EV energia ja julgeolek

[Jaanus2]

Eestit see ei puuduta kuidagi. Soomes on elektrijaamade omanikud enamasti ühtlasi ka toodetava elektri tarbijad, tarbivad otse, ilma börsi vahenduseta. Meil käib kõik läbi börsi enne. Käib EG-l ka Soomes, kusjuures müüdava elektri hind oli või on tal kahjumlikult fikseeritud läbi omaenda Eesti emafirma. Et Soomes on elektrihind niigi madal, siis tootis see tuulepark kajumit. Soome omanikuga ei pruugi see nii tingimata olla.

[Peeter]

Kui tahame olla energiasaar siis peaksime planeerima oma kodumaise süsteemi N+2 põhimõttel. St.1MW jaoks on vaja 3MW jagu tootmisvõimsust teineteisest sõltumatutes jaamades (lihtsustatud 1MW tootmisel, 1MW reservis, 1MW hooldsuses). Seejuures peab reserv olema nn kuum-reserv. Estlink2 lõhkumise näitel ei kujuta ma ette, millega energiasaarena me oma puudujääki mis täiesti planeerimata ja "nipsust" tekkis, kompenseerinud oleks? Et kui näiteks Auvere annab errorit, lülitatakse välja, siis peaks olema SAMAL hetkel saadaval kuskil mujal see võimsus kompesneerimaks tekkinud puudujääki, ja alles mõne aja jooksul suudetakse käivitada vajalikud reservid. Suures süsteemis pole 650MW äralangemine katastroof, Eesti-suurusel energiasaarel oleks draamat omajagu. Nüüd kui panna siia võrrandisse veel põlevkivielekter, siis teame ju et nende katelde käivitamine võtab aega päevi, mitte minuteid või tunde.
Ja lõppkokkuvõttes tuleks see 3x kohalik ülekate veel tarbijatel kinni ka maksta.
Eestil peab loomulikult olema võimekus kohapealselt talitada (vajadusel Soome eeskujul suurtarbijad välja lülitades, tarbimist normeerides), kuid normaaltingimustes ja rahuaegne energeetika peab omama häid ja suure läbilaskevõimega välisühendusi, olema võimalkult suure turupiirkonna osa ning toetuma jagatud vastutuse põhimõttele. Ainult need tagavad meile taskukohase hinna ning stabiilsuse.

Seejuures peab reserv olema nn kuum-reserv. Estlink2 lõhkumise näitel ei kujuta ma ette, millega energiasaarena me oma puudujääki mis täiesti planeerimata ja "nipsust" tekkis, kompenseerinud oleks?
Eilses Eimeses Stuudios Sandor Liive rääkis sellest olukorrast: kui mats ära käis, siis kuskohast sa seda elektrit koheselt võtad? Tuligi venest üle Narva jõe, neil oli KOHESELT see kompenseerimisvõimekus olemas. Et meie Baltikumi asendused jõuaksid turule kõige kiiremini 15 minuti jooksul. Antud juhul selle kaablikese jaoks siis peab olema 650 kuumas koheses reservis. Aga, et peale lahtiühendamist sellist asja meil enam olemas ei ole.

... Ilma sellise reservita ei ole muud, kui tuleb koheselt hakata tarbimist piirama (välja lülitama).

[lennumudelist]

Ma ei ole küll 100% veendunud, ning mul pole käepärast infoallikat, mille vastu oma selgitust kontrollida, aga oletan, et kui Estlink 2 purunemise hetkel Eestisse energia toomisega tegeles, siis puudujäägi tõttu hakkas Eestisse elektrit koheselt (ja ilma kellegi otsuseta) juurde voolama nii Venemaalt kui Lätist-Leedust, proportsionaalselt sealsete jaamade inertsiga.

Sellest arusaamine, et "oot, paistab et just eestlastel on mingi võimsus maha kukkunud, kas anname võimsust juurde või jonnime ning ei anna?" võtab kiirel juhul minuteid, vähem kiirel juhul kümneid minuteid. Otsus "ei anna võimsust juurde" tähendab aga, et "tuleb hämarduvad ka Peterburis" (või hoopis Riias), sest kõik on samal sünkroon-alal.

Koheselt toimuks lihtsalt see, et Eesti hakkab sageduses naabermaadest maha jääma ja igal tskülil, 50 korda sekundis, hakkavad sünkroon-ala naabrid Eestit "kiiremaks tagasi tõmbama", seda ilma kellegi otsuseta.

Järgmisena märkavad sünkroonkompensaatorite pooljuhid, et võrgu sagedus langeb ja hakkavad - samuti täisautomaatselt, kui on sisse lülitatud - vahetama mehhaanilist energiat elektrienergiaks - kompensaatorid aeglustuvad ja võrgu sagedus enam ei aeglustu niipalju.

