Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

[soesilm]

Trummil jälle õnnestus - saavutada initsiatiiv ja panna lollakas vastu haukuma.

Nagu ütlevad avaliku elu tegelased: Ma loodan et kogu Eesti rahvas ühes Trummiga sai aru, et plaan A on meil olemas. Muidugi kui läheb "libedasti" (mis iganes see siis Trummi sõjandusterminoloogias ka ei tähendaks).

Seda ma saan aru, et plaan A on olemas. Mind tegelikult huvitav rohkem praegu plaan B, mille puudumist ma kahtlustan. Tugevus on võime tulla toime kõigega. Olles vastane, ma ei tuleks plaaniga A võitlema, vaid üritaks ajada asja nii, et võidelda tuleb (puuduva) plaaniga B.

... ja siit tekib küsimus: mis asi see plaan B siis on? Vastan ise: lohe kes omale päid tagasi kasvatab. Vt:

Minu küsimus on selles, et kui vastane lööb meid tasakaalust välja (nagu Gruusia armeega tehti), siis mis on plaan B.
Kui pole brigaade, pataljone ja kompaniisid, on vaid mingid kiiruga kokku korjatud võitlusgrupid. Ukrainas on seda näha.

Nagu näeme, on siin tegemist plaani B ja C vajadusega.
Plaan B (eriti salajane) Kui vastane lööb meid tasakaalust välja - siis teeme nii nagu tegid grusiinid, katsume reorganiseeruda ning suruda vastasele uuesti peale oma plaani. Peab tunnistama Trumm, see oli isegi minu jaoks lihtne.

Plaan C - kui pole brigaade, pataljone ja kompaniisid, ... (Ukrainas näha) - no pudru ja kapsad. Kas Ukrainas puuduvad täna nimetatud üksused? Teiseks (loe nüüd Trumm hästi hoolega): MEIE SÕJALINE RIIGIKAITSE ON ÜLES EHITATUD VARAJASELE HOIATUSELE. See mõiste ei tähenda sinu jaoks kindlasti seda mida tänastele otsustajatele, kuid nii see on. Selline risk on võetud. Sõjapidamises on selline mõiste ... Isegi Sinu plaan C stsenaariumis, peaks olema sedavõrd palju aega, et teatud varustus laost "mingitele" võitlejatele välja antakse.

Ja siis veel üks asi ...

Tahaks vastast lüüa ja tervelt koju tagasi tulla.

[Kapten Trumm]

MEIE SÕJALINE RIIGIKAITSE ON ÜLES EHITATUD VARAJASELE HOIATUSELE

Mulle meeldib manööversõja idee väga, mitte tankidega kimamine, vaid selle põhimõte - löö vastase nõrkust.*
Kiirreageerivad mehhaniseeritud brigaadid (iseenesest täielik nonsenss meie oludes - kui ameeriklastel oli vaja paari päevaga siia reageerida, siis nad "reageerisid" kantavate rakettrelvade ja kergejalaväega, kuna mehhaniseeritud jalavägi võtnuks liiga kaua aega) kui esmane kaitse-instrument viitab tegelikult tahtele panna sarvi kokku vastase soomusvägedega.

Tegelikult, kui mina oleks teispool Peipsit, üritaks ma kas uinutada (analoogselt tegid araabiamaad Iisraeliga 1973) või teha seda koledat asja piisavalt kiiresti, et mu mustad teod küll avastatakse, kuid ei suudeta adekvaatselt reageerida (kulub päevi). Või teha midagi Donetski taolist. Nii öelda nõrkuse pihta. Ära optimeeritud sisejulgeolek (sh piirivalve), logisev maakaitse ning valmisolekurolliks vähesobiv ajateenistussüsteem on täna just need nõrkused, kuhu ma tahaks lüüa. Kui nende lülide vastu paisata kiiresti hästiõppind mehi soomusega (nt samade Tigr masinatega), siis ei suudeta suurt midagi teha, sest selleks sobivaid relvi pole kas üldse (piirivalve) või pole nende kättesaadavus sama mis automaadil või rühma telgil (maakaitse, KV väeosad).

Kui tähele paned, siis venelane ilmutab jällegist manööversõja aluste teadmist, löök jällegi nõrkuse pihta, mingeid tankilahinguid stepis (sarvede kokku panekut Ukraina (suhtelise) tugevusega) ei tulnudki, löögid ikka nõrkuse pihta a)venemeelsed piirkonnad b)nõrgad sisejulgeolekujõud c)armee vähene sobivus ja valmisolek taolist sõda pidada. Kuidas meil nende nõrkustega Ida-Viru kontekstis oleks? Kas me suudaks soovimatute külaliste massi tõkestada, vaadates kordonite vastutusalasid ja isikkooseisu suurusi?

