www.militaar.net

Eesti hakkas tõsisemalt tegelema sõjalise ja loodusliku kriisi puhuks kaitseplaani koostamisega.

Valitsus otsustas eelmise aasta lõpus, et Eestis tuleb luua elanikkonnakaitse kontseptsioon, mis kirjeldaks tegevusplaani juhuks, kui riiki tabab suurem loodusõnnetus või sõjaline rünnak. Selleks tuleb välja töötada elanike kaitsele suunatud programmid, mis poleks ainult loodusliku või tehnoloogilise päritoluga kriiside tarvis nagu seni, vaid ka julgeoleku ja riigikaitsega seotud kriiside puhuks.

Siseministeeriumi ja riigikantselei loodud elanikkonnakaitse rakkerühma juhi Margo Klaose kinnitusel on elanikkonna kaitsmisest rääkimine oluline osa sõjalisest heidutusest ja seda ei tule vaadelda kui ohtu, et sõda on tulekul. „Loodusõnnetusi sellega ära ei hoia, aga sõjalisi riske maandab küll. See, et elanikud on hästi valmistunud, on üks argument mitte rünnata,” ütles Klaos.

Kava näeb ette, et nii inimesed, kohalikud omavalitsused kui ka riik oleksid valmis, kui katkevad elutähtsad teenused (näiteks elekter või sideteenused) või kui tekib julgeolekuoht.

Kavasse tulevad ka soovitused, millised varud ja kui pikaks ajaks võiks igas kodus oma pere jaoks kriisides hakkamasaamiseks valmis olla. Olemas peaksid olema esmased toiduvarud, joogivesi, ravimid, hügieenitarbed, tarbeesemed. Ja ka koht, kuhu minna keskküttega linnakorterist.

Tuleb mõelda madalamalt

Oluline roll oma elanike kaitsel on ka kohalikel omavalitsustel, kes on elanikkonnakaitse kontseptsiooni väljatöötamisse kaasatud. „Peamine eesmärk on, et me ei jääks lootma ainult riigi ühisvarude peale, vaid mõtleksime kogukonnakesksemalt. Kindlasti pakume välja selle, et olemas oleks munitsipaalvarud, et kohalikud omavalitsused suudaksid tagada abivajajatele esmase toidu ja joogivee,” kirjeldas Klaos.

Muu hulgas peaks plaani järgi valmima kava, kuidas inimesi kriisiolukorras toimuvaga kursis hoida. Läbi tuleb mõelda viisid, kuidas oluline info kiiresti, selgelt ja mõjuvalt inimesteni toimetada.

Elanikkonnakaitsega on otseselt seotud ka mitu muud eesmärki. Ühe probleemina nähakse kriisiinfotelefoni puudumist. Selle all mõeldakse liini, kuhu helistades saaksid inimesed suure õnnetuse või konflikti korral küsida infot toimuva või lähedaste kohta. Sama liin töötaks ka vastupidises suunas – inimesed saaksid jagada infot, mis on oluline olukorda lahendavatele asutustele.

Lisaks on oluline käima saada koostöö psühholoogidega. „Peame mõtlema, kuidas saaksime suurte kriiside korral panna erinevates kohtades töötavad psühholoogid ühise eesmärgi nimel tööle,” ütles Klaos

Plaani esmane versioon tahetakse valitsusele ulatada uue aasta algul.

Saab osaks kooliprogrammis

Elanikkonnakaitse plaan puudutab ka koolide tööd. Gümnaasiumites on juba praegu valikainena olemas riigikaitseõpetus. „Oleme uuendanud riigikaitse programmi selliselt, et elanike kaitse ja kriisideks valmistumine on programmis sees,” kirjeldas Margo Klaos. Teema tahetakse aga tuua ka põhikooli õpilasteni. See on valdkond, millest saab õppeainetes rääkida läbiva teemana, näiteks ühiskonnaõpetuse või inimeseõpetuse osana.

Kapten Trumm kirjutas: Asjade käiguga oleme kahest võimalikust tsiviilkaitsestrateegiast (varjamine ja evakueerimine) sunnitud minema evakueerimise teed, sest esimeseks variandiks vajalik infrastruktuur puudub - mis oligi, on tänaseks üldiselt lõhutud ja laiali tassitud.

Eesti poliitikule tüüpne äärmine ebapädevus ja teemas mitteorienteerumine kombineerituna sooviga avaikult midagi moekat ja põnevat öelda

nimetu kirjutas: Ja sõdurileht on hakanud videotega rohkem vaeva nägema:
https://www.youtube.com/watch?v=KnvHra1ZSzQ
Fucsile hea materjal.

Fucsile hea materjal.

Kapten Trumm kirjutas:Näedsa. Fucs ei kiitnud heaks. Peastaabi propagandistid saavad esmaspäevasel koosolekul niiet aitab