Järgmisena märkavavad akujaamad, et elektrit saaks rohkem turule anda. Inverterite töötsükleid muudetakse ilmselt paari sekundi jooksul (tehniliselt oleks jõukohane ka paari tsükli jooksul, sekundi murdosa vältel otsustada), et võrku "kiiremaks" tõugata ja rohkem elektrit müüa.

Järgmisena märkavad soojuselektrijaamade automaatseadmed, et võrgu sagedus langeb. Kui jaamad pole 100% peal huugamas (reeglina seda ei tehta), aga automaatikale on antud voli mingi protsendi jagu mängida, siis automaatika sekkub ja pritsib gaasiturbiinidesse rohkem gaasi (see toob kiiresti toodangut juurde) või puistab kateldesse rohkem põlevkivi (see toob aeglaselt toodangut juurde) või lubab kateldel ja reaktoritel kraadi võrra jaheneda, et rohkem voolu toota.

Kõige viimasena märkavad operaatorid, vaatavad ekraanilt kaarti, numbreid ja noolekesi ning teevad tehnilise otsuse - kas tõstame võimsust (nihutame reguleerimisvardaid, kiirendame kütuse konveiereid) rohkem, kui masinatel on ise lubatud teha, kas käivitame varuvõimsuse, jne. Bosse hakatakse voodist üles ajama ja energiapoliitilisi otsuseid tegema siis, kui operaatorid on veendunud, et normaalsus ei taastu ja "keegi peab midagi põhimõttelist tegema".

Kui õigesti olen aru saanud, siis tähtis parameeter on inerts. Nõukogude Liidu kunagisel sünkroon-alal on palju jaamu - seega palju inertsi. Kui midagi maha kukub, siis koheselt tuleb võimsust juurde kõige rohkem sealt, kus inertsi jätkub. Inerts, niipalju kui mõistan, toob voolu juurde enne, kui inimesed jõuavad "mis see oli" mõelda.

Kui keegi täpsemini teadja viitsib - parandused teretulnud.

[otsija86]

https://www.err.ee/1609168060/evecon-ra ... a-akupargi Sellised asjandused siia kerkima hakkavad, siis peaks see korralikku leevendust tooma ses osas, kui ootamatult kuskil mingi puudu/ülejääk peaks tekkima. Kaotaks vajaduse üle poole aasta üldse mingite tiputunni jms aukude täitmiseks mõne fossiili näol, kui taastuvat piisavalt, hetkel vist peaks taastuvat vaikselt juba olema piisavas koguses, et suvel päevased miinushinnad akupanka voolata saaksid, mille arvelt siis öist aega või tiputunde katta saaks.

[OLAVI]

https://www.err.ee/1609168060/evecon-ra ... a-akupargi Sellised asjandused siia kerkima hakkavad, siis peaks see korralikku leevendust tooma ses osas, kui ootamatult kuskil mingi puudu/ülejääk peaks tekkima.
Kaotaks vajaduse üle poole aasta üldse mingite tiputunni jms aukude täitmiseks mõne fossiili näol, kui taastuvat piisavalt, hetkel vist peaks taastuvat vaikselt juba olema piisavas koguses, et suvel päevased miinushinnad akupanka voolata saaksid, mille arvelt siis öist aega või tiputunde katta saaks.

Talvekuudel, kuu tsüklis salvestamisest suuremat kasu ei ole, kui samas perioodis ei ole piisavalt tootmist.

Suvepäevadel "suure akulaadimisega" elektri nõudluse tekitamine on rõõmusõnum paneeliomanikele, sest siis kaovad suvepäevade 0 hinnad tavatarbijale.

Tavatarbijal ei maksa pikemas perspektiivis odavat elektrihinda oodata, sest igasuguse salvestamise (salvestamine energiat juurde ei tooda) majanduslik tasuvus kaob, kui energia (hulgi)hind on pidevalt stabiilne ja lõpptulemusena maksab tarbija kõik selle kinni.

[olevtoom]

https://www.err.ee/1609168060/evecon-ra ... a-akupargi ...

Tsitaat artiklist "Kahe akupargi koguvõimsus on 200 megavatti ja 400 megavatt-tundi, mis tähendab, et vajadusel suudetakse tagada elektrivarustus 90 000 majapidamisele." ütleb, et see kakssada megavatti on saadaval ülimalt kaheks tunniks. (Kust on võetud "majapidamise" keskmine tarbitav võimsus 2,2 kW, mina ei tea).
Küll tekitab artikkel küsimusi, millele vastust ei anna:
Kui palju aega kulub nende akude uuesti täislaadimiseks?
Kui palju maksab megavatt-tunni salvestamine? (Selle hinna sisse on peale kõige muu ju arvestatud akude kulumine).
Jne.
S.t., mina arvan, et mõne tipphetke tarbimise katmiseks võib säärasest akujaamast ju kasu olla, aga üldist energiaprobleemi nendega ei lahenda.

