www.militaar.net

Pole siin mingit halba, lihtsalt turg, mitte õhu võngutamine meedias paneb asjad paika, Cleveronil, Starshipil kõikidel on rasked ajad.

https://youtu.be/jV51BGIzkwU

See peaks olema 2013. a Top Geari videos, kus inimene maasturis võistles armee jaoks tehtud isejuhtiva auto prototüübiga. Seal kirjeldatakse natuke ka, mis tehnoloogiat isejuhtiv sel ajal kasutas. Ei ole avalikest allikatest lugenud, et need isejuhtivad ka kasutusse oleksid tulnud.

Leo kirjutas:Mõtlesin välja. Milremi omanik pani suurema osa teise sarnase nimega firma müügist saadud rahast tootearendusele, ehk just nende kümnete inseneride ja tehnikute ning oskustööliste palkamiseks, kelle palkasid on nüüd pidanud vähendama, sest käivet ei ole ja raha hakkab otsa saama.

...

Eks nad ole nüüd keerulises seisus kindlasti, kuid ma ei usu, et see projekt on kusagilt kõrrest välja puhutud. Eriti lähtudes tõsiasjast, et seda projekti on ette valmistatud pikemalt: https://digi.geenius.ee/eksklusiiv/milr ... aha-sisse/

Selle suure salapärase arendusprojekti jaoks asutas Milrem Robotics Rootsi tütarettevõtte. Umbes 500 km kaugusel Stockholmist põhja poole tegutseb kamp insenere, kelle teadmisi ja oskusi Milremil vaja on. Selle asemel, et neid siia lennutada, laiendas Milrem Robotics oma tootmist Rootsi.

Kilo Tango kirjutas:

Tux kirjutas:...

Ettevaatust pdf fail, väga värske ja annab ülevaate kõikidest "pisikestest" probleemidest, mis tuleb ära lahendada ja millele hetkel kellelgi head lahendust pole. Seega pole ka kelleltki võimalik tehnoloogiat osta! Ainukene võimalus meil Eestis selliseid asju teha on kasutades avatud lähtekoodiga tarkvara, millisesid on ka mõned olemas ja kus ka eestlased kaasa löövad. Kõik see võtab aga veel aastaid aega.
A Survey of Autonomous Driving: Common Practices and Emerging Technologies
https://arxiv.org/pdf/1906.05113.pdf

See on kena põhjalik artikkel, mis lõpeb järgmise tõdemisega:

This survey has shown that through inter-disciplinary academic collaboration and support from industries and the general public, the remaining challenges can be addressed. With directed efforts towards ensuring robustness at all levels of automated driving systems, safe and efficient roads are just
beyond the horizon.

Level 3 isejuhtimine on juba olemas ja saavutatav ning see on ka see, mida antud puhul vaja on. Ma ei näe seda probleemi sugugi nii suurena, kui sina. Ka on päris kindlasti olemas ettevõtted, mis level 3 isejuhtimist müüvad. Üks mu endine kolleeg töötab pärast MIT lõpetamist sellises.

Vaata ma olen selliseid asju veidi ise teinud ja tean ka inimesi Tallinnas ja Tartus, kes meil selliste asjadega tegelevad ja USK on kõikidel muidugi hästi suur, aga tulemustega on raskem.
Muide, miks Starship koondas inimesi? Boldid, Woldid ja Tallinki taksod veavad toitu laiali, Rimi valmistub suure kiirusega turule tulema omma kodukande ja netipoega...peaks ju olema ideaalne torm Starshipi jaoks? Miks need robotikesed terves Tallinnas ringi ei ukerda? Miks on neid leida vaid paaris mikrorajoonis Mustamäel? Põhjus on selles, et tehnoloogia skaleerub halvasti! Starship on olnud väga tubli ja sellist teenust nagu nendel teistel maailmas hetkel ei ole. Amazonil on raha nagu ratsahobusel sedasamust ja arendavad nad sarnast asja juba mitmeid aastaid, aga teenust pole ikka. Huvitav millest see räägib? Muide lendavaid autosid on ka juba paarkümmend aastat lubatud, aga mida pole, seda pole...

