Autotehnikateema

[isakene]

Õigesti kokku pannes valtsitakse toru ots enam-vähem samamoodi ära kui on originaalsetel piduritorudel. Õigesti kokkupanemine tähendaks seda, et kõigepealt toru peale mutter , siis koonus lõikerõngaga ...

Me tegime samamoodi. Toru valtsimist tegime ainul erijuhtudel, kui tõesti oli mingi ime stuts kuskil ja muud moodi ei saanud.

Ma natuke täpsustan. Siin on nüüd kaks asja veidi segamini läinud - valtsimist vajav toruots ja lõikerõngaga ühendus on tegelikult lihtsalt kaks eri standardit. Lõikerõngaga on meil levinum DIN standard ja ühendamine toimubki täpselt nii, nagu akf vanahalb kirjeldas. Valtsimist vajav piduritoru moodi toruühendus on aga JIC standard ja miskipärast armastavad seda hirmsasti nii rootslased kui ka norrakad. JIC on sellepoolest ebamugavam, et kui DIN standardi liitmiku keerab suvaline õlinäpp kahe tavalise mutrivõtmega põllu- või metsaserval kokku ja elu läheb edasi, siis JIC-i jaoks peab valtsimise tarvis eraldi rakis kaasas olema.
Erinevaid standarte on meil muidugi veel, aga toruliitmike jaoks on need kaks siin maailmanurgas põhilised.

[Rebane11]

Pidasingi silmas seda, et rakisega valtsimist püüdsime võimalusel vältida. Ka nii, et vana vana toru lühike jupp, jätkunippel ja edasi 1/4 voolik.

[vanahalb]

Ma selle "lõikerõngaga valtsimise" all pidasin silmas ainult seda et kui on korralikult pingutatud siis koonusest välja ulatuv toru ots läheb kuigipalju kärsaks ja koonus on kinni nagu kännu taga. Isegi kapten Trumm võib selliseid pidureid julgelt kasutada. Toru ühele poole liikumist takistab vahetükk ja läbi mutri väljatulemist see laiaks pressitud osa.
Kui on sandisti pingutatud tuleb toru ja mutri vahelt lahinal õli või tuleb toru üldse läbi mutri välja ja jätab koonuse sinna maha.

[Rebane11]

Eks nad unustavad vahel ära et toru on vaja mutri keeramise ajal lükata, muidu sõidutad keeramisega koonuse toru pealt maha ja ongi asi vussis. Me kui vähegi võimalik keerasime esimest korda ise.

[Walter2]

Aga seda mehed ärge tehke, et pooleks keeratud piduritorusid pikendate mingite kiirvidinatega hüdraulikapoest. Ohutus ennekõige. Iga keeratav vidin hüdraulikas kätkeb mingit riski ja mida vähem seda parem.

Miks alltoodud liitega ei tohi piduritoru jätkata?:
https://www.motonet.ee/et/toode/222147/ ... 316-475-mm
Keeratavaid vidinaid on auto pidurisüsteem täis. Palju rohkem kätkevad endas riski kuskil põlveotsas isetehtud piduritorude valtsid mis õnnestuvad kuidas juhtub. Proovige auto peal orig. terastoru selle 15€-se hiina otsikutegemise komplektiga valtsida - komplekt jääb kaotajaks. Pika piduritoru väljavahetamiseks nõutavatest günekoloogioskustest juba oli juttu (piduritorud pannakse auto külge enne veermikuosade-paakide-summutite montaazi). Siiani pole ükski ülevaatus ülaltoodud liite usaldusväärsuses kahelnud, pole ka ükski piduristendis järgi andnud.

[Kapten Trumm]

Ei jää kaotajaks, olen korduvalt teinud ja kõik on pidama jäänud, vanemad sõidavad juba 10 aastat.
Keeratavad vidinad on pidurisüsteemis tavaliselt originaalosad, mitte hiina "vindid".

Ei ole ECE-/ABE heakskiitu

[Rebane11]

Ei jää kaotajaks, olen korduvalt teinud ja kõik on pidama jäänud, vanemad sõidavad juba 10 aastat.
Keeratavad vidinad on pidurisüsteemis tavaliselt originaalosad, mitte hiina "vindid".

Ei ole ECE-/ABE heakskiitu

Hüdraulikafirmades hiina "vidinaid" küll ei kohanud.

[vanahalb]

Kas neil 15 EUR Hiina komplektiga Trummi garaažis valtsitud otstel on siis vajalikud sertifikaadid?

Sertifikaadid on tehase originaaltorudel a kui asja nii keeruliseks ajama ei hakka on vahetükiga jätkamine mugavam kui valtsimine.

[Kapten Trumm]

Vahetükiga tuleks kõne alla siis, kui allesjääva toru pikkus ei luba valtsida (ei pääse nt ligi). Ja peale vahetükki on ikkagi sul ju valtsitud toruotsa tarvis.
Ega sul pidurivoolik ju selle vahetüki külge hakka.

[vanahalb]

Kui toru on kuskilt katki läinud siis ei lubagi allesjäänud pikkus valtsida . Ükskõik kas otstarbekuse kaalutlustel või ligipääsetavuse tõttu.
Toru ühendamine pidurivoolikuga on eraldi teema aga vahetükid on ikka selle jaoks et ei peaks tervet pikka toru auto sisikonnast välja kiskuma . Siis kui ta on kuskilt raami läbiviigust või pidurivooliku tagant katki.

