www.militaar.net

Ja arvatavasti RE kaotab veelgi, sest "gigantide" heitluses teeb Ratas Kallasele pähe ning analüütikute arvates, kui E200 tuleb üle künnise, siis võtab see hääli RE-lt ja SDE-lt. See iseenesest võiks olla EKRE-le kasuks, kuid valitsusse minemise vaatevinklist ei pruugi veel üks liberaalne partei parlamendis hea uudis olla.

Ärimeestest riigireformijad:

Õigusloome piiramine

Riigireformijad soovivad piirata oluliselt normiloomet, mistõttu peaks valitsus töötama välja programmi massilise õigusloome ohjeldamiseks.

Reformijate ettepanek on ka kehtestada õigusloomes põhimõte, et iga uue koormava õigusnormi kehtestamisel seatakse samal ajal eesmärk kahe vana samaväärse õigusnormi tühistamiseks.

Sihtasutuse ettepanek on vähendada õigusloomega tegelevate ametnike arvu järgmise kaheksa aasta jooksul 50 protsenti.

Allikas: https://www.err.ee/870861/riigireformi- ... panekutest

Ja selle peale esitavad nad pika nimekirja ettepanekutest, mille elluviimiseks tuleb teha üsna massiivset õigusloomet. Sisuliselt tuleb kõik riigijuhtimise kohta käivad seadused kas põhjalikult muuta või asendada täiesti uutega.

nimetu kirjutas:Ossinovski pani ka just ühe päris hea pärli maha:
https://arvamus.postimees.ee/6434605/je ... susse-asja

Pole EKRE fänn, kuid nalja teeb kogu see värk küll. Eriti kui Ossinovski sõna võtab...

Tabasin end ka mõttelt, et miks peaks ÜLDSE KEEGI sellise tasulise artikli ostma - lugemaks siis "lõpliku tõe kuulutajast" sotsinovski järjekordset sisutühja tatipritset

tuna kirjutas:Ärimeestest riigireformijad:

Õigusloome piiramine
Riigireformijad soovivad piirata oluliselt normiloomet, mistõttu peaks valitsus töötama välja programmi massilise õigusloome ohjeldamiseks.
Reformijate ettepanek on ka kehtestada õigusloomes põhimõte, et iga uue koormava õigusnormi kehtestamisel seatakse samal ajal eesmärk kahe vana samaväärse õigusnormi tühistamiseks.
Sihtasutuse ettepanek on vähendada õigusloomega tegelevate ametnike arvu järgmise kaheksa aasta jooksul 50 protsenti.

Allikas: https://www.err.ee/870861/riigireformi- ... panekutest
Ja selle peale esitavad nad pika nimekirja ettepanekutest, mille elluviimiseks tuleb teha üsna massiivset õigusloomet. Sisuliselt tuleb kõik riigijuhtimise kohta käivad seadused kas põhjalikult muuta või asendada täiesti uutega.

Iseenesest idee alustada Riigikogu koosseisu kärpimisest on täiesti bro.
Eriti arvestades, kui ülepaisutatud see rahvastiku kohta meil on.
Ja küsimus pole niipalju rahas, vaid teatud positiivses eeskujus.
Teiseks tuleks kriitiliselt üle vaadata järjest vohavam ja elukaugem bürokraatia, mis e-riigist hoolimata järjest rohkem vinte kerib.
Kui paljud teist teavad, et rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse kohaselt on riigi äriühingu tegelik kasusaaja vastav minister.
Mul vajus küll lõug lauale, kui seda lugesin.
Tegelik kasusaaja on ju varjatud omanik, Eesti puhul OÜ-de kaudu opereeriv eraisik.
Mismoodi saab näiteks MKM minister varjatud kasu Eesti Energia tegevusest, jääb segaseks.
Sellest arusaamiseks peaks olema magistertibi.

Kapten Trumm kirjutas:Iseenesest idee alustada Riigikogu koosseisu kärpimisest on täiesti bro.

Ma ei tea küll, mida "bro" tähendab, aga kui see on midagi heapoolset, nagu kontekstist võiks arvata, siis minu arvates ei ole riigireformi suure sildi all kosmeetiliste muudatustega tegelemine mingi hea asi.

Kapten Trumm kirjutas:Kui paljud teist teavad, et rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse kohaselt on riigi äriühingu tegelik kasusaaja vastav minister.

Kust sa selle sealt välja lugesid??