Isegi Sinu plaan C stsenaariumis, peaks olema sedavõrd palju aega, et teatud varustus laost "mingitele" võitlejatele välja antakse.

Miks "laost"? Saame juba üle sellest varude kuhjamise (=sihtmärgiks muutumise ja käsuahela rikkumise pakkumise) mantrast, Rootsis olid sellised 2x2x2m betoonpunkrid laiali üle terve maa. Nende otstarve polnud selline, et kuhjata neid kuskile väeosa platsile, teha katus peale ja teha järgmine sihtmärk. Rootslased teadsid väga hästi, mis nende keskladudega juhtuma hakkab. Varusid kuhjatakse meil seepärast, et seda tingib puhtalt rahuaegne soov välistada vastutust, saaks veel kolm tabalukku ette panna ja võti ainult kaitseministri lauasahtlis. Kõige põnevam on, et Rootsi kinkis neid Eestile terve hunniku - ainult meil ei osata nendega miskit tarka teha.

*ütlen igaks juhuks ära, et mul pole midagi eelhoiatuse vastu, aga möönan, et see ainuüksi ei kaitse. Ilma eelhoiatusega oleks jama veel suurem.

[pagan]

... vaadates kordonite vastutusalasid ja isikkooseisu suurusi?

Ukrainas ütles piirivalvurite juhtkonda kuuluv (mingi kõige suurema pealiku asetäitja ja pressiga suhtleja) otse välja, et:
"Meil on piirivalve, mitte piirikaitse. Me ei saa kaitsmisega hakkama kui tullakse lahingulise tulejõuga."

[Kapten Trumm]

Kui Ukrainas on nõuka süsteem veel kasutusel, siis nõuka süsteemis oli piirivalve lahingujõud kaugelt suurem kui Eesti piirivalvel.
Nii arvukuselt kui relvastuselt. See tähendab, et taolise surve all laseb meie piir samamoodi läbi ja rusikaga rindu tagumised "meil sellist ei juhtu" on tühi kõmin.
Surve meie piirile on täna üksikud salakaubaveo ja põgenike juhtumid, mitte sajad sõjalise väljaõppe ja relvastusega tegelased läbi Ida-Viru soode Narva hiilimas.
Hoopis teised suurusjärgud ja väljakutsed.

[Lemet]

Surve meie piirile on täna üksikud salakaubaveo ja põgenike juhtumid,

Nagu näitas praktika, oli piirivalve sunnitud vähegi suuremamahulisema piiriületuse korral tsiviilide poolt elanikkonna abi paluma. Kui siin need vietnamlased üle piiri vajutasid. Ja halinat oli selle kohta ju kah kõvasti. Mis siis veel relvastatud ja suurearvulise seltskonna(või ka lihtsalt paarisaja heas füüsises tegelase piiripunktist külma kõhuga läbijalutamisest rääkida. Lihtsalt mõttemänguna- mida teeks piirivalvur, kui ütleme kolmsada ülelpool kirjeldatud seltismeest võtaks piiripunktist läbi jalutada ja Narva tänavatele laiali hajuda? Relvi neil (niipalju kui mulon olnud juhust näha) pole, rakendada neid relvitute inimeste pihta ilmselt ei tohikski. Politseid- palju neid seal võtta oleks? kaks-kolm patrulli. ja millal need jõuavad.

[Kapten Trumm]

Täna on EV piir taolise surve all nagu Ukrainas, olnud 90ndate alguses, kui nn nevzorovlased tegutsesid.
Kuid tollal oli lahingujõud EPV-s ka sootuks teisel tasemel kui täna.
Alates spetsiaalsetest üksustest, mida venelased Pihkva dessandiga sama legendaarseks pidasid kuni laiapõhjalise sõjalise ettevalmistuseni.

[pagan]

Mul sõber oli ajateenija piirivalves 90-date teises pooles. Rääkis ka, et "väga tore oli ja kordagi igav ei hakanud".
Pidev igakülgne sissiõpe käis. Pidevad patrullid. Pidev metsaelu. Kasvatasid koeri seal ka ja. Et Vene poole pealt vaadatuna tõesti Kuperjanoviga võrreldav.

[okaloka]

Kuulge võtke nüüd rahulikumalt.