[isakene]

Vahetükiga tuleks kõne alla siis, kui allesjääva toru pikkus ei luba valtsida (ei pääse nt ligi). Ja peale vahetükki on ikkagi sul ju valtsitud toruotsa tarvis.
Ega sul pidurivoolik ju selle vahetüki külge hakka.

Olen ka terasest piduritoru valtsinud. Külmalt valts on sihuke fifty-sixty õnnestumise tõenäosus ja ei soovita. Minipõletiga toruots kuumaks ja siis valts, see tuleb veidi paremini välja, aga üldjuhul on originaalterastoru üks parajalt rabe sõnnik ja ma hoiduks tema mehaanilisest mõjutamisest viimse võimaluseni. Jätkuliitmikke olen kasutanud oma paarkümmend aastat, mingi tosin korda ehk oma autodel ja ükski pole järgi andnud.

Ning isand Trummile täpsustuseks, et peale vahetükki jätkad sa ju vasktoruga? Ning vasktoru valtsimine on üks vanajumalale igati meelepärane tegevus.

[Kapten Trumm]

Kui toru on kuskilt katki läinud siis ei lubagi allesjäänud pikkus valtsida . Ükskõik kas otstarbekuse kaalutlustel või ligipääsetavuse tõttu.
Toru ühendamine pidurivoolikuga on eraldi teema aga vahetükid on ikka selle jaoks et ei peaks tervet pikka toru auto sisikonnast välja kiskuma . Siis kui ta on kuskilt raami läbiviigust või pidurivooliku tagant katki.

Tavaliselt algab probleem sellest, et ülevaatajale pidurivoolikud ei meeldinud ja nende vahetamise katsel lõhutakse toru ära. Selleks ei pea toru üldse eriti roostes olemagi, sellisele õhukesele terastorule piisab paarist liigsest painutamisest. Selle asemel soovitaks õigel ajal järgi anda, kui piduritoru ülemutter keeldub keeramast, siis ei maksa üritada kuniks piduritoru järgi annab, vaid lõigata kohe ülemutri tagant piduritoru ise läbi, võtta lauasahtlist uus ülemutter, panna see torule kaela ja seejärel pressida see toruots pasunaks. Sedasi talitades on piduritoru kaotus minimaalne (ehk 2 cm) ja enamasti võimaldab vooliku pikkusevaru seda kompenseerida - või annab piduritoru nats painutada nii, et ulatuks pikemalt.

Neid kinni mädanenud ülemutreid ei ole vaja iga hinna eest avada, need on mingist pehmest terasest ja kandid lähevad kiiresti, isegi avatud silmusega.
Kui kullinokkadega esimesel katsel liikuma ei hakka, siis tasub loobuda ja talitada eelmises lõigus kirjeldatud viisil. Igal juhul ei tasu niikaua seal rabistada kuniks toru katki on.

Peamine on see, et ei unustaks ülemutrit toru otsa panna enne pressimist, muidu võib pärast hämming suur olla

[Kapten Trumm]

Olen ka terasest piduritoru valtsinud. Külmalt valts on sihuke fifty-sixty õnnestumise tõenäosus ja ei soovita. Minipõletiga toruots kuumaks ja siis valts, see tuleb veidi paremini välja, aga üldjuhul on originaalterastoru üks parajalt rabe sõnnik ja ma hoiduks tema mehaanilisest mõjutamisest viimse võimaluseni. Jätkuliitmikke olen kasutanud oma paarkümmend aastat, mingi tosin korda ehk oma autodel ja ükski pole järgi andnud.
Ning isand Trummile täpsustuseks, et peale vahetükki jätkad sa ju vasktoruga? Ning vasktoru valtsimine on üks vanajumalale igati meelepärane tegevus.

Olen teinud BMW ja Volvo toruotsi, kuumutamist pole kasutanud, ka külmalt pressides jäävad ilusti pidama. Jätkuliitmik on samuti ju mehhaaniline mõjutamine, ega see vana toruots seal pühast vaimust püsi.

[isakene]

Olen teinud BMW ja Volvo toruotsi, kuumutamist pole kasutanud, ka külmalt pressides jäävad ilusti pidama. Jätkuliitmik on samuti ju mehhaaniline mõjutamine, ega see vana toruots seal pühast vaimust püsi.

Jätkuliitmiku kasutamisel pressitakse toru minimaalselt kokku, valtsimisel venitatakse päris korralikult laiali. On ju väike erinevus?

Minu kogemused suuremalt jaolt hunniku erinevate jaapanlastega ja isiklike MB-dega.

[Rebane11]

Ma oma autole pole kunagi piduritorusid teinud. Klientidele küll. Üsna tihti. Ja oli see tavaliselt ikka loominguline tegevus - jupp aega mõtlesid, kuidas saab ja kuidas parem. Tavaliselt ühendusega, vahel valtsimisega, vahel tegime vooliku. Kurtma keegi ei tulnud, tea kas said otsa? Kuigi nekrolooge ka ei näinud justkui.