Kas on Riigikogu ülepaisutatud? Selline üks-ühene suhtestamine rahvaarvu ei ütle tegelikult midagi. Või vastupidi, selle abil võib tõestada mida tahes, valides võrdlusbaasiks mõne teistsuguse riikide kogumi. Parlamendi optimaalse suuruse arvutamisel on rahvaarv ainult üks sisend. Arvestama peab ka näiteks parlamentaarse kogu töövõimega. See ettepanek on täielik asendustegevus, mis tõmbab kogu ettepanekute komplekti tõsiseltvõetavuse ikka väga alla. Ainuke reaalne põhjendus sellele on tõenäoliselt see, et üks mees on nii pikalt rääkinud parlamendiliikmete arvu vähendamisest, et kuidagi piinlik oleks nüüd olnud seda isegi mitte mainida.

Kust sa selle sealt välja lugesid??

See oli lihtsalt üsna aktuaalne näide sellest, millega tänane riigibürokraatia meil tegeleb. Kas sellise kvaliteediga riigivalitsemine viib neid soovitud kohta?
Kuna suhtlen taolise rahvaga pea igapäevaselt, siis spetsiifilisemaid näited lollist riigiametite poolsest kaki veeretamisest ja inimese jooksutamisest võiks tuua ridamisi.
Minumeelest seoses riigi rahaliselt järjele saamisega selline lollakas ja nüri bürokraatia tugevneb üha ning väike inimene on see, kes kannatab.
Sestap iga seltskond, kes võtaks ette sellise jampsi kärpimise, pälviks minu hääle.

Minul isiklikult on täiesti ükskõik, kas Riigikogus on näiteks 67 või 101 liiget. Võtame näiteks EKRE fraktsiooni. Sinna kuulub praegu 7 liiget: 2 Helmet, Madisson, Kaskpeit, Põlluaas ning Rahvaliidu vanamehed Sild ja Põldaru. Kui selle asemel oleks RK kolmandiku võrra väiksem (67 liiget) ja EKRE fraktsioonis Helmed, Põlluaas ja Madisson, mis vahet seal oleks?

Kapten Trumm kirjutas:

Kust sa selle sealt välja lugesid??

See oli lihtsalt üsna aktuaalne näide sellest, millega tänane riigibürokraatia meil tegeleb.

Palun, kuskohas see konkreetselt kirjas on?

tuna kirjutas:Kas on Riigikogu ülepaisutatud? Selline üks-ühene suhtestamine rahvaarvu ei ütle tegelikult midagi. Või vastupidi, selle abil võib tõestada mida tahes, valides võrdlusbaasiks mõne teistsuguse riikide kogumi. Parlamendi optimaalse suuruse arvutamisel on rahvaarv ainult üks sisend. Arvestama peab ka näiteks parlamentaarse kogu töövõimega. See ettepanek on täielik asendustegevus, mis tõmbab kogu ettepanekute komplekti tõsiseltvõetavuse ikka väga alla. Ainuke reaalne põhjendus sellele on tõenäoliselt see, et üks mees on nii pikalt rääkinud parlamendiliikmete arvu vähendamisest, et kuidagi piinlik oleks nüüd olnud seda isegi mitte mainida.

Ilmselt sa pole aru saanud mõiste "seisus kohustab" (noblesse obligee) sisust.
Ma ei lähe ka rivi ette lahtinööbritud vormikuue ja viksimata saabastega.
Või ei ilmu tööle alkoholi lõhnadega, dressid seljas. Sest seisus kohustab.
Kui sa oled ülem, juht või "peamine", siis kõik algab sinu isiklikust eeskujust.
Pole mõtet kuigi tõsiselt rääkida riigireformist või maksukoormuse langetamisest, kui kõige peamine valitsemise aparaat skeemitab oma autoliisingutega ja peab karjadena abipersonali, rääkimata enda arvukusest. Selline üleskutse on õõnes. Lihtsustatud öeldes võrdne sellega, et ma astun rivi ette, vormi hõlmad lahti nagu lastud varesel ja saapad aasta aega viksimata ning pean karmil häälel mäejutluse vormikandmise eeskirjast ja - kommetest. Milline on selle jutluse kasutegur ja mõju? Üsna null.

Ja veel üks asi, mis mulle meeldis - Riigikogu ametiaeg võiks olla piiratud. 2,3 või 4 aastat on ise küsimus, aga meil on tõesti liigselt seltskonda, kes polegi elus muud teinud kui "poliitik" olnud ja taolisest allikast ei saa ka midagi elulähedast ju tulla.

