www.militaar.net

TV3 "Seitsmesed uudiseid" tõid välja mitteametliku väite, et tüli pagulaspere sees tekkis tööle mineku pinnalt. Nimelt ei käinud mees tööl, naisele aga pakuti töökohta, kuid mees ei olnud sellega usulistel põhjustel nõus.

Helsingi raudteeväljakul korraldatakse täna kümmekond meeleavaldust ning Soome politsei on valmistunud rahutusteks.

Osa meeleavaldajaist kaitseb asüülitaotlejaid ja osa on nende vastu. Vähemalt üks rahvuslik rühmitus on kutsunud kokku inimesi turvapaigataotlejate vastu protestima. Meeleavaldused algavad kell kolm pärastlõunal ja kestavad kuni kella seitsmeni õhtul.

Helsingi kesklinnas on juba nädalaid asunud varjupaigataotlejate laager, kus on protestitud Soome põgenikepoliitika vastu. Laager on meelitanud kohale ka vastumeeleavaldajaid. Hommikul oli väljakul lisaks laagrirahvale ja vastumeeleavaldajatele vaid juhuslikke möödakäijaid ja jääpargi töötajaid. Raudteeväljaku jääpargis pidi täna toimuma pereüritus, kuid see jäeti meeleavalduste tõttu ära.

"Neivelt kirjutab oma blogis, et CEED Instituudi järjekordsest raportist “A one-way ticket? Migration in Europe from the perspective of CEE countries” saame teada, et viimase kümne aastaga on hinnanguliselt kuus miljonit inimest nn uuest Euroopast lahkunud nn vanasse Euroopasse. Seejuures Poolast 1,9 ja Rumeeniast 2,3 miljonit inimest. Eesti on oma 5,7 protsendiga elanikonnast keskmike hulgas. Võrdluseks on Rumeeniast lahkunud üle 11 protsendi, Poolast 4,9 aga Tšehhist vaid 1,1 protsenti elanikest.

Teises peatükis on põhjalikult uuritud põhjusi, miks on inimesed Poolast lahkunud, kuidas nad end teisel maal tunnevad ja kas ning mis tingimustel plaanivad nad tagasi tulla. Uuritud on ka erinevate Ida-Euroopa riikide atraktiivsust immigrantidele. Raporti järgi on siin Eesti kolmandal kohal Tšehhi ja Sloveenia järel ning Poola ees.

„Analüüsides erinevaid tulevikustsenaariume on välja toodud kaks erinevat telge. Ühel kujuteldaval teljel on oma inimeste lahkumine või tagasi tulemine ja teisel teljel immigrantide vastuvõtmise poliitika. Kui liberaalne see on ja kui tõenäoline. Sellest koorub välja neli erinevat stsenaariumi. Meil tundub minevat esimese stsenaariumi järgi, mille märksõnadeks on inimeste lahkumise osas seniste trendide jätkumine ja väga piiratud immigratsioonipoliitika. See on kõige realistlikum stsenaarium aga samas ka kõige murettekitavam kuna langeb riigi konkurentsivõime,“ kirjutab Neivelt.

Tema hinnangul peaks Euroopa riigis üheskoos lahendusi otsima. „Näiteks on Suurbritannias välja arvutatud, et Euroopa Liidust pärit immigrandid (kui nii võib tööjõu vaba liikumist nimetada) maksid viimase kümne aasta jooksul riigikassasse 20 miljardit naela rohkem kui nad sealt vastu said. Ehk siis peamiselt Ida-Euroopast pärit inimesed toetavad rikkamaid britte,“ selgitas Neivelt.

Ta jätkas, et kui mõelda, et Eestist on lahkunud 5,7 protsenti inimestest, siis tööjõust oleme kaotanud umbes kümme protsenti. „Ehk me oleme ära andnud kümnendiku oma tööjõust ja majanduspotentsiaalist ning vastu saame erinevate toetustega veidi üle nelja protsendi sisemajanduse kogutoodangust. Ja lisaks veel käendame ülelaenanud riikide lootusetuid laene. Tegelikult me ei saa mitte abi, vaid me abistame rikkamaid riike. Me oleme rikkamate riikidele doonoriteks. Aga reklaamid näitavad, et Euroopa Liit toetab. Tegelikult toetame ikka meie ja saame pool tagasi,“ kirjutas Neivelt.