Tux kirjutas:...
Muide, miks Starship koondas inimesi? Boldid, Woldid ja Tallinki taksod veavad toitu laiali, Rimi valmistub suure kiirusega turule tulema omma kodukande ja netipoega...peaks ju olema ideaalne torm Starshipi jaoks? Miks need robotikesed terves Tallinnas ringi ei ukerda? Miks on neid leida vaid paaris mikrorajoonis Mustamäel? Põhjus on selles, et tehnoloogia skaleerub halvasti! Starship on olnud väga tubli ja sellist teenust nagu nendel teistel maailmas hetkel ei ole. Amazonil on raha nagu ratsahobusel sedasamust ja arendavad nad sarnast asja juba mitmeid aastaid, aga teenust pole ikka. ...

Starship tahab ju minu arusaamist mööda vähemalt Level 3+ kui mitte L4. Ja teenust nad ju pakuvad USA ülikoolilinnakutes. Lihtsalt terve linn on väikese roboti jaoks liig. Rahvast pidid nad vähendama selle pärast, et ülikoolilinnakud on praegu tühjad ja neil ei ole kellelegi vedada. Starshipil on veel hädasid, millest millegipärast eriti ei räägita. Lihtne asi näiteks - mis siis saab, kui lund sajab? Pakivedu ei toimu? Alles mõni talv tagasi tuli siin mitu nädalat järjest iga päev paras pudrukiht maha. Ja muide, ega sel Boltil ka praegu kuigi hästi lähe - küsisid riigilt 50 mil raha.

See kõik ei puutu aga üldse asjasse kui me räägime militaarsõiduki juhtimise vajadusest. Seal me räägime tüüpselt Level 3 tasemel otsuste tegemisest tõenäoliselt kahe operaatori (komandör ja laskur) valve all ja seal ei ole tarvis isegi nii suurt automatiseeritust, kui Starshipil USA ülikoolilinnakutes. Piltlikult öeldes annab komandör masinale korralduse sõita 2000 m mööda sihti sellise-sellise kiirusega, masin joonistab kaardile oma plaanitud teekonna ja minek. Kui vaja korrigeerida, siis korrigeeritakse. Point on pigem selles, et pidevat roolimiskoormust ei ole vaja kellelegi panna - sellega saab automaatika hakkama.

Mis puutub Amazoni tegemisi, siis Jeff Bezos on ka oma raketifirmat ehitanud tükk aega ilma eriliste nähtavate tulemusteta. See ei tähenda, et eduka rakette ehitava ettevõtte käima panek oleks võimatu või et see ei peaks ka Bezosel lõpuks õnnestuma. Amazoni juhtimismudel ei sobi paljude teemade jaoks. Päeva lõpuks on tegemist ülioptimeeritud laooperaatoriga ja terve nende juhtimiskultuur on vastav.

Tux kirjutas:Muide lendavaid autosid on ka juba paarkümmend aastat lubatud, aga mida pole, seda pole...

See on nii mitmel tasandil vigane analoogia, et ma ei hakka kõikidesse vigadesse süübimagi. Lendav auto on algusest peale olnud sama surnult sündinud idee, kui lendav allveelaev. Lihtsalt odavam ja seetõttu on seda ka korduvalt proovitud. Ford Aerocar pandi lendama juba 1949 ja seda müüdi kokku selliste kohta üüratu kogus - 6tk. Lendava auto probleem pole mitte see, et see oleks kuidagi tehnoloogiliselt kättesaamatu, vaid, et see on lihtsalt üüratult ebapraktiline (alatest sellest, et see tehnilistest kompromissidest ainult koosnebki kuni vastandlike regulatsioonideni välja). Lisaks on autole ja lennukile esitatavad nõuded põhimõtteliselt vastukäivad. Kui auto peaks liibuma vastu teed, et maksimeerida hõõrdetegurit, siis vastu teed liibuv lennuk teatavasti ei ole lennuk jne. Kui sa võrdled laiatarbe infotöötlust sellise anakronismiga siis näitab see, et sul ikka päris head pilti ei ole asjast, millest sa räägid.

