EV energia ja julgeolek

[Benjy]

Doteeritud tuulikutega võrgus võistelda on raske, hinnatasemete kõikumised on jube suured. Salvestust väga palju ei teki, sest see tapaks salvestuse kasumlikkuse. Ehk sedasi on tekkinud tööstusel suur surve oma energiaprobleemid ise ära lahendada. See on kasulik ka elektritootjale, sest väljundi hind on stabiilne ja tasuvust on palju kergem arvestada. Riik ainult komplitseerib turgu oma sekkumistega.

[mb]

Soome arutleb uue tuumajaama ehitamist https://www.err.ee/1609576471/soomes-al ... jamise-ule

[OLAVI]

Ettenägelikumad inimesed on juba aastaid täheldanud energiataristu osatähtsust riiklikus julgeolekus ja vast pärast suuremate linnade pimendamist jõuab lõpuks see ka paljudele uskumatutele pärale.
https://www.err.ee/1609576618/riigikont ... t-kaitstud

Riigikontroll soovitab julgeolekuolukorra muutumisele viidates oma auditi tulemuste põhjal hinnata terviklikult vajadust määrata elektriga varustavaid objekte riigikaitseobjektiks.

Riigikaitseobjektiks mittemääratud objektidele pole füüsilise turvalisuse tagamiseks eraldi nõudeid kehtestatud.
Elektriettevõtted on pidanud aastaid ja peavad ka praegu ise otsustama, millised füüsilise kaitse meetmed on asjakohased.
Elementaarseid meetmeid on rakendatud, kuid osa neist on olnud nõrgemad võrreldes riigikaitseobjektile seatud nõuetega.
Samas on needki objektid olulised, et tagada Eesti varustamine elektriga, tõdes riigikontroll oma pressiteates.

Riigikontroll andis auditi tulemusel kliimaministrile ja siseministrile mitmeid soovitusi, näiteks tegi ettepaneku hinnata terviklikult vajadust määrata elektriga varustavaid objekte riigikaitseobjektiks. Riigikaitseobjekti staatuse alusel kehtestatakse objektil selle kaitse kord, mis näeb ette ka selle füüsilise kaitse.
Elektriga varustamise kui elutähtsa teenuse osutamisega seotud riigikaitseobjektide nimekirja täiendamise vajadust pole asjaga puutumuses olevad ministeeriumid – kliimaministeerium (kuni 2023. aasta keskpaigani oli elektriga varustamise teema eest vastutaja majandus- ja kommunikatsiooniministeerium) ega siseministeerium – näinud alates aastast 2017, kui see üks praegune elektriga varustamise seisukohalt oluline objekt riigikaitseobjekti staatuse sai, märkis riigikontroll.
Siseministeerium ei osanud auditi käigus tagantjärele selgitada, miks ei otsustatud toona ühtegi teist objekti riigikaitseobjektiks määrata, kuigi hindamismetoodika järgi oli samaväärseid objekte veel teisigi. Toona asjaga tegelnud ametnikud enam siseministeeriumis ei tööta ning ministeeriumil puuduvad toonase otsustusprotsessiga seonduvad dokumendid.

Kui kuu aja pärast kellegi kuri käsi kasvõi 5 sekundiks suudab ühe meie töös oleva 300kV liini tööst välja lülitada, tähendab see tõenäoliselt väga laiaulatuslikku elektrikatkestust kogu meie "energiasaarel".
(Oli siin teema ka energiataristu kaitsmisest aga seda ei leia otsing märksõnadega ülesse.)

[Kriku]

viewtopic.php?p=755708

[parkija]

Slovakkia plaanib 4 tuumakütusel energiaplokki igaühe võimsuseks 200MW ja need oleksid võimelised töötama kasutatud tuumakütusel .

Viide ka : https://www.reuters.com/markets/deals/n ... 025-01-15/

[klaasmees]

Nii nagu mina energiavõhikuna asjast aru saan, peab elektrit turul olema nii palju kui seda tarbimiseks vaja on. Kui tootmine ei ole juhitav, peab olema tarbimine juhitav. Mõni asi tarbimise juhtimisest ei oleks isegi ülikeeruline. Kui alustada lihtsamini tehtavatest, võiks eratarbijatele (väiketarbijatele) olla täielikult fikseeritud hinnad keelatud. Selleks, et tipptarbimise hetkel oleks neil stiimul energiat kokku hoida. Pole suur võit, kuid lihtsalt tehtav. Teine lihtne väikse võidu lahendus on elu- ja kontoriruumide lubatava temperatuuri vahemiku väike laiendamine nii üles kui allasuunas. Mäletamistmööda gaasikriisi ajal mõned muud maad tegid seda, et kütmist-jahutamist vähendada. Muidu nutad, maksad ja kütad-jahutad. Kas Eestis tänavavalgustuse saab lihtsalt välja lülitada, kui elekter läheb liiga kalliks? Või osa sellest. Ma ei kujuta ette, mida ametühingud ütleks, kui tööpäeva saaks pikendada või lühendada teatud määral vastavalt elektri hinnale või jätaks sellised säästumeetmed perefirmale, väiketootjatele? Minikokkuhoid, kuid asi seegi. Päris juhitavaks tarbimiseks läheks kindlasti palju rohkemat vaja, aga energiavõhikuna paremate mõteteni ei küüni. PS Osad neist asjadest polegi tegelikult minu mõtted, kuskilt loetud. Fikseeritud hinna kohta kunagi kurdeti, et inimestel kadus stiimul kokkuhoiuks ära, näiteks.

