www.militaar.net

1960.a. oli kusagil, vist Mäksa kandis, sõidu ajal põlema läinud. Sai talvel Tartus väga põhjaliku remondi ja hakkas järgmisel aastal taas sõitma.
Pean kasutama parema puudusel juba foorumis olnud pilti. Pole küll eriti hea rakurss, aga võiks öelda, et laeva väljanägemine paranes kõvasti. Uute tekiehitiste puhul jälgiti natuke "Koidula" ja "Kreutzwaldi" joont, tehes need kergelt ümarad. Ja akendele anti "Moskvitšidega" identne välimus. Nii et nende kõrval ta stiililt välja ei kukkunud.
Laeval oli 110 istekohta. Kajutites olid siiski mitte pehmed istmed, vaid puust pingid. Puhvetit tal ka peal polnud. Aga muidu käis küll. Sai väga kõva koormuse. Päeval sõitis reeglina Ranna liini, õhtul läks Praagale ja hommikul tuli sealt tagasi ja jälle Ranna vahet.
Väidetavalt oli seal peal ikka tuttav 3D6 mootor. Võib-olla tõesti, kuid "Tasuja" hääl on mulle lapsepõlvest hästi meelde jäänud. Teistele laevadele iseloomuliku ühtlase võrina asemel tuli tema mootoriruumist madalat ja pisut popsuvat mörinat.
Laeva minuni jõudnud peamõõdud pikkus 20,6 ja laius 4,2 m on kindlasti veeliini mööda.
Pilt siis aastast 1966. Laeva tagumist otsa on mingil määral näha üleeelmise lk pildil "Koidula" kõrval

aurik kirjutas:

retti kirjutas:sealt veeti ju inimesi suure aerupaadiga Ülejõele niikaua kui Kaarsild valmis sai 1960.

Pilt pole täpselt dateeritud, aga selgituses on 50-d. Võimalik, et üleveopaadist jäänud sillakest kasutatigi 60-te algul pontooni kinnitamiseks

Manus ülevedu.jpg ei ole enam saadaval

retti kirjutas:Kas see pilt on kindlalt 1964? Minu mälestustes sel aastal käisid juba Kaarsilla ja Võidu silla vahel Emajõe kallaste kindlustustööd.

Järgnev pilt aastast 1964. Suurendasin oma arvutis niipalju kui sain ja tundub, et saab kindlaks teha kuupäeva- 7.november
Puiestee ääres rahvamass. Puud raagus ja veeseis ka erakordselt madal, nii et 1.mai ei kõlbaks.
Näha, et ülejõe kalda ehitus on alanud, aga pole veel eriti kaugele jõudnud. Nii et suvel võis praeguse Atlantise kohal vabalt veel looduslik kallas olla.

Manus emajõgi.jpg ei ole enam saadaval

Aurikul rohkem õigus kui minul.Buss mille ahter üle kaldaääre ikka aastast 1964.
Aga oma eelmise paraadipildi kuupäeva ma ise välja ei mõelnud, - ikka internetineedus,kus ma selle sain.
Ja Eesti Telegraafiagentuuril on foto võõrastemajast "Tartu" jaanuarist 1965

lk 36-lt Retti post

Sama populaarsed linnarahva hulgas olid rahvaüritused (mitte ainult Jaanituled) Mäksa ja Kastre parkides.Sinna viidi rahvast laevadega samuti kui Rannale.Siin võib sellega küll tegemist olla.

Retti, siin oli jälle Sinul õigus, Ranna liini jaoks on inimestel pisut palju riideid seljas Sinna keskmise või jahedama ilmaga rahvas eriti ei sõitnud (v.a. jaanitulele), aga pildil on "Koidula" korralikult inimesi täis. Ja lapsi, keda Rannale sõitval laeval alati palju oli, pole nagu näha.