Punkrid metsa, hajutame varud ja juba rahuajal - tore mõte. Aga kes valvab, kes punkrid ehitab, kes maksab? Rootsi täna aina kahandab ladusid, sest neist metsapunkreist kadus asju mitte üks. Ja tsentraliseerib, et kulusid kahandada.
Piirivalve vs piirikaitse. Meil on valve. Aga .... ootamatult jalutab 300 inimest koos relvadega peale ja "mis siis need paar politseipatrulli teevad". Ei teegi midagi, pole selle jaoks mõeldud ametkond. Ja kui on abi vaja siis tulebki paluda - mis seltskond see "elanikkond" on, keda ei või appi kutsuda? Kui näed et patrull on tänaval hädas siis kas teed aifõuniga pilti ja pärast kirjutad delfis "oi kui kaua abijõud tulid, patrull sai nii kõvasti peksa enne seda" või lähed appi? Või kui omal läheb saun põlema siis ise voolikust vett peale ei keera, pärast kirud et pääste tuli nii kaua? Telefon käest ja käed külge. Väikse riigi värk, peabki rohkem ise tegema ja vähem riigi otsa vahtima.

Aga meil on ikka hirmus ja äkki ikka kohe peab midagi tegema? Paneme ikka üksused kokku ja jagame relvad ära?
Kes meil siis tööd teeks ja makse maksaks, kui kõik noored mehed pidevalt istuks riigi palgal ja sõda ootaks? Võtke rahulikult, kaasmaalased. Käige õppustel - kui olete väga mures käige kohe KÕIGIL õppustel mida teile KL pakub. Ja kui parajasti ei paku siis sisustage vaba aeg abipolitseinikuna. Selle tulemusel olete:
a) käinud tööl ja panustanud SKPsse
b) panustanud riigikaitsesse läbi enese ja oma üksuse väljaõppe
c) panustanud siseriikliku julgeoleku tagamisse läbi politsei toetamise
d) tarbinud mingi jupi punktist a

Ära hakkab vaikselt tüütama see "riik on mömm aga mina olen kõva ekspert" suhtumine mõnede poolt. Kui nii suur hirm nahavahel, ostke georgi lindid ja teised trikoloorid valmis ja seiske ühe jala peal nagu tuulelipule kohane.

Lugupeetavad - olge rahulikud ennekõike. Sõdime kui vaja, aga ilma paanikata.

[A4]

Kui tuleb 30-40 laskeseadet ja 200 raketti

Antud arvude puhul kaob 3/4 minu vaimustusest - tegemist saab samasuguse, vähese kättesaadavuse ja pisikese raketivaruga asjaga nagu Milan.
Ainult kvalitatiivselt paremaga. Antud arvu juures on see "kaitseliidu maakaitseüksuste" jutt ka vist kellegi sõnavääratus.

Rakettide arvu ei avalikustata arusaadavatel põhjustel ilmselt mitte kunagi, aga hangitavate laskeseadmete arvu võid rahuliku südamega vähemalt kahega korrutada. Jagub nii brigaadidele kui ka kaitseliitlastele.

[Kapten Trumm]

Piirivalve vs piirikaitse. Meil on valve. Aga .... ootamatult jalutab 300 inimest koos relvadega peale ja "mis siis need paar politseipatrulli teevad". Ei teegi midagi, pole selle jaoks mõeldud ametkond. Ja kui on abi vaja siis tulebki paluda - mis seltskond see "elanikkond" on, keda ei või appi kutsuda? Kui näed et patrull on tänaval hädas siis kas teed aifõuniga pilti ja pärast kirjutad delfis "oi kui kaua abijõud tulid, patrull sai nii kõvasti peksa enne seda"

Keegi pole öelnudki, et appi ei lähe, eestlased vaprad pole või ootaks "riiki sekkumas".
Lihtsalt tuleb aru anda, et taolised sekkumised, ette valmistatuna annavad palju paremaid tulemusi kui kari kohalikke kaitseliitlasi lihtsalt metsa ajada, kel on raskusi isegi ahelikus püsimisega.
Ülejala improviseerimine on küll ülikõva, aga keerukamate asjadega võib tuua kaasa mõttetuid intsidente ja kaotusi, eriti kui vastaseks võivad vene erivägede võitlejad olla.
Kui vaadata antud teemal sinna Soome poole, siis on näha, et taolisele asjale mõeldi juba siis, kui mingitest rohelistest mehikestest undki veel ei nähtud.
Kui täna räägime relvastatud vastupanust agressioonile, siis see tähendab kümnendite pikkust ettevalmistust, plaane (olgu kuitahes head või halvad) ja sisseharjutatud rutiine.
Keegi ei räägi tõsimeeli sõjaväest, et ah korjame mingid vennad tänavalt, anname püssid kätte ja davai (või et konflikti alguses vaatame, kuidagi improviseerime).
Selliselt tehtud "sõjaväe" ja analoogselt organiseeritud "piirikaitse" sõjaline väärtus saab olema üsna nullilähedane.

[Lemet]

Okaloka, riik pole mitte mömm, riigi prioriteedid on lihtsalt kummalised....riik eraldab näiteks neil päevil 380 miljonit suht arusaamatu sotsiaalprogrammi loomiseks.