Örnsköldviki linnas asub osa BAE kontserni Rootsi kohtadest, täpsemalt https://en.wikipedia.org/wiki/BAE_Systems_AB nii et sealt võb hakata tuletama, mida ja kellele seal tehakse. Selle uue abitanki puhul tundub olevat tegemist ühekordse kasutamisega kamikadze-masinaga, mis saadetakse sinna, kuhu inimesi ei taheta saata ja seal täidab ülesannet kuni lastakse sodiks ning akudest välja voolab löga tekitab veel korraliku keskkonnakahjustuse. Tavalise elekriauto kaalust kolmandiku ehk mitusada kilo võtavad akud, ehk kui sama suhtarv siia üle kanda, siis oleks 12 tonni kaalust 4 tonni akud, mis oleks vaja kaitsta vähemalt 12,7 mm AP kuuli eest igast suunast ehk toll soomusterast või sellele vastav soomus?

Leo kirjutas:... saadetakse sinna, kuhu inimesi ei taheta saata ja seal täidab ülesannet kuni lastakse sodiks ning akudest välja voolab löga tekitab veel korraliku keskkonnakahjustuse. Tavalise elekriauto kaalust kolmandiku ehk mitusada kilo võtavad akud, ehk kui sama suhtarv siia üle kanda, siis oleks 12 tonni kaalust 4 tonni akud, ...

Tegemist ei ole päris kindlasti täiselektriveermikuga. Diiselmootori jaoks vajalikud atribuudid on kõik kenasti olemas (õhuvõtt, jahutus jms.). Ettekujutlus, et isejuhtiv peab võrduma elektriveermik ei pea paika. Kusagil oli ka kirjas, et on hübriid nii, et akud on, ag amitte nii palju. Ja Li-ion akud lähevad enamasti põlema, mitte ei voola sealt "löga välja". Aga asjaolu, et tegemist on ilmselt luureüksuse jaoks mõeldud soomukiga, mis saadetakse "põnevamatesse" kohtadesse hakkas kohe silma.

Keda huvitab militaarvalla isejuhtivad sõidukid, siis peaks kindlasti kursis olema DARPA Grand Challenge seeriaga. Esimesed kolm (2004,2005,2007) olid suunatud just isesõitvatele. Neid lugedes on näha millise arengu tegid võistlejad napi kolme aastaga. Militaarsõidukile vajalik oskus maastikul liigelda peaks olema tänaseks päevaks üpris kättesaadav. Liikumine linnaliikluses, kus arvestada tuleb miljoni pisiasjaga, on mitu suurusjärku keerulisem ülesanne ja sellest ka olematu L4/5 sõidukite pakkumine.

Starship ja teised ikkagi alles arendavad tehnoloogiat. Et mõni neist (näiteks Starship) ka praktikas toimetab, ei tähenda seda, et nende eesmärk ongi teokiirusel ringivuravad pisikesed kolmerattalised, millel autot või inimest nähes "juhe kokku jookseb". Kui eesmärk oleks pakiveoga rikkaks saada, siis nende investeeritud summade eest võiks järgmiseks kümneks aastaks kogu Wolti ja Bolti ruberoidi kokku osta ja motoriseerida ning reaalselt pakiveole keskenduda.

Kilo Tango kirjutas:

Tux kirjutas:...
Muide, miks Starship koondas inimesi? Boldid, Woldid ja Tallinki taksod veavad toitu laiali, Rimi valmistub suure kiirusega turule tulema omma kodukande ja netipoega...peaks ju olema ideaalne torm Starshipi jaoks? Miks need robotikesed terves Tallinnas ringi ei ukerda? Miks on neid leida vaid paaris mikrorajoonis Mustamäel? Põhjus on selles, et tehnoloogia skaleerub halvasti! Starship on olnud väga tubli ja sellist teenust nagu nendel teistel maailmas hetkel ei ole. Amazonil on raha nagu ratsahobusel sedasamust ja arendavad nad sarnast asja juba mitmeid aastaid, aga teenust pole ikka. ...

