mitmeid huvitavaid teadmistega nimesid ja kirjas on neid, kel riigikaitse planeerimise kogemusi pehmelt öeldes "vähe".

See nüüd küll väga tõele ei vasta. Võid kõik nimed üle guugeldada, mitmed neist on üsna teenekad mehed.

Ei saa aru, miks "Eesti ei ole hästi kaitstud ...", pandi nüüd teema alla " ... on paremini kaitstud ..." Deklaratsioon on ikka konkreetne asi, mida mõõta, kiita, kritiseerida.
Toetajate teenekus mind just "nihelema" panigi. Nad peaks ju teadma, mida deklaratsiooni eesmärkide saavutamiseks vaja on, ehk mida seal nimetatud ressurssidega saab.

nimetu kirjutas:

Puudu on mitmeid huvitavaid teadmistega nimesid ja kirjas on neid, kel riigikaitse planeerimise kogemusi pehmelt öeldes "vähe".

See nüüd küll väga tõele ei vasta. Võid kõik nimed üle guugeldada, mitmed neist on üsna teenekad mehed.

Just-just, rõhutan, austet ksf., Teie sõnastust - MITMED. Teenekad ühel või teisel määral on kõik.
Lugesin hoolikalt kogu nimekirja Postimehest ja kuna olen enamusega eelnevalt kokku puutunud, siis tean natuke nende riigikaitselise planeerimise kogemust. Ma ei ole halvustanud nende tahet ja panust igapäevases tegevuses ning enamusega olen alati nõus kruusi õlut jooma ja riigikaitse alal mõtteid vahetama...

"Vapsid vol.2"

See oli nali.

Pühapäeva puhul

Kui tõsiselt rääkida ja filosofeerida, siis kisub ikkagi suu muigele, kui hakata vaatlema kõiki (igasuguseid) kattega vs katteta antud lubadusi erinevate härrade-prouade poolt erinevatel huvitavatel aegadel meie riigi ajaloos

Ses suhtes ma niiväga ei erutuks Helme jutu peale.
Seal pole mitte midagi enneolematut, ennekuulmatut ega sentsatsioonilist.

Mis puudutab tema toetajaskonda siis....
Ilmselt on osad kodanikud seadnud asjad omale tähtsuse järjekorras paika ja lähtuvad sellest pingereast.
Esimesel kohal on Helme suhtumine erinevatesse teemadesse (s.h. militaarteemadesse). Ja tema nägemus (visioon) asjadest nii selles kui muudes valdkondades.
Teisel kohal on ühine või ühelaadne nägemus sellest, kuhu tahetakse mingi teemaga jõuda.
Kolmandal ja edasi kohal on küsimus vahenditest, mis tagaks visiooni või nägemuse võimalikult täpse ja hea täitmise.

1. Maailmavaade > 2. eesmärk > 3. vahendite otsimine eesmärgi saavutamiseks.
(1.Maailmavaatest tulenev vaadete/probleemide pingerida ja püstatus > 2.Probleemide/teemade/eesmärkide formuleerimine > 3.Eesmärgipärane tegevus)

Maailmavaadet ei saa muuta ja kohendada vastavalt saadaolevatele vahenditele.
Sul on teatud maailmavaade, ja kas piisavalt või ebapiisavalt vahendeid, mis su maailmavaadet toetaks/elus hoiaks.

Eesmärki aga saab muuta vastavalt saadaolevatele vahenditele (ressurssidele), millega eesmärki saavutada saaks, kui tahetakse. Sellisel juhul korrigeeritakse-kohendatakse-muudetakse eesmärki lähtuvalt olemasolevatest ressurssidest, maailmavaadet muutmata.

Eesmärki samas ei pea muutma, vastavalt saadaolevatele vahenditele (ressurssidele), millega eesmärki saavutada saaks. Sellisel juhul jääb eesmärk samaks ja keskendutakse eesmärgi muutmise asemel (eesmärgi olemasolevate vahenditega korrelatsiooni viimise asemel) vahendite leidmisele, et tagada eesmärgi saavutamine, maailmavaadet ja eesmärki (eesmärke) muutmata.

Viimasel juhul on kolm võimalikku tulemit:
1.Eesmärk saavutatakse
2.Eesmärk saavutatakse "poolikult" (osa jääb saavutamata)
3.Eesmärk jääb saavutamata (saavutatakse vähe või üldse mittemidagi)

Nr.2 puhul oleneb teemast, eesmärgist ja saavutustasemest, kas selle võib/saab lahterdada Nr.3 alla või mitte ja kas edasine tegevus võib viia siiski lõpuks hoopis Nr.1 alla.

Et nüüd anda põhjapanevaid hinnanguid erinevate poliitikute jms kodanike, ning nende toetajate tegevusele, peaks meil olema pädev teave ja teadmised selle kohta, kas kodanik on võimeline oma tegevusega eesmärki ja lubatut saavutama, kas eesmärk ja lubadused jäävad tõenäoliselt saavutamata, või kas eesmark ja lubadused jäävad kindlasti saavutamata (on ulme). Kindla pädeva ja/või täieliku teabe puudumisel koostatakse prognoose. Prognoose saab koostada erinevat moodi olenevalt meetoditest, vahenditest ja prognoosijast.