[otsija86]

Teisest otsast, praeguse tuumatehnoloogia baasil ja praeguste jaamade kasutusemahu juures väidetakse, et tuumakütust planeedil maa leidub toorme näol ca sajakonnaks aastaks kõigest, kui kõik agaralt omale tuumajaamu juurde teeks, siis ilmselgelt see aeg väheneks veelgi ja selles vaates oleks see praegusel tehnoloogial tuumajaamadele tuginemine niisamuti täiesti jätkusuutmatu lahendus nagu fossiilide põletaminegi, kuna toore saab üks hetk otsa ja seda kuidagi taaskasutada pole võimalik. Lisaks kui need varud hakkaks vähenema ja kättesaadavus halvenema, siis selle hind keriks korralikult ülespoole ressursi ammendumisele lähemale jõudes, mida aeg edasi, seda kallimaks muutub tuumakütus on sellesse valemisse hetkel sisse kirjutatud.

GPT vastuseosa sel teemal :

1. Loodusliku uraani varud

Praegused hinnangud:
Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA) ja OECD tuumaenergiaagentuur (NEA) hindavad, et maailmas on teadaolevaid ja majanduslikult kaevandatavaid uraanivarusid umbes 8 miljonit tonni. See on praeguse tuumaenergia tootmise juures (~440 reaktorit) piisav umbes 80–100 aastaks.
Kui tuumajaamade arv kahekordistub:
Kui maailmas oleks umbes 880 reaktorit, väheneks see aeg 40–50 aastani, eeldades, et tarbimine suureneb lineaarselt.

[parkija]

Et reguleerime ja tuleb õnn ? Tänavavalgustus põleb peamiselt ajal kui elektri tarbimine on väike ja sellega aitab elektri tootmist ning tarbimist tasakaalustada , ruumides temperatuuriga mängimine , aga kes korvab sellega kaasnevad tervisehädad , selline totaalne reguleerimine on haige .

Tuumakütus , tulevik on ilmselt tooriumi päralt ja seda jätkub väidetavalt väga pikaks ajaks , lisaks on tooriumi baasil töötav reaktor olnud USA s töös , hiinlastel on toimiv reaktor , kuidas venelastel asjad on , ei tea , nad väidavad et 2 reaktorit töötab , kas seda võib uskuda , ei tea .

[wolfgang]

Praegused hinnangud:
Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA) ja OECD tuumaenergiaagentuur (NEA) hindavad, et maailmas on teadaolevaid ja majanduslikult kaevandatavaid uraanivarusid umbes 8 miljonit tonni. See on praeguse tuumaenergia tootmise juures (~440 reaktorit) piisav umbes 80–100 aastaks.

8 miljonit tonni siis rikastatud uraani saan ma aru? Sest 8 miljonit tonni maaki on ühe keskmise kaevanduse toodang aastas. Aga ma veidi kahtlen ka selles numbris. Või õigemini tundub see sõnastus kahtlane, sest on suur vahe, mida

teadaolevaid ja majanduslikult kaevandatavaid

tähendab või AI selle all mõtleb. See võib tähendada, avatud, töös olevaid kaevandusi või aktiivset varu. Aga isegi kui see tähendab aktiivset varu siis ka see ei ole lõplik suurus, kuna kui tuumakütus populaarsust kogub, hakatakse selle varusid ka enam uurima, rikastamise tehnoloogia võib teha mõningaid edusamme, aga tasuvaks võivad osutuda ka maardlad, mis seda seni olnud ei ole. Kusjuures wiki ütleb selle kohta, et

It is estimated that 6.1 million tonnes of uranium exists in ores that are economically viable at US$130 per kg of uranium,[83] while 35 million tonnes are classed as mineral resources (reasonable prospects for eventual economic extraction)

https://en.wikipedia.org/wiki/Uranium. ehk siis passiivvaru on teada ca 35 megatonni. Mis ka võib kasvada, kui suurendatakse jõupingutusi nende uuringuteks.

[mart2]

Akf wolfgang-i jutu juurde sobiks meenutada, et veel paar aastakümmet tagasi arvestati nafta ja maagaasi varusid sajakonnaks aastaks, kuid hinna tõus ja suurem huvi on tõstnud uuringute mahtu ja sellega kaasnenud uute maardlate leidmist.

Vaja on nõudlust - küll siis teadlased ja geoloogid hakkavad kiiremini (ja sihikindlamalt) tööle!