[soesilm]

Ma ju ütlesin, et päid kasvatav lohe ...
Eks ma siis seisa veel mõne pea jagu siin künkal. Üks Okaloka tuli appi ka juba.
Saad aru Trumm, ma ei saa su "küsimustele" vastata, kui sa iga kord mingi uue olukorra ette võtad. Pealegi on sul äärmiselt väsitav komme midagi alusetult väita ja hiljem ümberlükkamistele mitte reageerida. Mõni teine oleks lihtalt veidi vakka ...
a) manööversõja idee ei ole "löö vastase nõrkust"
b) USA ja Eesti kiirreageerivad mehhaniseeritud brigaadid (Eestis me räägime kahest mis ei ole mehhaniseeritud), ei ole omavahel võrreldavad ei asukoha, otstarbe ega võimaluste poolest. Miks Sa pead LOLLI juttu ajama. Brigaad kogu kolaga Roomas on üks ja Eestis formeeritav brigaad on teine asi. Võta mis tahes aspektist - poliitiline, majanduslik, logistiline, organisatsiooniline ...
c) "laod" võivad olla ka needsamad betoonpunkrid ... et ma ka viitsin ... mis täna on leidnud rakenduse minu andmetel 100% ja puudugi tuleb, mis ei ole koondatud ja mille suuremal hajutamisel ei oleks mingit majanduslikku ega sõjalist efekti. Kui muu on veel filosoofia, siis ... kas rootslastel olid need punkrid ühekaupa või kolmekaupa kuskil riigi territooriumil laiali? Äkki tõesti. Aga kas sa tead ka kogu selle hajutamise hinda, alustades rotti pandud relvastusest?

Ja lõppu nagu ikka mõni "tippsaavutus"

*ütlen igaks juhuks ära, et mul pole midagi eelhoiatuse vastu, aga möönan, et see ainuüksi ei kaitse. Ilma eelhoiatusega oleks jama veel suurem.

-

[Kapten Trumm]

kogu kolaga Roomas on üks ja Eestis formeeritav brigaad on teine asi. Võta mis tahes aspektist - poliitiline, majanduslik, logistiline, organisatsiooniline ...

Tahan öelda, et jänkide point antud asjas on, et mida kergem üksus, seda kergmini mobiliseeritav ja lahingusse saadetav.
Kergejalaväekompanii või rühm on võimeline samadel alustel (mobilisatsioonisüsteem) ALATI kiiremini tegevusse asuma kui mehhaniseeritud brigaad.
Põhimõte jääb samaks, pole vahet, kas Eestis või Roomas. Raske lahingutehnikaga mehhaniseeritud brigaad on juba seepärast aeglasem, et tegeleda tuleb lahingutehnika konserveeringust maha võtmisega, korda seadmise ja selle lahingupiirkonda vedamisega (mis on aeglasem kui liinibussiga kompanii kaupa viia).

USA dessantlaste saabumine Eestisse pole sugugi juhuslik. USA õhudessant on kergejalavägi, mis on kõige kiiremini lahingusse paisatav maaväe relvaliik.
Umbes sama põhimõtet võib näha 76. diviisis Pihkvas, kus pataljon löödi lennukisse ja õhtuks olid Gruusias (kuigi VDV on mehhaniseeritud jalavägi muide).

[soesilm]

Nüüd läks vist midagi kaduma.
Pidasin silmas, et Eesti meh brigaad on kiiremini Eestis rakendatav, kui Roomas või Poolas asuv meh / ÕD / JV või mis tahes brigaad. Tõesti, äkki ma sain enne valesti aru.

[Kapten Trumm]

Küsimus on selles, misasi on kiirreageeriv ja kui kiire see "kiire" siis on.
Kui me räägime ajaraamistikust häire+2 tundi 30 km raadiuses kindlal positsioonil, siis need saavad olla
a) kutselised üksused, mis asuvad rünnaku piirkonnas (Scouts Paldiskist ja roomikutel ei pela)
b) kohalikud, reservi valmisolekuüksused (kas KL või KV omad)
c) igal juhul kerged väikeüksused (kuni kompanii).

Küse nüüd on, kuidas nad peaksid olema kõigega tagatud nii, et neil ka reaalne löögijõud oleks suurema vastase vastu.
Kusti siin ei pela.

Et mobiliseerida üks mehhaniseeritud brigaad, mille tehnikast osa on vähemalt konserveeritud/hoiustatud, läheb parimal juhul mitmeid-mitmeid päevi.
Üks spetsnazi pataljon, arvan, et hõivab Narva võtmepunktid ja julgestab piirkonna mitte kauem kui 2-3 tunniga.