[trs]

Salvestus kindlasti toob lõpuks tipuhindasid alla, kindlasti pole "spekulantide" müüdav elekter odav(muidu nad ei viitsiks neid akusid siia tassida) ja "spekulantide" kalkulatsioonides jäävad Baltikumi elektrihinnad kõrgeks ja kõikuvaks ka pikas plaanis(muidu nad ei viitsiks siia neid akusid tassida). Kuigi tegeletakse põhimõtteliselt spekuleerimisega, siis tulebki seda võtta nagu iga teist elektrijaama, kes müüb börsile oma hinnaga. Võibolla eksisteerivad mingid lepingud, et neil peab X MWh pidevalt reservis olema, aga pigem oli vist kuskil mainitud, et EE läheb ka edasi oma salvestusvõimsuse hankega stabiilsuse tagamiseks. Seega see sagedusreservi teema on seal ilmselt teisejärguline lõpuks(või siis selgub hiljem, et maksumaksjate seljataga on sõlmitud mingid lepingud ja spekulantidele lihtsalt akude kohaletoomise eest kõvasti raha kanditud, mille eest oleks võinud EE need akud ilma jantimata ise ära osta). Spekulantide puhul võib alati juhtuda, et laadimiseks mingit eriti odavat elektrit oodates ei ole neil ootamatute kõikumiste katmiseks midagi võrku andmiseks olla. Põhimõtteliselt meeldib neile maksimaalne hinnakõikumine ja nii palju kui nad sellesse saavad börsisüsteemis kaasa aidata, nad ka ilmselt aitavad.

[Kilo Tango]

Salvestus kindlasti toob lõpuks tipuhindasid alla, kindlasti pole "spekulantide" müüdav elekter odav(muidu nad ei viitsiks neid akusid siia tassida) ja "spekulantide" kalkulatsioonides jäävad Baltikumi elektrihinnad kõrgeks ja kõikuvaks ka pikas plaanis(muidu nad ei viitsiks siia neid akusid tassida). ...

Arbitraaž on selle tegevuse nimi. Ehk siis järgmise päeva lõikes tegeletakse ette prognoositava odava hinna ajal ostmise ja kalli hinna ajal müümisega. Mis tähendab, et tipud tulevad alla ja põhjad saavad olema kõrgemal, kui nad muidu oleks. Teisisõnu elektri hinna kõikumisvahemik väheneb.

Kogu selle tegevuse edu jaekliendi vaatest sõltub sellest, kas:
1. Tippude ära lõikamine hoiab ära väga kallite jaamade turule tuleku enamusel ajast
2. Põhjade tõstmine toob turule veel rohkem juhuelektrit, kelle kalkulatsioon muutub

Lõppude lõpuks võib börsi loogika tõttu ennustada, et igasugune tarbimise ja pakkumise erisust vähendav lahendus vähendab tippusid ilmselt rohkem, kui see kergitab põhjasid, aga selle täpne ennustamine eeldab suuremat mudeldamist.

Akujaama ärimudel ei näe ette mingit varuelektri hoidmist (va. juhul, kui võrguoperaatoriga on nii kokku lepitud). Vaikimisi ärimudel töötab ainult siis, kui jaam teenib iga väiksema kõikumise pealt. Ehk siis teenimine peab toimuma iga hinnamuutuse pealt (mitte ainult suurte kõikumiste pealt) eeldusel et hinnamuutus katab ära elektrikaod, mis varundamisel paratamatult tekivad. Niivõrd suurel akujaamal on muidugi see nüanss, et see käitub elektriturul korraga nii suurtarbija, kui ka -müüjana. Ehk siis selle eksistents muudab hindu erinevalt jaetarbijast.

[Kriku]

Temperatuurilanguse ja madala tuuleenergia tootluse tõttu ähvardasid Suurbritanniat kolmapäeval elektrikatkestused, kirjutab The Telegraph. Kolmapäeval kell 17.30 langes Suurbritannia elektrivõrgu vaba võimsus 580 megavatini – väljaandega rääkinud energeetikaeksperdi sõnul on see tase nii madal, et isegi väiksemapoolse elektrijaama tõrge oleks põhjustanud elektripuuduse ja elektrikatkestusi.