Lisan veel kaks videot, seekord peategelaseks meie "Lermontoviga" ühevanune, praegune siberlane "Kuprijan", mille pilt eelmisel leheküljel. Ühel videol rohkem sõitvat laeva, teisel enam sisevaateid, näidatakse ka mõnda kajutit ning sauna. Venelik raskepärane luksus on muidugi maitse küsimus. Aga selge, et üles vuntsitud on 61 aastat vana laev maksimaalselt.
https://www.youtube.com/watch?v=RywpiQ9to0Y
https://www.youtube.com/watch?v=Xth61FvFh48

Täiendan natuke ajaloonurka. Lk 33 oli juttu paarist I EW aegsest aurikust.

Peaks olema 30-tel Rannaga(pühapäeviti) ühendust pidanud aurulaev "Luik". Niipalju olen tema ajalooga kursis, et 1927-37 oli Tartus, enne ja pärast seda aga Narva jõe ülemjooksul. Mis temast sõja ajal sai, teab vist vaid issand...

Issand ilmutas end . Tuli välja, et 1941.a. suvel olid punased pea terve Naroova ülemjooksule kogunenud laevastiku ära põletanud. Mitmed neist õnnestus siiski hiljem uuesti üles ehitada, kuid "Luike" mitte.
Et Narva jõel oli 1941.a. teisel poolel laevadega hull seis, siis saadeti sinna appi paar Tartu väiksemat aurikut. Meil mitut puhku pildile ja filmile sattunud "Laine/Kingissepp" (selgus, et ehitusaasta 1922, nii et tuli Soomest Tartusse täiesti uuena) pärast sõda naases, aga "Salme" hukkus 1944.a. Viimasest on ka paaris kohas juttu olnud. Tema päritolult rootslane ja ehitatud koguni 1880.a. Üks pilt temast Emajõelt. Veel samalt leheküljelt

Retti ülemisel pildil väike aurulaev "Endel" pidas EW algupoole Võrtsjärvae kandiga ühendust, eriti ei ole temast infi ette sattunud.

Hiljem oli kasutusel hoopis väikese praamina. Saatusest pole andmeid, aga tõenäoliselt jäi kusagile II MS keerisesse.
Nüüd inf leheküljelt 32

Muideks, omaaegse Vabadussilla eest ollakse omamoodi "tänu võlgu" just Kütteveo firmale. Nimelt pani vana puusilla 1923.a. põlema nende aurik "Sulev", millel sädemepüüdjat korstna otsus polnud. Kütteveolt üritati kahjutasu nõuda, aga tuli välja, et tollased õigusaktid üldse ei reguleeri sädemepüüdja kasutamist.

Pildil see patukott ongi. Minuni jõudis inf, et laev jätkas pärast sõda sõite ja sai nime "Pioneer" . 50-tel pidas samanimeline laev ühendust Tartu ja Praaga vahel. Aga üks asi ajas mind mõnda aega segadusse. Kunagi vanu Edasi lehti lapates jäi ühest 1956 kevadenumbrist mällu selline inf. Juttu neljast Tartu reisilaevast, mille reisijakohtade hulk olevat järgmine:
"Joala" - 180-200 reisijat
"Tasuja"- 100-110 reisijat
"Pioneer"- 70-80 reisijat
"Kingissepp"- 45-50 reisijat
Nimelt selgus, et "Sulev" oli tunduvalt väiksem kui "Laine" (pikkus-laius vist veeliini mööda vastavalt 14,45 x 3,49 ja 22,6 x 4,1 m) Ei saa välistada, et ta sovetiajal suuremaks ehitati (kuigi laiuse lisamine erinevalt pikkusest on tõsine meistritöö) aga siiski reaalsem, et ajakirjanik ajas laevad lihtviisil segamini!

Lõpuks üks korralik pilt "Joalast" tema Peipsi perioodil. Dateering minuni pole jõudnud, aga ütleks, et staliniaeg.

Veel kaks pilti. Mõlemad potsatasid mulle mõnda aega tagasi postkasti. Esimene aastast 1912. Juurdlesin pikka aega, mis kena reisiaurik esiplaanil seisab... aga tuli välja, et hoopis Venemaa teedeministeeriumi teenistuslaev "Jurjev" Hiljem saab temast suurtükipaat "Tartu"

See Jurjev/Tartu paistab koguni ratasaurik olevat? Oleks nagu sõurattad külgede peal.