Prognoosida saab erinevate maailmavaadete ja eesmärkide puhul ka seda, milline neist omavahelises võrdluses on tõenäolisemalt saavutatav, milline mittesaavutatav. Selle tulemusel moodustub prognoositulemite pingerida ehk järjekordne "List" millele hakatakse omakorda kompleksselt hinnanguid andma (prognoosima, milline neist võiks olla parim).

Siin me jõuame lõpuks sinnamaani, et eristuvad kaks põhimõtteliselt erinevat ja teatud piires vastanduvat (erineva nägemusega) gruppi:

1.Teatud konkreetse maailmavaatega isikud ja nende toetajad, kes on endale püstitanud eesmärgi ja üritavad selleni jõuda kõikide mõeldavate vahenditega, või toetada seda üritust/üritajaid/pürgijaid.
2.Erineva maailmavaatega isikud (segagrupp teistsuguste maailmavaadetega inimeste gruppidest, kes punkt 1 grupi suhtes on prognoosijad), kes valivad "Listist" välja meelepärasema tulemi lähtuvalt sümbioosist oma maailmavaate ja "Listi" pingerea vahel, ning asuvad seda toetama.

Viimased võivad tegutseda ja otsustada nii juhul, kui neil on ka oma eesmärk, kui siis, kui neil ei ole oma eesmärki. Oma maailmavaade samas on neil kõikidel.

Lõppkokkuvõttes hakkavad need kaks tinglikku gruppi teineteise (või erinevate gruppide) tegevusele põhjapanevaid tulevikuhinnanguid andma, kuigi saavad mõlemad lähtuda ainult prognoosist. Tagantjärele tark saab lõpuks olla ainult selle grupi tegevuse hindamisel, kellele antakse mandaat ja võimalus oma eesmärke üritada ellu viia. Teine grupp peab rahulduma kuni järgmise korrani (või jäädavalt) teiste prognoosiga (diagnoosiga) ilma sisulise võimaluseta mandaadiga tegutseda ja seda diagnoosi või prognoosi ümber lükata.

Seepärast pean mõistlikumaks lähtuda hinnangute andmisel samuti erinevatest tasanditest:

1.Hinnang maailmavaatele (kogumina, või konkreetsetele nüanssidele)
2.Hinnang eesmärkidele (kogumina, või konkreetsetele)
3.Hinnang võimekusele eesmärke saavutada (kogumina, või ühte kindlat eesmärki silmas pidades)

Kui nüüd HELMEST rääkida (samas, ma eelistaks tegelikult rääkida hoopis neist, kellel käes tegelik võim ja voli asju teha või muuta), või HELMEST kui presidendikandidaadist koos oma kampaanialubaduste jms (või siis ka ühes kompotis nendega, kes teda toetavad), siis ma saan oma hinnangut andes tulemuseks üpriski segase koosluse toetusest ja vastandumisest.

Hinnang maailmavaatele konkreetsete nüansside kaupa sisaldab nii ühte kui teist.
Hinnang maailmavaatele kogumina pigem siiski toetav (+ nüansse rohkem kui - nüansse minu jaoks)

Hinnang eesmärkidele nüansside kaupa sama mis eelmine.
Hinnang eesmärkidele kogumina...olen raskustes. Seal on nii mitu erinevat teemat, millele kahe käega poolt olen, aga on ka selliseid, mis kukalt sügama panevad. Kui võtta aluseks militaarteemad, siis igal juhul poolt.

Hinnang võimekusele eesmärke saavutada.... siin pean asuma tahes-tahtmata prognoosijate gruppi ja kuna ennustamine on alati olnud üks tänamatu töö, siis oht vale prognoosini jõuda iseäranis reaalne ja suur.
Teatud nüansside puhul usun võimekust. S.h. tahaks eraldi rõhutada, et isegi kui (või vaatamata sellele) militaarteema eesmärkide saavutamine komplekssena ei ole usutav, siis pigem saaks meie kaitsevõime (ja julgeolek) "Helmede" toel/tegevusel paremaks ka juhul, kui teatud eesmärke ei saavutata.
Hinnang kogu eesmärkide kogumit saavutada on: "ei usu".

Kokkuvõttes, kui keegi oleks nt. minult küsinud toetusallkirja, siis oma praeguselt nüansside teadmatuse tasemelt (ja mittevõimalikkusega teatud lisaküsimusi küsida ning vastuseid saada) ma oleks pigem selle isegi andnud. See puudutab Helmet, kui presidendikandidaati.



NB! Sealjuures ei ole ma ühegi partei liige, ega pimesi või põhimõtteline toetaja.

P.S. Kas eesti on hästi või halvasti kaitstud ei oska oma teadmiste baasil ütelda.
Kustmaalt algab hästi või halvasti? Kus on see selgelt eristuv lahkmejoon või murdepunkt, millest ühele poole jääb veel pigem hästi ja teisel poole pigem halvasti? Eestit aga saaks kindlasti kaitsta ka paremini, kui praegune seis meil seda teha võimaldab. Ja see tähendab, et tuleb seada eesmärgid ja nende poole jätkuvalt püüelda.