Suurbritannia riiklik võrguhaldur (Neso) eitas elektrikatkestuste ohtu ja rõhutas, et suudab nõudlusele vastata "rutiinsete vahendite" abil. Neso teatas varem, et talve kõige külmematel nädalatel saadaoleva reservvõimsuse hulk on viimase viie aasta suurim. Sõltumatu energeetikakonsultant Kathryn Porter ütles aga, et 8. jaanuaril oli Suurbritannia elektrikatkestuste veerel ning et Neso kasutas peaaegu igat viimast saadaolevat megavatti. "See peaks olema äratuskell ohtude kohta, mis on seotud ilmastikust sõltuva tootmisega," lisas ta.

https://www.err.ee/1609571263/leht-suur ... te-veerele

[otsija86]

Tavatarbija jaoks ongi siiski vist kõikse olulisem, et need tiputunndi tasandatud saaks, päikeselisel päeval mil päike särab ja hind miinuses, siis nagunii keegi kodus pole ja ei saa tarbida, ent õhtul peale tööd, siis kõigil pigem vaja ja hind ronib paarikümne sendi peale nagu sel suvelgi näha oli. Kui vaadata nende akuelementide hinda, siis kWh saab mingi 70 eurikuga kätte, ümardame 100 peale kogu kupatusega, millega võiks äkki suures mahus paigaldaja selle üles saada, tsükleid lubatakse LFP-l andmelehe järgi 4000+, seega 10 aastat iga päev tsükkel läbi teha võiks justkui võimaldatud olla, see teeks juhul, kui 5 senti teeniks kWh hinnavahelt 10 aasta peale, siis see 100eur kWh hind oleks teeninud tagasi 182 euri kWh pealt. Isegi kui radikaalsemalt panna valemisse, et 10 senti peaks hinnavahe olema, et alles siis oleks kasumlik akupanga omanikule, siis kokkuvõttes võiks ehk siiski lõpuks asi olla sedapidi, et õhtul tipptunnil poleks mitte 20 senti kWh suvel, vaid näiteks 10 ja terve päikeselise päeva ei oleks hind mitte miinuses vaid näiteks maksaks paar senti kWh vms, siis eraklient oleks igaljuhul paremas seisus minu arvates. Lisaks need suured akujaamad saavad osaleda sagedusturul, mis annab neile veel mingit lisatulu ses osas.

[Kriku]

https://www.err.ee/1609572409/kusitlus- ... uselevottu

[ruger]

Hiina laeva ankruvedamisega jäi napilt puutumatuks ka Leedu ja Rootsi vaheline elektrikaabel.

”Tow tracks from an anchor have been found on yet another power cable in the Baltic Sea, Nordbalt between Sweden and Lithuania. This is stated by Defense Minister Carl-Oskar Bohlin (M), who claims that the ship Yi Peng 3 probably made the tracks.”

https://x.com/balticjam/status/1878521322097299667

[gooligan]

See ei tähenda meie tuumaprogrammi jaoks midagi head. Fermi sulgemine võib saata kogu selle temaatika mitmeks aastaks nukkuvasse olekusse.
Oleks elementaarne, et meie juhtivad tööstused, kes nõuavad odavat ja taskukohast energiahinda, suudaksid selle mõne-mehelise ettevõtte elus hoida ja antud teemat fookusseerida.
Soomes kõik suurtööstused ka osanikud energiaettevõtetes ning võtnud reaalse vastutuse energiapoliitika suunamise ees.

https://www.postimees.ee/8170364/tuumap ... 1#cxrecs_s

[gooligan]

Lisaks SMR'idele ollakse tegemas ka väga põnevaid arendusi ka mikro-reaktorite valdkonnas.

Kui SMR'i reaktorid on tüüpiliselt ca 300MW võimsusega, siis mikroreaktorid opereerivad alla 50MW võimsuste juures.

Nt Kaleidose-nimeline reaktori nimvõimsuseks on 1,2MW ja peaks opereerima 5 aastat ilma "tankimata". Kaleidos peaks suutma 8 aastat järjest anda 5MW.
Sellised tuumajaamad tarnitakse klientidele valmiskonteineritena. Sobivad nt saartele, suurtele tehastele või ajutisteks elektrtootmiseks suurõnnetuste korral (seda rolli täidavad täna nt genekad ja akulahendused).

https://spectrum.ieee.org/microreactor

[Jaanus2]

Selliseid mikroreaktoreid saaks juba suurematesse asulatesse laiali jagada (kui inimesed hirmust üle saaksid), saaks ühtlasi soodsa keskkütte. Suurte reaktoritega ongi see asi, et üleliigse soojaga pole midagi peale hakata, köetakse merd.