www.militaar.net

Hm, juhiks tähelepanu sellele, et igasugu kompetentsi arutelu on suht tupik teema. Ja isand Lemeti poolt ilmselt sisse toodud sooviga lihtsalt kellegi väited a priori (pole kompetentne) kahtluse alla seada.

Absoluutselt mitte, eesmärgiks oli vaid täheldada, et sellistel alustel võrdlus pole päris korrektne. Administraatoripoolne taotlus omaenda mõtteid teistele omistada jääb arusaamatuks.

Arvestades tollaseid rahanumbreid, siis need poola tankid oleksidki jäänud ilmselt aia äärde roostetama, sõltumata sellest kui odavalt või lausa tasuta oleks me need saanud.

mx77 kirjutas:Arvestades tollaseid rahanumbreid, siis need poola tankid oleksidki jäänud ilmselt aia äärde roostetama, sõltumata sellest kui odavalt või lausa tasuta oleks me need saanud.

Ei pruugi tõele vastata, oleks võinud minna nii ja naa, soomlaste kingitud suurtükid ju ei jäänud. Näikse, et nendel aastatel valitses EKV planeerimises ja rahaasjades üleüldine segadus...

Riigikontroll kontrollis kaitseväeosade eelarvete koostamist Kaitseministeeriumis ning kaitseväes.

Kontrollimisel leiti, et kuigi kaitseväe pikaajalisi arengukavasid on koostatud aastaid, pole neid siiani valmis tehtud ja ellu rakendatud. Kaitseministeeriumis kehtestatud planeerimise kord näeb ette kaitsejõudude perspektiivse arenduskava ja kaitsejõudude viie aasta arengukava koostamist. Riigikontroll peab äärmiselt oluliseks nende valmimist.

Pikaajaliste arengukavade kinnitatamine muudab riigikaitseks eraldatud ressursside juhtimise eesmärgipärasemaks. Praegu toimub eelarve koostamine ainult aastaste plaanide järgi.



Sven Soiver
Riigikontrolli pressiesindaja
Tel: 640 0787
GSM: 53 414464
E-post: Sven.Soiver@riigikontroll.ee

http://www.riigikontroll.ee/Suhtedavali ... fault.aspx

Vabandust OT suuna pärast.

Lemet kirjutas:

Hm, juhiks tähelepanu sellele, et igasugu kompetentsi arutelu on suht tupik teema. Ja isand Lemeti poolt ilmselt sisse toodud sooviga lihtsalt kellegi väited a priori (pole kompetentne) kahtluse alla seada.

Absoluutselt mitte, eesmärgiks oli vaid täheldada, et sellistel alustel võrdlus pole päris korrektne. Administraatoripoolne taotlus omaenda mõtteid teistele omistada jääb arusaamatuks.

Nüüd jääb minul arusaamtuks, mis alustel ja mille võrdlemine ei ole korrektne? Et kas sellest on nagu raske aru saada, et rula ja jalgratast korraga osta ei saa? Kui seejuures veel lõunaks sooja suppi ning ööseks katust ka pea kohale vaja on?

Ja tõepoolest - mida nüüd peaks omakorda näitama see Riigikontrolli pressiteade?

mis alustel ja mille võrdlemine ei ole korrektne

1. Laaneotsal pole ses vallas kompetentsi (ja loogiliselt järeldub, et veel vähem on seda rühma- ja pataljonikomandöril)
2. Kahel eelpool mainitul on kompetentsi piisavalt (ja loogika ütleb, et Laaneotsal on tänu oma haridusele ja teenistuskäigule seda kordi rohkem ja tema väljaöeldusse tuleks suhtuda täie tõsidusega)

Paremini seletada enam tõesti ei oska...

Lemet kirjutas:

mx77 kirjutas:Arvestades tollaseid rahanumbreid, siis need poola tankid oleksidki jäänud ilmselt aia äärde roostetama, sõltumata sellest kui odavalt või lausa tasuta oleks me need saanud.

Ei pruugi tõele vastata, oleks võinud minna nii ja naa, soomlaste kingitud suurtükid ju ei jäänud. Näikse, et nendel aastatel valitses EKV planeerimises ja rahaasjades üleüldine segadus...

Eks suurtükkide ülalpidamiskulud pole ka tankidega võrreldavad.

Selle kohta oligi minu väide, et mis siin kompetentsiga üldse pistmist on?

Tegemist oli ja on valikutega - mida enne, mida hiljem. Laaneots ütles, et oleks tulnud võtta rula enne. Aga tema ei olnud enam otsustaja. Kes otsustajad olid - ütlesid, et jalgratas. Ja pärast seda meil enam rula jaoks raha ei jätku.

Ma usun, et mõlemil juhul oleks nii Laaneots kui tol hetkel otsustanud osanud ilusad elutsükli graafikud joonistada ja rehkendada kui palju raha kulub.