„Meie palgad on madalad ja selle probleemiga tuleb Eestis tõsiselt tegeleda. Aga lisaks palkade tõstmisele tuleb seda ebaõiglust selgitada ka Brüsselis. Euroopa Liit peab rohkem raha ümber jagama ja ääremaadele hakkama toetusi maksma ka sotsiaalsüsteemi ülalhoidmiseks. Ehk siis nn. Euroopa pension, millest olen ka varem rääkinud. Palju õiglasem oleks kui saaksime Brüsselist lisaks umbes viis protsenti SKT-st ehk umbes 1 miljard pensionide maksmiseks. Täna kogutakse ettevõtjatelt sotsiaalmaksu pensionite maksmiseks pea poolteist miljardit eurot ja üks miljard lisaks oleks siin olulise mõjuga.“

Neivelti hinnangul ei ole praegune süsteem õiglane ja tekitab probleeme ääremaades. Euroopa Liiduga ühinemisel ei oodanud keegi nii suurt tööjõu liikumist ja praegu on viimane aeg süsteemi korrigeerida."

Pagulaste vastuvõtmine Eestisse tuleb vähemalt ajutiselt peatada, kuna jõhkrad kuriteod kahes Eestisse ümber paigutatud pagulasperes näitavad, et politsei eelnev taustakontroll ei toimi piisavalt hästi.

Kriku kirjutas: Aga seal on üks artikkel veel, võib-olla huvitavamgi: http://maailm.postimees.ee/4040845/eest ... ndetibusid

Kas keegi jagaks?

Tahab Eesti seda või mitte, aga tema selle aasta juulist detsembrini vältavale ELi eesistumise ajale langeb päris karm rändekriisi tõetund.

Ühelt poolt saabub septembris tärmin, mil ühenduse maad peaksid olema suutnud ümber jagada ligi 100 000 pagulast piiririikidest Itaaliast ja Kreekast. Teisalt aga peaks sügiseks paistma, kuivõrd õnnestub tänavu migranditulvale pidurit tõmmata.

Suursaadik Kaja Tael, kes juhib Eesti esindust ELi juures, tunnistas eile enne ülemkogu algust Postimehele, et vaevalt õnnestub pagulaste ümberjagamise plaan sügiseks täita.

Tänavu septembriks peaks 2015. aasta kokkuleppe alusel ELis ümber paigutatud olema 98 255 pagulaskandidaati – 63 302 Kreekast ja 34 953 Itaaliast. Möödunud kuu lõpuks on suudetud ümber paigutada 13 546 inimest.

Eesti on selles vallas edenenud keskmiselt hästi. Meie ümberpaigutamiskvoot on 500 ja praeguseks on kohale jõudnud 107 pagulast. Nii mõnigi maa on jõudnud kvooti täita vaid kümmekonna protsendi ulatuses. Kolm riiki – Austria, Poola ja Ungari – on siiani üldse keeldunud pagulasi enda juurde paigutama.

Samuti kahtleb Tael, kas veel praegu käivasse Malta eesistumise aega jäävaks juunikuiseks ELi valitsusjuhtide ja riigipeade kohtumiseks on suudetud liikuda pagulassüsteemi reformiga edasi nii palju, kui tahetaks.

- Seekordsel ülemkogul on taas jutuks migratsioon. Kuidas ollakse praegu rahul 2015. aasta sügisel otsustatud pagulaste ümberpaigutamise edenemisega?

Edenemisega saab olla ainult väga rahulolematu. See protsent – kuidas sellega ei ole tegelikult hakkama saadud – on täiesti kohutav!

Aga me kõik mäletame, kui keeruliselt 2015. aasta otsus üldse tuli. Ei ole vist ka põhjust eeldada, et pärast nii raskelt tulnud otsust hakkaksid riigid tegutsema ülientusiastlikult otsuse põhjal, mis paljudele oli vastumeelt.