[olevtoom]

Eks mingi maavara kasutatavad varud sõltu ka selle kasutamise intensiivsusest.
Näiteks ütles tolleaegne Usa kaevanduste büroo 1914. aastal, et naftat jätkub veel kümneks aastaks, ja parandas 1940. aastal seda ennustust, öeldes, et varusid on veel 1954. aastani. Ilmakuulus Rooma klubi teatas oma 1972. aastal ilmunud "Kasvu piirides", et maailmas on 550 miljardit barrelit naftat ja et see saab otsa 1990. aastaks.

Sellest 550 miljardist oleme ära tarbinud juba üle triljoni...

Ja isegi kui uraani tõesti vaid 100 aastaks jätkuks, ei oleks kuskilt otsast mõistlik selle otsa istuma jääda ja energiatarbimist jõuga piirama hakata. "Tagasi vaesusesse" tähendaks seda, et vähem ressurssi jääks tooriumireaktorite arendamiseks. Ja võib-olla üldse ei jääks tuumasünteesijaamade väljamõtlemiseks. (Jah, ma tean, et juba siis, kui ma varateismelisena hakkasin selle kraami vastu huvi tundma, olid "teadlased saavutanud konsensuse", et tööstuslik tuumasüntees tuleb umbes 10 aasta pärast ning see ennustus pole muutunud. Ometi edusamme on).

--- Edit: akf mart2 jõudis ette.

[Benjy]

Kui uraani hakkab väheks jääma, siis kaevatakse maetud kasutatud kütus uuesti üles ja lastakse see ringlusesse.

[kraal]

Austraalias on näiteks uraan vase kaevandamise kõrval produkt.

[otsija86]

Faktiks jääb, et seda varu on ikka eeldusliku inimkonna siin planeedil veel eksisteerimise soovi osas(pakun, et sadu tuhandeid aastaid vähemalt võiks idee poolest siin veel ju elada) väga vähe ja see on nn taastumatu ressurss nagu fossiilkütuski. Algul sai seda naftat ka niisama enamvähem labidaga maa sisse auku kaevates pumbata, nüüdseks tuleb juba väga sügavale ronida ja päris palju vaeva näha selle kättesaamiseks ja mida aeg edasi, seda suurema vaevaga, uuesti tagasi tekkimiseks looduslikul teel kulub miljoneid aastaid, niiet sellele pole mõtet loota antud võrrandis. Sama teema kullaga, kunagi korjati ja leiti maapinnalt rusikasuuruseid kamakaid enamvähem, nüüdseks on terve planeedi pind põhimõtteliselt üle käidud ja kusagilt jõesängidest leiad veel heal juhul nõelapea suuruseid tükikesi ja suuuremas koguses hankimiseks tuleb sügaval maapõues maaki pahupidi keerata. Kullaga vähemasti see teema, et see ei põle vähemalt niisama ära, st kõik mis on välja kaevandatud ja kasutusse võetud, see eksisteerib siinsamas maapinnal mingil kujul endiselt edasi ja ainult ümbertöötlemise/kokkukorjamise vaev ja ära see ei kao. Seega antud tuumatehnoloogia baasil poleks tegu tegelikult nn inimkonda energiavajadusest päästva tehnoloogiaga, vaid ajutise augutäitega nagu fossiilkütused, isegi see toorium, juhul kui oleks hästi toimiv lahendus jaamade näol, selle varud poleks niisamuti lõputud ja maale seda niisama juurde ei tekiks. Seega jah, kui praegu käega lüüa ja elada stiilis täna uhame sütt ahju ja põletame tuuma jms ja eks homme vaatab mis edasi saab ja kuidas energiat toota ning kogu taastuvenergia lahendused kuradile saata nagu siin valdav enamus tundub pooldavat, siis see lihtsalt probleemi homsesse lükkamine ja kui keegi enam probleemi kallal ei tegele, et kuskohast ja mismoodi tõeliselt jätkusuutliku energialahenduseni jõuda, millele kasvõi miljoniteks aastateks saaks loota, siis ollakse sajakonna aasta pärast täpselt samas kohas mis praegu, lihtsalt inimeseloomi on veel miljardite kaupa rohkem planeedil, energiavajadus kordades suurem ja see valu energiapuuduse järgi veelgi valusam.

[parkija]

Mina pole nii pessimistlik , see juba aastaid arendatav termotuumasüntees ? peaks mõne kümnendi jooksul ikkagi reaalsuseks saama , panustatakse sellesse kõvasti , muidugi eks on olemas ka "jõud" kes seda arengut pidurdavad , sest see igavene puhas energia keeravat maailma majanduse tuksi .

Valitsusest kostub hääli et meretuuleparkidega ei peaks tormama , lisaks on ERR i uudisteportaal hr. Allar Jõks hea loo avaldanud , midagi nagu toimub , mis annab lootust et terve mõistus pole täielikult kadunud .

Viide artiklile : https://www.err.ee/1609578607/joks-kuts ... vahendites