Starship tahab ju minu arusaamist mööda vähemalt Level 3+ kui mitte L4. Ja teenust nad ju pakuvad USA ülikoolilinnakutes. Lihtsalt terve linn on väikese roboti jaoks liig. Rahvast pidid nad vähendama selle pärast, et ülikoolilinnakud on praegu tühjad ja neil ei ole kellelegi vedada. Starshipil on veel hädasid, millest millegipärast eriti ei räägita. Lihtne asi näiteks - mis siis saab, kui lund sajab? Pakivedu ei toimu? Alles mõni talv tagasi tuli siin mitu nädalat järjest iga päev paras pudrukiht maha. Ja muide, ega sel Boltil ka praegu kuigi hästi lähe - küsisid riigilt 50 mil raha.

See kõik ei puutu aga üldse asjasse kui me räägime militaarsõiduki juhtimise vajadusest. Seal me räägime tüüpselt Level 3 tasemel otsuste tegemisest tõenäoliselt kahe operaatori (komandör ja laskur) valve all ja seal ei ole tarvis isegi nii suurt automatiseeritust, kui Starshipil USA ülikoolilinnakutes. Piltlikult öeldes annab komandör masinale korralduse sõita 2000 m mööda sihti sellise-sellise kiirusega, masin joonistab kaardile oma plaanitud teekonna ja minek. Kui vaja korrigeerida, siis korrigeeritakse. Point on pigem selles, et pidevat roolimiskoormust ei ole vaja kellelegi panna - sellega saab automaatika hakkama.

Mis puutub Amazoni tegemisi, siis Jeff Bezos on ka oma raketifirmat ehitanud tükk aega ilma eriliste nähtavate tulemusteta. See ei tähenda, et eduka rakette ehitava ettevõtte käima panek oleks võimatu või et see ei peaks ka Bezosel lõpuks õnnestuma. Amazoni juhtimismudel ei sobi paljude teemade jaoks. Päeva lõpuks on tegemist ülioptimeeritud laooperaatoriga ja terve nende juhtimiskultuur on vastav.

Tux kirjutas:Muide lendavaid autosid on ka juba paarkümmend aastat lubatud, aga mida pole, seda pole...

See on nii mitmel tasandil vigane analoogia, et ma ei hakka kõikidesse vigadesse süübimagi. Lendav auto on algusest peale olnud sama surnult sündinud idee, kui lendav allveelaev. Lihtsalt odavam ja seetõttu on seda ka korduvalt proovitud. Ford Aerocar pandi lendama juba 1949 ja seda müüdi kokku selliste kohta üüratu kogus - 6tk. Lendava auto probleem pole mitte see, et see oleks kuidagi tehnoloogiliselt kättesaamatu, vaid, et see on lihtsalt üüratult ebapraktiline (alatest sellest, et see tehnilistest kompromissidest ainult koosnebki kuni vastandlike regulatsioonideni välja). Lisaks on autole ja lennukile esitatavad nõuded põhimõtteliselt vastukäivad. Kui auto peaks liibuma vastu teed, et maksimeerida hõõrdetegurit, siis vastu teed liibuv lennuk teatavasti ei ole lennuk jne. Kui sa võrdled laiatarbe infotöötlust sellise anakronismiga siis näitab see, et sul ikka päris head pilti ei ole asjast, millest sa räägid.

Läheks ikkagi edasi, et aga teised lugejad ka aru saaksid mille üle me vaidleme, siis alustaks kõigepealt isesõitmise tasemete definitsioonidest.