Teine asi on tihtipeale praktilised raskused inimeste ümberpaigutamisel. On meie kõikide mure, et me ei ole selles edukad.

- Mis on need põhilised raskused ümberpaigutamisel?

See sõltub väga paljuski sellest, kust inimesi ümber paigutatakse.

Kui me räägime Kreekast, siis on kohalik võim olnud küllaltki koostöövalmis. Ka näiteks Eesti on saanud seal kohapeal teha protseduure, mida meie peame hädavajalikuks – nagu näiteks intervjuud ja kandidaatide sõelumine –, sest me soovime paigutada ümber inimesi, kes ongi tegelikult põgenikud, mitte neid, kes on muudel põhjustel põgenikustaatuse avalduse esitanud.

Aga see on konkreetselt Eesti rahvuslik positsioon selle protseduuri läbiviimisel. Leidub ka riike, kes tegutsevad teistmoodi, ja siin ongi üks Euroopa riikide kirjususe avaldumisvorme. Meil kõigil ei ole ühist suhtumist, kuidas sellises protsessis edasi minna. Seetõttu on ka sel aastal ees väga palju vaidlusi küsimuses, kuidas me peaksime ühist varjupaigasüsteemi arendama, et ta oleks tõhusam.

On riike, kes rõhutavad hoopis rohkem tagasisaatmise aspekti. Eestil ei ole praegu olnud väga suurt vajadust kedagi tagasi saata. Meie jaoks on see teema arusaadavalt tähtis, aga mitte rahvuslikult tulipunktis. Aga on piiririike, nagu näiteks Sloveenia, kus see küsimus on väga terav: inimesed (illegaalsed sisserändajad, kellel ei ole õigust saada ELilt pagulasena kaitset – E.K.) tulevad sinna maadelt, kus neil ei ole kahepoolseid esindusi, nad oleksid väga huvitatud, et EL võtaks tervikuna vastu mingi poliitika, mis neid selles paremini abistaks.

- Ehk põhimõtteliselt tahaksid nad samasuguseid tagasivõtulepinguid ELi tasemel, nagu Saksamaa sõlmib praegu Tuneesia ja Egiptusega?

See on üks aspekt. Asi on veel palju keerulisem. Me võime sõlmida kahepoolseid tagasivõtulepinguid erinevate riikidega, aga see ei tähenda, et need veel tööle hakkaksid.

- Mis takistab?

Näiteks tagasi saab saata ainult inimesi, kes on põhimõtteliselt identifitseeritud. Me ei saa inimest tagasi saata, kui me ei tea, kust riigist ta pärit on. Kui põgenikud ilmuvad Euroopasse tihti dokumentideta ja esitavad oma versioone, mis ei pruugi üldse olla tõesed, siis esimene samm on selle isiku tuvastamise küsimus.

Edasi tekivad probleemid sellest, et isegi kui meil on õnnestunud isik tuvastada ning me võime Euroopas väljastada mingi dokumendi, mille alusel ta tagasi saata, siis riik, kes ta vastu võtab, ei pruugi seda dokumenti tunnistada. Jne.

Inimesed sattuvad tihti limbo-olukorda. Ja need on puhtalt seadusandlikud küsimused, millega tulebki väga detailselt tegeleda ja vaevaliselt edasi liikuda.

- Kas ELis on selles vallas lähiajal tulemas midagi, mis võiks leevendust pakkuda?

Nagu öeldud, me põhimõtteliselt töötame praegu varjupaigasüsteemi reformiga. Ega me praegu keegi ei tea, kuhu sellega jõuame. Süsteem on takerdunud just seetõttu, et meie meelest ei tööta see kriisis adekvaatselt. Küsimuses, kuidas see tööle saada, on arvamused täiesti seinast seina.

Peame paraku arvestama, et sellest küsimusest saab ka Eesti eesistumise ajaks üks kõige teravamaid teemasid.