Manurhin kirjutas:See Jurjev/Tartu paistab koguni ratasaurik olevat? Oleks nagu sõurattad külgede peal.

Nii ongi. Ehitatud 1897.a.Riias. Mulle tundub, et pärast teda saabusid Emajõele-Peipsile vaid kruvialused. Vähemalt suuremate laevade puhul paistab nii olevat.
Süvis oli tal kõigest 0,8 m. Rataslaeva eelis. Samas korraliku lainetusega on sellise sõiduomadused halvemad, kord on üks ratas veest väljas, siis teine.

Rataslaevu tõesti piltidel eriti näha pole olnud. Kas on ka teada, mis sellest Tartust lõpuks sai? Paistab teine igatahes päris suur olevat, silma järgi ütleks, et Vanemuisega võrreldav.

Oli praegusest "Vanemuisest" kõvasti suurem.
Temast on juttu siin.
http://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_%28s ... Ckipaat%29
Süvis on antud erinevates artiklites erinevalt, aga artiklis toodud 1.3m pole kindlasti õige.
Siin üks venekeelne nupp
http://cmboat.ru/wp-content/uploads/2013/02/1778.jpg
Venekeelsest sõjafoorumist veel mõõdud
Водоизмещение 110 т. Размерения 39.2 х 6.3/10 (по кожухам колес) х 0.8 м.
foorum ise siin http://imf.forum24.ru/?1-27-0-00000003- ... 1224515912

Erinevad pikkus-laiusmõõdud tingitud sellest, kas veeliini mööda või maksimumgabariidid. Erinevatel aastatel võisid viimased tänu väikestele ümberehitustele erineda.
Teemas Peipsi laevastik selle lehekülje keskel paar vrakistunud pilti
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?f=40&t=266

ostas 1 pildike müügis

http://www.osta.ee/tartu-joesadam-1980- ... 75455.html

skulmars kirjutas:ostas 1 pildike müügis

http://www.osta.ee/tartu-joesadam-1980- ... 75455.html

Selle pildi puhul on kuud ilmselt lihtsam ära arvata kui aastat. Kalendris kindlasti aprill, aasta aga.... 1984 +/-1. Foto tehtud tõenäoliselt samal aastal kui lk 30 olev vaade. Katkine asfalt esiplaanil identse kujuga

Kõige lähemad laevad on kaipoolt lugedes Vetelpäästeühingu "Aita", Ülikooli "Prometheus" elik praegune vrakistunud "Markus" (mõlemad on "Jaroslavitš tüüpi universaalsed töölaevad) ja see pisike paistab olema vendade Konsade laevuke.

Pool aastat vana pilt pihkvalaste "Aleksander Nevskist" koos ees poseeriva omanikuga. Kaugelt vaadates jääb mulje, et on viisakas seisus, aga... tema puhul räägivad õelad inimesed, et nendesse kere kohtadesse, kuhu ähvardas auk tulla, visati omal ajal lihtsalt ämbriga segu peale. Kui laeva uuriva pilguga vaadata, siis paistab, et on hakanud vanadusest kergelt kõveraks vajuma. "Vanemuine" ja "Pegasus" on temaga võrreldes päris sirged poisid.

Tartu linnavalitsus andis Vanemuise taastamiseks 10 000 eurot.

"Laeva vettelaskmine on planeeritud järgmise aasta maisse. Projekti kogumaksumus on 40 200 eurot, millest 10 000 saadakse Hooandjalt, 10 000 eurot toetajatelt, 10 000 eurot linnalt ning 10 200 eurot on omafinantseering. "


Kõik kena, kuid see " ujuv õppeklass " on küll väga udune asi,mingid workshopid, koolitused, " huvikool " - mida tavalisel linnakodanikul sellest kasu on ? Kõlab rohkem nagu laev Pioneeride Paleele ja me teame hästi kuidas nende laevadega läinud on.

