www.militaar.net

lennumudelist kirjutas: ↑23 Jaan, 2025 14:24 PFC teemal tahaks sõna sekka öelda.
...
Traditsiooniliselt on öeldud, et "kui sa oled kodutarbija, siis unusta võimsusfaktor, see pole sinu teema".
Traditsiooniliselt on võimsusfaktori korrigeerimine olnud teemaks kohtades, kus on suured mootorid ja suured trafod. ...

Seniks kuni koduseadmete toiteks asub oma hädageneraator.
Tuntud elektriseadmete tootja Victron https://www.victronenergy.com/ oma generaatorite kasutamise juhendis märgib, et varugeneraatorit kasutades impulsskoormuse toiteks peaks invertergeneraatori võimsus olema 30% suurem AVR generaatorist.

OLAVI kirjutas: ↑23 Jaan, 2025 16:50 Seniks kuni koduseadmete toiteks asub oma hädageneraator.
Tuntud elektriseadmete tootja Victron https://www.victronenergy.com/ oma generaatorite kasutamise juhendis märgib, et varugeneraatorit kasutades impulsskoormuse toiteks peaks invertergeneraatori võimsus olema 30% suurem AVR generaatorist.

Aitäh meenutamast, jutt jumala õige. Kui generaator või inverter on piiripealne, siis võimsusfaktor võib olla otsustav küsimuses, kas jaksu jätkub. Aga PFC-ga toiteplokid päästavad ka siis. Mina oleks generaatori pealt töötades kõige ettevaatlikum sihukeste asjadega, nagu:

- ketassaag
- suur (26 cm) relakas
- vana kompressor või suur kompressor
- vana pesumasin
- käi

Oma kogemuses: oli üks igivana Taiwani kompressor, millel oli mootor tehtud sedasi, et tsentrifugaaljõu toimel vabastas mingid kontaktid ja vahetas mähise ühest töörežiimist teise. Ja kuigi oli paigaldatud jõhker kondekas voolugraafiku silumiseks, oli see kutu. See õnnetu 2.6 kW kompressor siis tõmbas mul maha inverterit, mille reiting oli "5 kW püsivalt, hetkeks aga 10 kW" - kuna esimeses režiimis oli tema võimsusfaktor murust madalam. Kondeka vahetamise järel enam ei tõmmanud siruli, kuna võimsusfaktor läks normi.

P.S.

Kõrvalteemal: vaatasin ilmaennustust ja BRELL-ist lahkumise ajaks ennustab jätkuvalt sooja ning sombust ilma. Ma arvan, et mingit ulme jama ilmselt ei realiseeru. Sihukese ilmaga on võimsust varuks.

Valitsuse kinnitas neljapäeval korralduse, millega kaasatakse Kaitseliit kriitilise tähtsusega energiataristu kaitsesse Eesti ühinemise ajaks Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga. Korralduse kohaselt kaasatakse Kaitseliidu tegevliikmed ja Kaitseliidus rahuaja ametikohal olevat tegevväelased kriitilise tähtsusega energiataristu kaitsesse.

Kaitseliit ei tegutse ülesande täitmisel iseseisvalt, vaid koos politsei- ja piirivalveameti töötajatega. Kaitseliidul on õigus kasutada ülesande täitmise ajal erimeetmeid ja vahetut sundi, sealhulgas relva ning oma kasutuses olevat vara.

Kokkuleppe kohaselt määrab Kaitseliit kriitilise energiataristu julgeoleku tagamiseks ühes ööpäevas kuni 126 Kaitseliidu liiget, kes politseinikke toetavad. Kohapeal juhib operatsiooni politsei- ja piirivalveameti (PPA) ametnik. Kaitseliidu tegevliikmed kannavad ülesande täitmisel Kaitseväe vormiriietust koos ohutusvestiga, millel on hästi nähtav tähistus «KORRAKAITSE» ning neil on õigus kanda ja kasutada relva, kui olukord seda nõuab.

PPA saab õiguse kaasata Kaitseliidu liikmeid kriitilise elektritaristu korraldamisse kuni 15. veebruarini. Seejuures hinnatakse pidevalt kaasamise vajadust ja kui vajadus lõppeb, lõppeb ka kaasamine varem.

https://www.postimees.ee/8177820/kaitse ... iataristut

See on ju jabur. Kes keelab minna kohe täna mingit posti saagima? Ja meil on näpuotsaga kriitilisi alajaamu või kuidas neid nimetatakse - lihtsam on seal ju midagi teisiti lülitada. Tsirguliina kohta 90. aastatel räägiti, kuidas uus töötaja lasi pool Riia linna pimedaks, vajutas sinna kuhu poleks tohtinud.

Sellest 126 kaitseliitlasest jagubki vist nii paljuks, et istuda paljastatud täägiga operaatori selja taga?

Rebane11 kirjutas: ↑24 Jaan, 2025 14:39 See on ju jabur. Kes keelab minna kohe täna mingit posti saagima? Ja meil on näpuotsaga kriitilisi alajaamu või kuidas neid nimetatakse - lihtsam on seal ju midagi teisiti lülitada. Tsirguliina kohta 90. aastatel räägiti, kuidas uus töötaja lasi pool Riia linna pimedaks, vajutas sinna kuhu poleks tohtinud.

Ja kui ennetustegevust ei paistaks, kirutaks punast Läänemetsa ja institutsioone saamatuses. Kiika liitlaste taristu teemasse tagasi, kus käis meie asutuste ja võimete parastamise meistrivõistlused. PPA juht kommenteeris, sellise sots. meedia halvustamisega oli arvestatud. Kahtlemata saab varem ja hiljem ka võrku halvata, suurema tähelepanu saaks ikka Vene võrgust lahkumise ajal.