- Räägitakse juunikuisest ülemkogust kui kohast, kus võivad tulla esimesed ettepanekud…

… Jah. Me loodame veel.

- Veel?

No on suhteliselt suur tõenäosus, et praegu ei õnnestu päris kõik nii, nagu plaanitud.

- Ja 2017. aasta september on ka see hetk, mil hakatakse tibusid lugema: vaatama, kui kaugele on jõutud 2015. aasta septembris otsustatud ümberpaigutamisega.

See on ka üks osa sellest paketist. Täiesti selge on, et me ei täida ümberjagamise plaani, kui me praegu oleme täitnud mingi pisikese protsendi. See on ka üks küsimus, kuidas edasi saab. Hetkel pole päris täpselt selge, kuidas me seda küsimust edaspidi enda jaoks sõnastama hakkame.

Ega see n-ö võlg (jagamata kvoodiosa – E.K.), mis riikidel on, kuskile kao. Tuleb arvestada, et need piirarvud, mis riikidele on kehtestatud, jäävad n-ö võlana üles.

- Arvestades, et maailm pole väga rahulik, võib sellele võlale ju veel lisa tulla?

Võib ka juurde tulla. Aga see [võimalike uute migrantide tuleku] küsimus on see pool asjast, kuhu on läinud praeguse eesistumise teravik. Malta põhiline aktiivsus ja huvi on rändevoo kontrollimine, et meil ei tekiks enam olukorda nagu aastal 2015.

See on väga mitmeharuline tegevus: tuleb kindlustada välispiire, rääkida rände päritoluriikidega, sõlmida kahepoolseid lepinguid, tegeleda rände algpõhjustega, aidata Liibüa piirivalvet üles ehitada. Seal on tuhat väga konkreetset sammu ja Malta on olnud päris edukas. ELil on suhteliselt konkreetne tegevusplaan rändevoogude kontrolli alla saamise osas.

Aga tõsi on see, et 2017. aasta sügis on mingis mõttes tibude lugemise aeg, sest siis on näha, mida suur rändehooaeg suvel meile kaasa tõi. Kas meil õnnestus ära hoida samasugust olukorda, nagu nägime paar aastat tagasi.

- Milline on praegune seis Türgi-lepinguga?

Suhteliselt hea. Türgi peab oma lubadustest kinni.

- Kas meie oleme oma lubadustest ka kinni pidanud?

Osa lubadusi olid tingimuslikud. Viisavabadusest ei saa me enne rääkida, kui Türgi omalt poolt selleks kõik tingimused täidab. Aga põhimõtteliselt, jah, meil on ikkagi vastastikune lugupidamine selle lepingu suhtes.

- Kas praegu ei paista, et kui Egeuse meri muutub kevade saabudes natuke rahulikumaks, siis hakkab sealt ka taas rohkem inimesi siiapoole tulema?

Hetkel ei paista.

- Üks teema, mille juurde tahaksin tagasi tulla: miks paigutab Eesti ümber pagulasi Kreekast, aga mitte Itaaliast?

Meie koostöö Kreeka võimudega on olnud palju tulemuslikum kui Itaaliaga.

- Kuidas see pilt üle Euroopa paistab?

Kindlasti ei saa öelda, et Itaaliast ei paigutata põgenikke ümber – on riike, kes teevad väga edukalt Itaaliaga koostööd. Aga see sõltub jällegi sellest, mis on kellegi rahvuslik poliitika.

- Kui palju on riike, kes teevad asju päris nii nagu Eesti ehk teevad kõik intervjuud kohapeal ära ja annavad sealsamas ka pagulasstaatuse?

Intervjuusid teevad päris paljud, aga me oleme vist ikkagi ainus riik, kes on oma põhimõtetes nii järjekindel, et me tõesti ei soovi Eestisse tuua kedagi, kelle kohta peaksid meie kohtud hiljem otsustama, et tal pole õigust pagulasstaatust saada.

- Kahe nädala pärast (25. märtsil) on Roomas taas ELi tippkohtumine Rooma lepingu 60. aastapäeva tähistamiseks. Mis on selle mõte peale selle, et EL tähistab ja teeb deklaratsiooni?