Tase 0, 1, 2 - Inimene jälgib keskkonda

Tase 0
Ai - puudub

Tase 1
Ai - juhi abiline, aitab pidurdada, kiirendada või roolida
Ai lähtub keskonna andmetest, eeldab et inimene teab kõike paremini ning kontrollib ja vastutab
Ai soovitused viib ellu inimene
juhul, kui Ai hakkama ei saa võtab inimene juhtimise üle

Tase 2
Ai - osaline automatiseerimine, aitab kiirendada/pidurdada ja roolida
Ai lähtub keskonna andmetest, eeldab, et inimene teab kõike paremini ning kontrollib ja vastutab
Ai soovitused viib ellu automaatika
juhul, kui Ai hakkama ei saa võtab inimene juhtimise üle


Tase 3, 4, 5 - Ai jälgib keskkonda

Tase 3
Ai - tingimuslik automatiseerimine, Ai oskab ise juhtimisülesandeid täita
suudab sõita niikaua, kuni inimene sekkub

Tase 4
Ai - kõrge automatiseerimine, Ai oskab ise juhtimisülesandeid täita
suudab sõita ka siis kui inimene ei sekku

Tase 5
Ai - täielik automatiseerimine, Ai oskab ise juhtimisülesandeid täita
suudab sõita igas olukorras kus ka inimene suudab sõita

Alguse sai see vaidlus sellest, et Milremi omanik teatas, et ta tahab teha:

Teiselt poolt on Milremi robot (tööversioonis TypeX, aga lõplikku nime veel nuputatakse-toim) aga hoopis midagi muud: palju kergem, palju madalam ja mis peamine, mehitamata ja autonoomne. See tähendab, et meeskonda ja sõdureid, kes võiksid lahingu käigus surma saada, masinas ei ole. Samuti toimetab ta lahinguväljal omapäi nagu näiteks isejuhtiv auto tänavatel, ainult et relvasüsteemi kontrollib alati inimene.

Siit võib teha järelduse, et masin on navigeerimise ja sõitmise koha pealt kas tase 3, 4 või 5. Kuna sinna inimest sisse pole ette nähtud, siis 3 ja 4 taseme jaoks peab inimese sekkumine olema võimalik mingi sidevahendi näol ja relvasüsteemi kontrolliks on sidevahendi olemasolu vaja ka 5 taseme jaoks.
Side olemasolu on võimalik vaid sõdimisel vähearenenud vastasega, juba Lahesõja ajal oli suur puudus sidekanalitest ja asi paremaks ei lähe kusagilt otsast.
5 taseme saavutamist ma ei näe hetkel mitte kusagilt, praegu ollakse 3 taseme juures ja üritatakse meeleheitlikult 4 taset saada. Kui sidet pole, siis peab masin ka orienteerumisega 100% ise hakkama saama, mis siis eeldab ikkagi 5 taset.
Seda 5 taset on üritatud saada juba viimased 50 aastat ja lähemale pole see eriti tulnud. Huvitav miks ei ole kümned tuhanded teadlased ja parimad insenerid sadadest parimatest ülikoolidest seda seni suutnud? Võimalusi on mitu:
1) nad on olnud lollid
2) nad on olnud laisad
3) neil pole olnud piisavat tehnoloogiat
4) midagi on puudu teoorias

Esimest kahte põhjust ei sa tõsiselt võtta, jäävad kaks viimast. Tasemest 0 kuni hetkeseisuni on meid edasi aidanud suures osas Moore seaduse järgi arenev riistvara ja suurema haamriga saab kaugemale kui väiksega, aga ma ei tea viimase paarikümne aasta jooksul mitte ühtegi olulist läbimurret arvutiteaduses, mis võimaldaks 5 taset saavutada.

Ja võrdlus lendavate autodega on täiesti omal kohal, sest arvutiteaduse mõttes on siin isesõitvate autodega hetkel analoogne probleem. Teooria puudujääke üritatakse lahendada suurema haamri kasutuselevõtuga (kogutakses rohkem lähteandmeid keskkonnast), mis tundub esimesel hetkel aitavat, kuid toob kaasa veel suurema haamri vajaduse (rohkem lähteandmeid sisaldb ka rohkem müra, mille välja filtreerimiseks on vaja võimsamat arvutit ja/või suurema läbilaskvusega andmeside kanalit ning suuremat mälumahtu).

Ehk see Milremi uus projekt on väga äge PR projekt, ta pakub arendajatele suurt tegemisrõõmu, seda promodes saab "raha tõsta" nagu moodsal ajal idudel kombeks. Ühel hetkel saab ka ilmselt firma kellelegi edasi müüa ja kasumi välja võtta. Neid masinaid saab müüa ka kuhugile Aafrikasse külatänaval korra hoidmiseks, aga meie taktikalise vastasega kokku minemiseks nad ei kõlba...