Ja kas 40 000 eest saab täisväärtusliku sõidukõlbelise laeva või mitte ?

http://lounaeestlane.ee/tartu/item/2565 ... taastamist

Küsimusi endiselt rohkem kui vastuseid

Selle Nevski kohta ma lugesin sihukest nutulaulu.

Omal ajal tehti seal mootorivahetus ja pandi uus mootor, mis oli märksa kergem kui vana. Et laev oleks endises tasakaalus, valati ahtriosasse betooni . Nüüd oleks vaja laevapõhi välja vahetada, sest rooste on metalli närinud ja karm inspektor ei luba enam sellega sõita.( Vanemuisel on põhi vahetatud ja seepärast kere paremas seisus )

Kuid ahtribetooni tõttu oleks vaja välja vahetada ka käiguosa, mis läheb kalliks. Hullem veel, Pihkvas pole sertifitseeritud firmat, mida Vene laevaregister lubaks sellist remonti tegema.Päris suvalise torulukksepp Petja tööd laevaregister tunnustada ei taha. Seega peaks laeva lõikama sektsioonideks, vedama Peterburi, seal ära remontima ja siis jälle kokku keevitama .Liiga kallis ja liiga palju jama.

Eks ta seepärast ongi "sõbrahinnaga" müügis.

Burevestnik pidi olema märksa paremas seisus. Kuid sellest pole palju kuulda enam.

tympsa kirjutas:Burevestnik pidi olema märksa paremas seisus. Kuid sellest pole palju kuulda enam.

"Burevestnikul" pole häda midagi, sõitis koos reisilaeva moodi alusega "Pskov" rahulikult hooaja lõpuni. Iseküsimus, palju neil kriisi ajal üldse tööd oli Tabasin ühe suvel tehtud pildi, millel viimane Peipsi basseini kiirlaev "Zarnitsa- 34". Viimast pole kindlasti väga ammu kasutatud, aga omanik ühe Peterburgi firma näol on tal täiesti olemas. Iseasi, kas teda üldse kunagi on võimalik sõitma panna, õhkpadjal aluse puhul võib see veel raskemaks osutuda kui tiiburi või glisseri puhul.
Soveti ajal ei kuulunud ta Pihkva sadamale, vaid hoopis ühele suurele tehasele, ilmselt vedas suviti rahvast põhiliselt Pihkva järve ääres ja saartel olnud tehase puhkebaasidesse. Korra õnnestus mul teda järvel sõitmas silmata.
"Zarnitsat" õnnestunud laevatüübiks ei peetud. Oli liiga aeglane (max 34 km/h) , aga mida 235 hobuselisest mootorist ikka tahta...Lainetust ta ka ei talunud, suurema reisjate arvuga (ette nähtud 48 istekohta) osutus halvasti juhitavaks.

Kammisin täna muuseumide veebiväravat ja avastasin, et sinna on üht-teist juurde tekitatud
Kõigepealt saladuslik "Merkuri" pärast II MS Virtsu-Kuivastu liinil. Mul selline arvamus, et sõjasaak Soomest Järmise pildi allkiri kõlab:
mootorlaev "Pioneer" kai ääres, sõitis Haapsalu-Vormsi liinil Ei teadnudki, et kunagi selline liin võis tegutseda. Alus meenutab kangesti "Jaroslavitš" tüüpi töölaeva.

Lühikest aega Tallinna lahel tiire teinud Poolas ehitatud katamaraani Liivi Laht elu oli hiljem päris kirju. Jõudis sõita (ei tea kuskohas) Malta ja Panama lipu all. Nüüd ligi 10 aastat on sünnimaal tagasi ja kulgeb nime Jantar all liini Kolobrzeg- Bornholm

"Liivi laht" Pirital seismas. Mulle justkui meenub, et oli mitu aastat seisualus, põhjenduseks toodi, et oli sõitnud kergelt karile ja muutunud sõidukõlbmatuks, aga kui Eestist ära viidi, siis sõitis nii mis mühin...