Aga kas peab olema mingi muu mõte? (Naerab.) Võib-olla ei pea väga varjatud tähendust sellele otsima. Loomulikult ei edene ELi elu deklaratsioonide najal. Elu läheb edasi igapäevatöö käigus, millega me muu hulgas ka kriise lahendades siin tegeleme.

Viimastel aastatel on tegelikult ju astutud päris suuri samme just kriiside tõttu. Me oleme liikunud päris kõvasti edasi majandus- ja rahandusliiduga, oma piirivalvega jne. Iga kriis tekitab ka uued võimalused.

Selles mõttes ütleksin küll, et võtkem Roomat kui tõesti pidu. Kogu aeg ei ole kriis, mõnikord võiks ka tähistada midagi toredat ja head. Ma arvan, et sellel Roomal on väga suur sümboolne tähtsus juba sellepärast, et riigipead kogunevad samas saalis, kus omal ajal Rooma leping alla kirjutati.

Kui hetkeks peatuda ja mõelda, milline oli Euroopa reaalsus 60 aastat tagasi ja milline ta on praegu, siis ma arvan, et meil kõigil oleks hea mõnikord meenutada kogu seda positiivset, mida me vahepeal saavutanud oleme. Muidu varjutavad seda igapäevamured ja läheb meelest, et tegelikult meil ei ole mingit erilist põhjust pidevalt mingite probleemide peale mõelda. Väga palju on saavutatud.

Eestisse saabub täna Euroopa Liidu rändekava raames 13 sõjapõgenikku, kes paigutatakse Järvamaale, Tartumaale ja Põlvamaale. Tegemist on Süüria kodanikega, kes jõuavad Eestisse Kreekast, kinnitas Postimehele siseministeerium.

Kreekast ja Türgist on siia juba saabunud 107 rahvusvahelise kaitse saajat. Kokku 27 perekonda. Üks Iraagi kodanik on lahkunud vabatahtlikult oma päritoluriiki. Itaaliast ei ole seni ühtegi inimest Eestisse ümber paigutatud, ent siseministeeriumi sõnul püüab Eesti koostööd uuesti käivitada.

Eesti kahe aasta kvoot vastavalt Euroopa Liidus saavutatud kokkuleppele on 550 sõjapõgenikku.

Chupacabra kirjutas:Nonii, lastakse siis põgeniketulv Türgist valla: BREAKING: "Europe has not kept promises on migrant deal, for us, that agreement has ended": Turkish Deputy PM

Üksjagu põnevust jätkub sel nädalal ka Euroopasse, kus käesoleva aasta tiheda valimiste karusselli lükkavad käima Hollandi kodanikud, kes panevad kolmapäeval paika parlamendi alamkoja uue koosseisu. Arvestades populistlike jõudude kasvu Euroopa poliitilisel maastikul, saab tähelepanu keskpunktis olema eelkõige Geert Wildersi juhitud Hollandi Vabaduspartei (PVV) tulemus ning selle võimalik mõju sarnastele liikumistele Prantsusmaal ning Saksamaal. Wildersi progamm näeb muuhulgas ette migrantide vastuvõtmise lõpetamise moslemiriikidest, mošeede ja islamikoolide sulgemise ning Hollandi väljaviimise Euroopa Liidust.

Vahepeal küsitlusi juhtinud PVV on hiljuti kaotanud oma edumaad ning taandunud populaarsuses võrdsele pulgale peaminister Mark Rutte erakonnaga Rahvapartei Vabaduse ja Demokraatia Eest (VVD). Mõlema erakonna poolehoid jääb viimastel andmetel 16% juurde, tagades 24 kohta 150-liikmelises alamkojas ning osutudes selgelt ebapiisavaks enamuse püüdmisel. Ükskõik kumb parteidest ka ei võidaks, on mitmetest erakondadest koosneva koalitsiooni moodustamise vajadus tõenäoline, mis vähendab riski, et Holland võiks brittide eeskujul Euroopa Liidust välja astuda.