Mõistagi, igasugu martnutid ja muud staažikad sooja sussi sahistajad Riigikogus tõstavad (ja tõstsid juba) hädakisa, sest nende endi suhteliselt kõrgepalgaline sinekuur satub ohtu.

Kriku kirjutas:

Kapten Trumm kirjutas:

Kust sa selle sealt välja lugesid??

See oli lihtsalt üsna aktuaalne näide sellest, millega tänane riigibürokraatia meil tegeleb.

Palun, kuskohas see konkreetselt kirjas on?

Aga palun, lk 4
https://www.rahandusministeerium.ee/sit ... juhis_.pdf

Riigi äriühingute puhul on tegemist tavapäraste eraõiguslike juriidiliste isikutega. Riigi äriühingu tegelikuks kasusaajaks on valdkonna eest vastutav minister, kes esindab äriühingus riiki ja määrab ametisse oma valitsemisala äriühingu nõukogu liikmed, samuti äriühingu nõukogu/juhatuse esimees ja mõlema organi liikmed. Näiteks AS Eesti Loto tegelikuks kasusaajaks võib riigi esindajana pidada rahandusministrit, nõukogu esimeest ja liikmeid ning juhatuse esimeest ja liikmeid.

Mina taolise "riigihalduse" eest hästi raha maksta ei tahaks oma palgast.
Kes aru ei saa, siis "tegelik kasusaaja" on OÜ-de taha peituv eraisik, kes üldiselt teeb seda maksudest optimeerimiseks ja kelle taskusse raha tegelikult jookseb.
Mismoodi see jookseb ministri või nt EE juhi Sutteri taskusse, jääb segaseks.

Kriku kirjutas:Ma ei tea küll, mida "bro" tähendab

Nagu mina olen aru saanud tuleb see rootsi keele sõnast "bra" mis tähendab "hea". Aga rootslased hääldavad seda sõna nagu "bro"

Seisus kohustab eelkõige mõtlema. Parlamendi suurus on täpselt väljaarvestatav asi, kui vähendame liikmete arvu, siis juhtub see ja see, kui suurendame liikmete arvu, siis juhtub see ja see. Rivi ette astumisega ja kirglike kõnede pidamisega pole sellel mitte kõige vähematki seost.

Kapten Trumm kirjutas:Aga palun, lk 4
https://www.rahandusministeerium.ee/sit ... juhis_.pdf

Riigi äriühingute puhul on tegemist tavapäraste eraõiguslike juriidiliste isikutega. Riigi äriühingu tegelikuks kasusaajaks on valdkonna eest vastutav minister, kes esindab äriühingus riiki ja määrab ametisse oma valitsemisala äriühingu nõukogu liikmed, samuti äriühingu nõukogu/juhatuse esimees ja mõlema organi liikmed. Näiteks AS Eesti Loto tegelikuks kasusaajaks võib riigi esindajana pidada rahandusministrit, nõukogu esimeest ja liikmeid ning juhatuse esimeest ja liikmeid.

Loll sõnastus muidugi, aga sellest pole mõtet erilist numbrit teha. Samas lauses ju öeldakse, et minister esindab riiki. Riigi äriühingust saab kasu ikkagi Eesti Vabariik ja ükskõik mida minister oma ametis ka ei teeks, on ta Eesti Vabariigi esindaja.

Probleem on laiemalt sõnas "kasusaaja". Tegelikult käib jutt mitte kasusaajast, vaid kontrolli teostajast. Sama küsimus on ju ka näiteks MTÜ-de puhul - kuna kasumit ei jaotata, ei saa ses mõttes kasusaajaid olla. Või siis on kasusaajad kõik, kellele MTÜ tegevus suunatud on

tuna kirjutas:Seisus kohustab eelkõige mõtlema. Parlamendi suurus on täpselt väljaarvestatav asi, kui vähendame liikmete arvu, siis juhtub see ja see, kui suurendame liikmete arvu, siis juhtub see ja see. Rivi ette astumisega ja kirglike kõnede pidamisega pole sellel mitte kõige vähematki seost.

On ikka seos. Parim juhtimismeetod on "minu järel" - on mulle parimate poolt õpetatud.
Pole mõtet loota eetikat, kokkuhoidu ja sisulisust altpoolt, kui ülal pole asjad korras.