Seda aga keegi ju Laaneotsa käest ei küsinud, et mis siis ära jätame, kui ikka rula valime.

Kui tankid ei oleks aia ääres roostetanud, siis oleks suure tõenäosusega teinud seda need soomest saadud haubitsad...

Hästi, mart. - sa tõid letti mõiste PATALJONIKOMPLEKT..
Harime siis sind ja täpsustame, mida tähendab kaasaegses kontekstis (soomus)pataljonikomplekt
(a) 44tk ülekeskmise jalaväe lahingumasinat on meile juba PÄRIS HEA pataljonikomplekt - see võimaldab moodustada suht manöövrivõimelise soomusjalaväe pataljoni
(b) kümmekond tanki sinna juurde oleks aga VEEL PAREM pataljonikomplekt, sest sellega saab senine soomusjalaväe pataljon juurde tankikompanii ja muutub n-ö puht soomuspataljoniks (loe: tõuseb manöövrivõime, sest ei "karda" enam vastase tanke)

Ja ma sain ka (vist) aru, mart., - mis on sinu põhiline probleem.. Tundub, et sa elad ajas, kus jalaväesoomukid olid omaette pataljonides ja tankid omaette pataljonides - et kaasaegsed miksitud pataljonistruktuurid (kus mitte ainul roomik- vaid isegi uut tüüpi ratassoomukid toimetavad koos tankidega) on sulle tundmata maa

(by Borja)

Miks see tankide ja jalaväe lahingumasinate omavaheline suhe selles nö. soomuspataljonis peab just olema 1:4 mitte aga 1:1 või 1:2?

Olukorras kus kogu meie väeloome põhineb varude ladustamisel ei saa ma sellest "aia ääres roostetamise" metafoorist aru, sest nende kümnete tuhandete seal juba seisvate tehnika-ühikute vahel ei paistaks need 10 tanki mitte üldse silma.

Kui vaadata ka seda, kui hästi me oleme seisma jäänud varustuse poliitiliseks kapitaliks osanud muutnud, siis mul on küll kahju, et meil ei olnud näiteks afgaanidele või iraaklastele Rumeenia ja Hiina automaatide ning mõne miljoni padruni kõrvale ka näiteks Poola tanke anda olnud, see oleks meid olulise toetajana ka USA silmis hoopis teisele tasemele lennutanud.

Kui aga mingitest kuludest rääkida, siis näiteks aastaid kai ääres kasutuna seisnud aga samas töötavana hoitud lipulaev oli täiesti mõõtmatult kordi suurem reaal-kulu, kui mingid 10 konserveeritud Poola tanki kusagil "aia ääres" ever olla võiksid.

Ka CVde opereerimisega kaasneval elutsüklil ei ole ju mingeid arvutusi taga, lihtsalt öeldakse, et see on "uus reaalsus" ja kohanege ning tänaseni on seda suudetud ju väga edukalt teha ning oleks suudetud ka nende Poola tankidega.

Miks see tankide ja jalaväe lahingumasinate omavaheline suhe selles nö. soomuspataljonis peab just olema 1:4 mitte aga 1:1 või 1:2?

"Peab olema" käib rohkem matemaatikatunnis korrutustabeli vastamise kohta

Taktikas on selle asemel rusikareeglid - mis (sõltuvalt olukorrast) võivad olla ka küllaltki kummist.. Jalaväe lahingumasinate // tankide suhte rusikareegel ongi vana hea tankirühm per kompanii ehk tank per rühm
Mis muidugi ei tähenda, et seda suhet ei võiks/saaks tankide kasuks muuta - aga selleks peab olema muidugi konkreetne taktikaline vajadus (ja ka piisavalt tanke).

Kui aga mingitest kuludest rääkida, siis näiteks aastaid kai ääres kasutuna seisnud aga samas töötavana hoitud lipulaev oli täiesti mõõtmatult kordi suurem reaal-kulu, kui mingid 10 konserveeritud Poola tanki kusagil "aia ääres" ever olla võiksid.

+++5

Borja kirjutas:

Miks see tankide ja jalaväe lahingumasinate omavaheline suhe selles nö. soomuspataljonis peab just olema 1:4 mitte aga 1:1 või 1:2?

"Peab olema" käib rohkem matemaatikatunnis korrutustabeli vastamise kohta

Taktikas on selle asemel rusikareeglid - mis (sõltuvalt olukorrast) võivad olla ka küllaltki kummist.. Jalaväe lahingumasinate // tankide suhte rusikareegel ongi vana hea tankirühm per kompanii ehk tank per rühm
Mis muidugi ei tähenda, et suhet ei võiks/saaks tankide kasuks muuta - aga selleks peab olema muidugi konkreetne taktikaline vajadus (ja ka piisavalt tanke).