P.S. Üks isesõitvaid autosid arendanud firma pani just pillid kotti. See juhtus just veidi enne koroona kriisi tõsiseks minekut.
https://www.msn.com/en-au/news/techands ... r-BB11z7eK
Tähele tasub panna seda lõiku, ehk teooria, mis võimaldaks 5 taset saada on puudulik.

There are too many problems with the AV industry to detail here: the professorial pace at which most teams work, the lack of tangible deployment milestones, the open secret that there isn’t a robotaxi business model, etc. The biggest, however, is that supervised machine learning doesn’t live up to the hype. It isn’t actual artificial intelligence akin to C-3PO, it’s a sophisticated pattern-matching tool.

Mind ei pea muidugi uskuma, mul pole sellest ka sooja ega külma, aga firma asutaja juttu võiks proovida mõttega lugeda
https://medium.com/starsky-robotics-blo ... b8a6a8a5f5

Five years later and AV professionals are no longer promising Artificial General Intelligence after the next code commit. Instead, the consensus has become that we’re at least 10 years away from self-driving cars
...
It’s widely understood that the hardest part of building AI is how it deals with situations that happen uncommonly, i.e. edge cases. In fact, the better your model, the harder it is to find robust data sets of novel edge cases. Additionally, the better your model, the more accurate the data you need to improve it. Rather than seeing exponential improvements in the quality of AI performance (a la Moore’s Law), we’re instead seeing exponential increases in the cost to improve AI systems — supervised ML seems to follow an S-Curve.

.

Tux kirjutas:...

Alguse sai see vaidlus sellest, et Milremi omanik teatas, et ta tahab teha:

... Samuti toimetab ta lahinguväljal omapäi nagu näiteks isejuhtiv auto tänavatel, ainult et relvasüsteemi kontrollib alati inimene.

Siit võib teha järelduse, et masin on navigeerimise ja sõitmise koha pealt kas tase 3, 4 või 5. Kuna sinna inimest sisse pole ette nähtud, siis 3 ja 4 taseme jaoks peab inimese sekkumine olema võimalik mingi sidevahendi näol ja relvasüsteemi kontrolliks on sidevahendi olemasolu vaja ka 5 taseme jaoks. ...

Ma ei teadnudki, et see vaidlus meil veel käib

Mulle tundub, et sa murrad siin nüüd natuke lahtisest uksest sisse.
Esiteks ei väida mitte keegi peale sinu, et firma üldse teesklekski millegi enama, kui tase 3 kasutamist. See on see, mille nad venitavad praegu nippa-nappa välja.
Teiseks on side hoidmine, kui probleem ilmselge. Tegelikult on see probleem laiem. Kui masinas endas inimesi ei ole, siis peavad nad olema mingis teises masinas. Sisuliselt tähendab see 2-masinalist komplekti. Vastasel korral peaks side käima üle satelliidi, kuid see on üsna lootusetu ettevõtmine. Sidega kaasneb ka see probleem, et kui ei ole tegemist just lasersidega vms. lahinguolukorras mittekasutatava "udutehnoloogiaga", siis on iga raadiokiirgust väljastav aparaat vastase kõrgendatud huvi objekt.
Kolmandaks ei looda seda masinat minu teada mitte EKV tarbeks vaid nimetu "tellija" soovide kohaselt.

PR projektidele kipub olema iseloomulik, et asjast kaagutatakse enne, kui sisulise arendustöönigi on jõutud. Tüüpse näitena Carmel IFV Iisraelist: https://www.youtube.com/watch?v=KyXA8H67nqk
Milremi puhul on väidetavalt masin juba otsapidi metallis. Me ei tea, mis selle arendustöö eesmärk on ja kes on selle tellija - elame näeme. Kui see selgeks saab, siis ilmselt tulevad vastused ka küsimustele. Võimalik, et tegemist on näiteks mingi kogemuste omandamise projektiga mingi suurema kaitsetööstuse ettevõtte poolt, kus milrem ongi kasutusel peamiselt soodsa arendusvõimekuse pärast. Ei tea. Elu näitab. Sestap ei julgeks mina seda praegu PR projektiks nii uljalt tembeldada, aga see, et küsimused on õhus, on ilmselge. Oluline on, et asja ei saa praegu kindlasti vaadata EKV vajadustest lähtuvalt.

