www.militaar.net

Oeh... panin praegu peotäie vene ja saksa padrunikesti, mida Grenaderimäelt korjanud olen, sidrunisse likku. Ühe pesin niisama seebiga puhtaks ja põhjalt ilmusid esimesena kirjeldatud kestaga sarnased kirjad:

S*; 23; 37; P

Tongi ääres punane rõngas ja hülss kujult ka õige pisut erinev (see kitsenev osa, kuhu kuul kinnitub, on umbes 1mm lühem). Jätkuvalt ootaks oletusi, mis moonaga tegu (ise oletan K98-t?)!

Punane rõngas ümber kapsli viitab terassüdamikuga kuuliga padrunile (S.m.K.) või mõnele modifikatsioonile, näiteks terassüdamikuga trasseeriv (S.m.K.L'Spur). Ilma kuulita täpselt määrata pole võimalik.
P25 - Metallwarenfabrik Treuenbritzen GmbH, Sebaldushof;
P - Polte Armaturen-u. Maschinenfabrik A.G., Magdeburg, Sachsen
Põhimõtteliselt oli selliseid padruneid võimalik kasutada nii püssides kui kuulipildujates. Vaid lennukikuulipildujatele olid spetsiaalsed padrunid (Verbessert), mis olid markeeritud rohelise triibuga kuulil.

EOD kirjutas:
Põhimõtteliselt oli selliseid padruneid võimalik kasutada nii püssides kui kuulipildujates. Vaid lennukikuulipildujatele olid spetsiaalsed padrunid (Verbessert), mis olid markeeritud rohelise triibuga kuulil.

Et K98 ja MG-d sõid sama moona?

gnadenlose kirjutas: Et K98 ja MG-d sõid sama moona?

Samuti näiteks FG-42.
Põhimõtteline erinevus oli vaid I MS aegse 7,92x57I ja II MS aegse 7,92x57IS vahel. I MS aegsest püssist ei ole tervislik II MS aegse padruniga lasta. Samuti ei soovitaks karabiinist tulistada lennukikuulipilduja padruniga, millel on roheline triip kuulil. Manitsus muidugi puhtakadeemiline, kuna "paugu tegemiseks" on tänapäeval muidki võimalusi ja selline padrun sobib rohkem mõne kollektsionääri kogu täiendama.

Kas tulistatud on vindist või Mg-st saab aru veel üldjuhul kesta otsa järgi - lömmis ots ja jäljed hülsil viitab Mg-le.

Sai siis sidruniga leotatud erinevat rauda. Ilmneb, et saksmannid valmistasid hülsse ka rauast? Osa kesti tunduvad sellest materjalist olevat (need parempoolsed), neilt pole võimalik ka markeeringuid tuvastada. Muidu identsed vasakpoolsetega. Ja umbes pooltel otsad lömmis, mis peaks siis viitama sellele, et need viibinud kuulipritsi üsas. Pildil ka kaks (vene vindi?) padrunit (ühel irdus kuul) markeeringutga "17 36" ja "60 41". Ka on näha kiirlaadija ning mingi püstoli (?) padrun, mille markeeringut pole võimalik lugeda, kuid pikkust on raipel 29mm:



Kusjuures osadel pole mitte ainult tong roheline, vaid rohelise jälgi leidub ka markeeringukirjade uuretes.

Leidsin Tallinna lähedusest metsast minu jaoks ennenägematu vaskhülsiga vene vindile toodetud paukpadruni. Hülsikrae läheb otsast ~1mm järsult koonusesse ja on näha puust kuuli jäänuseid. Tähistuseks kapsli ümber üleval III, vasakul külili S, paremal U ja all 00.
Kelle toodang see olla võib, tsaarivene või äkki Arsenal?
Pole kahjuks sellist fotokat millega saaks korralikku lähivõtet teha.

Ise arvan et tsaarivene.Sest arsenalil vist pole põhjust toota seda moona või mis?.Pole eestis relvi mis kasutaks seda kaliibrit.

Puust kuuliga padruneid kasutati minu teada püssigranaadi laskmiseks, sellest oli vist kuskil siin foorumis juttugi.

Puitkuuliga padruneid kasutati EW kaitseväes raskekuulipildujal Maxsim õppuste käigus. Raua suudme ette kinnitati sellisel juhul ilma avata plaat, mille vastu puitkuulid purunesid.

Sai siis leitud Pääskyla kandist omapärane hylss ja sellest on tehtud midagi imelikku mis meenutab vilet !
Hylss ise on umbes40 mm pikk ja läbimõõt umbes 9mm.
Tongi ymber on numbrid 38 ja teises ääres vene i ehk tagurpidi N
Tongi juurde on sisse viilitud soon nagu vilel ja ots on kinni valtsitud , asi ise seest tyhi.
Oleks pyssirohtu täis siis võiks tast aretada mingi sutsaka näiteks.
Kui keegi teab millega tegu ja mis hylss on siis andke teada !?


http://www.album.ee/album/30013140/50073715?

Oleks nagu nagaani padrun 7.62x38.5 R, millest on midagi aretatud.
Kirillitsa "I" tähistab valmistusaastat (1955) ja "38" on tehasekood (Jurjuzani tehas).

selle padruni valmistus aasta on 1955 ???
See muidugi tekitab kysimuse kuidas selline asi sai minu koduõuele ?

Tarts kirjutas:selle padruni valmistus aasta on 1955 ???
See muidugi tekitab kysimuse kuidas selline asi sai minu koduõuele ?

Peaks olema küll. Andmed on küll padrunikogujate lehelt, mitte ametlikest allikatest, kuid paistavad olema usaldusväärsed. G-1952; D-1953; E-1954; I-1955; K-1956. Samuti oli näiteks osadel Makarovi püstolitel valmistusaasta kodeeritud. Eks vene pärastsõjaaegne ülepingutus saksa tehasekoodide eeskujul.
Kuidas hoovile sattus? Visati. Keegi oli teinud sutsaka põhimõttel paugutaja. Minu kooliajal olid sellised levinud.

Asi kohe palju selgem !
Tänud sulle !