Kui tõesti nii on ja KV loobub oma "alla tankipataljoni pole mõtet", siis peaks ju Austria Leo2A4 saadaval olema?

Aga kui ei loobu, siis on sellises koguses Leo2A4 hea "rünnaksuurtükk" KL-ule

Ezy kirjutas: Austria müüb väidetavalt igasugu tehnikat maha. Nende hulgas ka 106 M109A5-te.

http://www.janes.com/article/44220/aust ... -programme

Müüginimekirjas on veel 25 Leopard2A4, toetusmasinaid, tankitõrjerakette Bill (ei tea kas 1 või 2) ja miinipildujaid.

Aga kui ei loobu, siis on sellises koguses Leo2A4 hea "rünnaksuurtükk" KL-ule

Donetski Cyborgitelt tuli mõttetera, et: "Voina huinja, glavnoe - manevrõ." Tõlkes siis: Sõda on huinjaa, peamine on manöövrid.
See on vist idapoolne vaste lääne mõtteterale: Amateurs talk tactics, professionals talk logistics.

Kogu see moona ja haavatute vedu on kriitilise tähtsusega isegi objektikaitse (Donetski lennujaam) operatsiooni puhul.
Objektikaitse kõlab iseenesest staatiliselt, aga tegelikult ei ole seda.
Rünnaksuurtükk ja tank on kena küll, aga ise ihkaks pigem rohkem pardarelvaga soomukeid KL-ile.

Eesti Päevaleht 19. aprill 2000

Kaitseministeeriumi pressiesindaja Madis Mikko sõnul tegi ministeerium Poola tankidest loobumise otsuse kaitsejõudude peastaabist tellitud eksperthinnangu põhjal.
Eksperthinnangu töötasid välja peastaabi informatsiooniosakonna ülem major Riho Ühtegi, operatiivosakonna ülem kolonel Oskar Mark, tagalaosakonna ülem major Arno Kodu ning kaitsejõudude peastaabi ülem kolonelleitnant Aarne Ermus.
Eksperthinnangus tõdetakse, et Eesti pole valmis tanke vastu võtma, sest puuduvad nende hoidmiseks vajalikud tingimused, remondibaas ja väljaõppinud isikkoosseis. Kasutuks muudab tankid ka polügooni puudumine.

Veiko Palm kirjutas:2. Pädevusest. Selleks hetkeks (2001 siis) olin teeninud kaitseväes 9 aastat, just selleks hetkeks olin lõpetanud 4-aastase Soome sõjakooli ja just nimelt soomusväe erialal. Konkreetselt Soome tankikoolis veetsin neljast aastast natuke alla kahe. Piisavalt lähedalt ja kaua tegelenud T-72 ja BMP-1/2. Saanud ka õppustel juhtida soomusüksuseid. Koos töötasin ohvitseriga, kes oli kokku 8 aastat teeninud Kanada soomusüksuses (Leopard 1). Projekti kokkupanekul kasutasime nii tootjatehase, kui ka näiteks Norra abi.
3. Pädevusest veel. Mina ei ole mitte mingil juhul erand (lihtsalt Sa konkreetselt küsisid), näiteks ka praegune Scoutspataljoni ülem on sama haridusega. Aastaid on osalenud meie sõjakooli jalaväekursus (tulevased rühmaülemad) Soome tankibrigaadi õppustel (siit vastus teemale, et pole õige tankitõrjuja ...). Ja ega neid koostöö asju ning kursuseid on ju veel. Seega ei pea me hetkel muretsema selle üle, et pole üldse teadmisi.

??????????????????????????????????????????????????????????????

Mis te neid T55 siin taga nutate, CV90 on sellest tankist nii parema soomuskaitse kui tulejõuga. CV90 pataljonile ei annaks kompanii või isegi pataljon T55 mitte midagi juurde.

Võib arutleda, et T55 pealt oleks kergem üle hüppata Leo 2 peale, kuid ka see mõttekäik on suht kahtlane. Erimasimad, remondibaas jne ei sobiks kokku ehk see vajaks leo 2 ilmumisel ikkagi täieliku väljavahetamist. Mingit tankidega opereerimise kogemust oleksime ehk saanud.

Reaalselt siiski selleks ajaks kui me oleks saanud vaadata Leo 2 suunas, olid odavmüügid läbi ja enam vähem letihinnaga suudaks me neid osta alles praegu ... seega need T55 oleks lihtsalt hammustanud meie piiratud rahalistelt võimalustelt tüki ära ja poleks mitte midagi reaalselt juurde andnud.

Sama kehtib ka Leo 1 kohta.

Kui midagi vanemat tehnikat võtta siis alla T72, Leo2A4 ja M1A1 ei ole mõistlik muretseda. Lahinguline väärtus pöördvõrdes kuludega ( mis on sarnased uuemate masinatega ) muudab igasugused Leo 1 ja T55 suht halvaks valikuks.