Sidepidamise küsimuses tasub mõelda hiljutisele Türgi kampaaniale assadistide vastu, kus väga suure osa tööst tegid ära UAV-d. Muidugi oli neid suhteliselt vähe, aga nad olid efektiivsed.

Milremi taolised masinad ei hakka ettenähtavas tulevikus "iseseisvalt" sõdima selles mõttes, nagu inimestest koosnev üksus seda teeb - sooritama maastikul taktikalisi ümberpaiknemisi olenevalt olukorrale. Aga kas neil võiks olla ülesanded, mida annaks võrrelda Türgi UAV-de omadega? Vaenlase positsioonide lähedusse lõgistada, midagi punkteerida ja enne minekut teha, kui kaudtule löök peale tellitakse?

Kriku kirjutas:...Aga kas neil võiks olla ülesanded, mida annaks võrrelda Türgi UAV-de omadega? Vaenlase positsioonide lähedusse lõgistada, midagi punkteerida ja enne minekut teha, kui kaudtule löök peale tellitakse?

Pigem on siiski tegemist tüüpilise luuresüsteemi osaga, mis erineb tavapärasest selle poolest, et kui enamasti on luurajate roll ise oma nina herilasepessa pista, siis siin saadavad luurajad enda ees selle mehitamata aparaadi ja hoiavad ise mõõdukat distantsi, olles samas võimelised ise teisest soomukist tuld andma. Vähemalt on mul selline ettekujutus sellest lahendusest. Sellise mudeli puhul saab ka teatud piirides raadiosidet asendada lasersidega. Vähemalt senikaua, kui on otsenähtavus. Stiilis, et kui on otsenähtavus, hoitakse lasersidet, kui see kaob, hüpatakse kohe raadiosageduste peale. See muidugi ei lahenda probleemi, aga mingil määral võimaldab seda hallata.

Saab ka natuke peenemat loogikat kasutada:
1. Kui (laser)side kaob, sõida edasi X meetrit ettenähtud koordinaatide suunas.
2. Tee 360 kraadi skänn
3. Saada skänni tulemus raadiosidega (sedasi seatakse ohtu vaid droon, luuremeeskond saab passiivselt vastu võtta)
4. Oota uut käsku 120 sekundit.
5a. Kui käsku ei tule, naase punkti kus viimati side toimis.
5b. Kui käsku ei tule, liigu edasi veel X meetrit ja korda tegevusi 2-4.
6. Oota käsku 120 sekundit.
7. Kui käsku ei tule, sõida veel X meetrit mööda esialgset trajektoori tagasi.
8. Korda tegevusi 6-7 kuniks side loodud või droon stardipaigas.

Nii või teisiti - luuremasina jaoks vajalik loogika iseliikumiseks on oluliselt lihtsam võrreldes tavaliikluses vajaliku L5ga - terve pinu liiklusreegleid ja teiste liiklejatega arvestamist võib üle parda heita. Viimane on vaat et kõige keerulisem olukorras kus mitte kõik liiklejad ei liigu ühise algoritmi/reeglistiku järgi.

No tegelikult praktikas ei ole see autonoomsus maastikul liikudes sugugi nii lihtne, sest võimalikke kombinatsioone ja stsenaariume on kordades rohkem ning anduritel keerulisem jälgida. Samuti on siin küsimus selles, kuidas see igas suunas kõike kiirgav kuubik vastase jaoks välja näeb. Samuti olukorrad, kus segatakse sidet ja positsioneerimist(suht standard olukorrad). Selles mõttes ei ole päris nõus, et maastikul majandamine oleks lihtsam kui linnas.