Küllap sul on õigus. Paraadiga avapäeval ja edasi nii kuis saatus annab.

Ääremärkusena lisan:

KÕIK VALGED KÄIVITUSKONDEKAD surevad tasapisi aja jooksul. Metalliseering "elektromobiliseerub" minema ja pindala väheneb.

Nt vanemat tüüpi pesukuivati... aina pikemalt käivitub.. 10u asemel mõõtsin 1.5 mikrot. 2 eurot ja masin töötas jälle 5 aastat.

EHk siis igasugu 1f mootoriga tehnika puhul mis on vanem kui 2-3 aastat, tasub kondesid kontrollida. Või lihtsalt vahetada. Päris idiootne värk iseenesest, 2 eurine jublakas muudab täiesti töötava 700 eurise seadme vanarauaks.

Nende kondensaatorie kohta tähelepanek.
Kui kondekas on mingi ventilaatori, kompressori vms. Küljes siis see hääbub 2...5...7a ja kööga. Vahetad ja läheb edasi.
Vahet pole kas on 1 või 30 mikrofaradit.
Aga kui see on vee pumpamiseks mõeldud tsirkulatsioonipumba küljes siis käib rahumeeli 10 15 20a. Ja kui pump surnud meil põhjusel siis kondekas oli ikka lubatud suuruses.

Nii ongi, kõrge temperatuur annab vananemisele kõvasti hoogu juurde.

Kütte tsirk. pumbad on kuumad pidevalt. Talvel pumbatav vesi 60...80C mootori osa kuum kui krt.
Ventilaatoritel on kindlasti olnud olud madalama temperatuuridega aga ikka pumbad peavad ja ventikad hääbuvad.

MeelisV kirjutas: ↑26 Jaan, 2025 15:23 Kütte tsirk. pumbad on kuumad pidevalt.
Talvel pumbatav vesi 60...80C mootori osa kuum kui krt.
...

Tsirk pumbad on ettenähtud kuni +110C vee pumpamiseks.

Keskkütte kütteringi ringluspumbad pannakse tagasivoolule ja õieti ehitatud keskütte tagasivoolu temperatuur on vahemikus +25C - +40C ning seega läbiv vesi peab jahutama pumpa.

Katla ringluspump pannakse ka madalama temperatuuri poole ja ka see võiks enamus aastast olla ca +60C.

Tankla kohviautomaat väljastab mitte üle +60C kohvi, sest sellise temperatuuriga vesi ei tohiks inimest kahjustada.

Ringluspumpadel on palju väiksem konde, võimalik et see ei ole metalliseeritud kile - tüüpi. Pole sisse vaadanud

Keskkütte kütteringi ringluspumbad pannakse tagasivoolule

Üldjuhul. Lokaalse kütte, katlamaja, puhul esineb ka pealevoolul ja ventseadmete omad(kus ka vabalt 70 kraadi võib peale minna, külma ilmaga) on ka pealevoolul.

...õieti ehitatud keskütte tagasivoolu temperatuur on vahemikus +25C - +40C...

see suuresti seadearvu/graafiku küsimus.

...seega läbiv vesi peab jahutama pumpa.

Korpus on ikka õhus ja kuigi rootor võib olla ka vees siis valdav voolamine käib töörattaruumis, mis võib mingil määral aidata jahutada, aga kui otsustav see pumba jahutuse vaates on, pole kunagi mõelnud.

Tavaliselt korras pumbad ikka väga kuumaks(et valus katsuda) ei lähe. Kuigi sellised pumbad võivad veel aastaid käia, hakkaks ma uut reservi vaatama. Õnneks keskmisele eramajale, mõõduka tarkusega(nn. Alpha I seeria), pump maksab mingi ca 200 euri ja vahetus võtab, kui ventiilide(või ka pumba liitmike) pealt pole kokku hoitud ja neid ka sulgeda õnnestub, mingi 5 minutit.

wolfgang kirjutas: ↑27 Jaan, 2025 14:35 ...
Tavaliselt korras pumbad ikka väga kuumaks(et valus katsuda) ei lähe. Kuigi sellised pumbad võivad veel aastaid käia, hakkaks ma uut reservi vaatama. Õnneks keskmisele eramajale, mõõduka tarkusega(nn. Alpha I seeria), pump maksab mingi ca 200 euri ja vahetus võtab, kui ventiilide(või ka pumba liitmike) pealt pole kokku hoitud ja neid ka sulgeda õnnestub, mingi 5 minutit.

Vastavalt EU direktiividele ei tohi enam üle 10 aasta projekteerida uutesse seadmetesse kondensaatoriga tsirk.pumpi ja neid võib müüa ja kasutada ainult olemasolevate asenduseks, sest nende energiatarve on liiga suur.

Näiteks selline 35eur kondega lollpump https://kaup24.ee/et/koduremont/veepumb ... id=7338743 tarvitab ühe kütteperioodi jooksul ca 300kWh energiat, mis 25sent/kWh elektrihinna puhul teeks ainult ühe pumba talve elektrihinnaks 75eur ja 10 aastase eluea puhul 750eur.
Kui majas on katel ja 3 tsirk.pumpa, siis ainuüksi küttevee keerutamisele võib ühe talve jooksul kuluda 1000kWh elektrit ja kütteperioodi jooksul kergelt üle 200eur raha.

www.militaar.net

EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek