www.militaar.net

Asi läheb veel keerulisemaks kui veebruarirevolutsiooniga seoses tekib vajadus süsteemis sagedust hoida ning selle tagamiseks tekitatakse vastav turg.
https://www.elering.ee/sagedusreservide-turg

Päris vasakpoolseks ei maksa ka minna - salvestite omanikud pakuvad siiski ühiskonnale vajalikku teenust. Samamoodi nagu jaekaupmehed - ostavad hulgilaost odavalt ja müüvad kallimalt edasi, kuradi spekulandid, eksole. Siberisse saata sellised...

See teenus on ok ja vältimatu, kui on vaja ära siluda näiteks päikesepaneelide energiatootmine. Aga see teenus peaks olema selle sama paneelielektri hinna sees. Samamoodi peaks olema elektritootjale minimaalne kättesaadavusprotsent võrguga liitumise eelduseks, et võrgustabiilsuse ja ülekandekulusid ei peaks hakkama lükkama tarbijate kraesse. Hetkel on nii kõrgemad elektrihinnad, kui kõrgemad ülekandetasud reaalsete kulude ignoreerimise tagajärg. Elektrihinnad on üleval igal pool, kus tuule osakaal energiatootmisest on tõusnud ja hüdrot pole piisavalt.

Kes ei mäleta, siis võib uurida, et milline firma võitis meretuuleparkide rajamise õiguse konkursi ja kes (millise partei liige) meie juhtidest asus selle sama firma kohaliku osakonna juhiks?
Need nimed on ju meediast läbi käinud.

Huvitavaid arenguid Leedust. Siiani olid nende merepargid piirkonna kõige kaugemale arenenud, hange on olnud pikemalt aega juba registris jne.
Eelmise aasta I poolel oli esimene katse, kuid tookord osutusid riigi poolt pakutavad hinnapõrandad liiga madalaks, II katsel neid tõsteti (teema on ka siit foorumist läbi käinud)

Nüüd on riik lõpumeetritel otsustanud käsipidurit tõmmata ja uuesti kogu hanke teadmata ajaks ootele panna. Mõeldakse uuesti rahulikult läbi kogu toetusmudel jne. Ridade vahelt võib välja lugeda vististi selle, et mõistlikel alustel täna mereparki ehitada/rahastada ei õnnestu. Koormus maksumaksjale tuleb liiga suur ja hind ei pruugi olla konkurentsivõimeline.

https://www.offshorewind.biz/2025/01/22 ... or-review/

Hiljuti kõlama hakanud Leedu-poolsed mõtted pan-Balti jaamade arendustest hakkavad paika loksuma. Nad tahaksid oma kosomosesse kasvandud kulusid jagada ka teiste baltimaade maksumaksjatega.

https://www.err.ee/1609589901/paldiskis ... -garantiid

Paldiskisse elektrisalvestit planeeriv OÜ Energiasalv ootab riigilt kahekümne aasta pikkust garantiid, mis tagaks ettevõttele iga aasta vähemalt saja miljoni eurose tulu.

Juhu on igal hetkel kallim kokkuvõttes. Põhimõtteliselt peab ülal hoidma ja doteerima mõlemat - nii tuule, päikese kui ka alternatiivsüsteemi. Ega need poisid, kes tuulise ilmaga põlevkivi katla taga piipu popsutavad seda ilma rahata ei tee. Jooksevad laiali.
Meil Eestis on kuidagi nii, et maksustame ja teeme energia võimalikult kalliks, aksiisid ja automaksud ja mida iganes, reguleerime maksimaalselt ja siis paneme murumütsi pähe, istume mättal ja ootame et midagi hakkaks arenema?

Ma saaks aru kui elektrik tootev firma küsiks nii, aga lihtsalt mingi suurem " akku pank " . Elu on tõesti helge kui olla " õigel " pool.

Garanteeritud tulu nõudmine on veits kummaline küll... Ükskõik kui hästi-halvasti majandad (a la kõigil töötajatel ametiautoks Ferrari) aga 100 milli tulu kukub ikka. Äririsk puudub täiesti.

Some kirjutas: ↑29 Jaan, 2025 17:59 Garanteeritud tulu nõudmine on veits kummaline küll... Ükskõik kui hästi-halvasti majandad (a la kõigil töötajatel ametiautoks Ferrari) aga 100 milli tulu kukub ikka. Äririsk puudub täiesti.

Hetkel veel domineeriva hüsteerilise roheideoloogia kontekstis täiesti ratsionaalne lähenemine - tulebki küsida, äkki idioodid annavadki.

Aga 2021 hõikas sama härra välja all oleva fraasi:

Peep Siitam: rohepööre on turumajanduslik, mitte riigiprojekt

https://www.aripaev.ee/raadio/episood/p ... igiprojekt

Las ta siis tõestab omi sõnu. Milleks tulla 4 aastat hiljem käsi pikkal raha küsima. Hea leid Taaniel.

Tegelt see ju hea äriplaan. Ei oma mingeid kindlaid tõendid ega fakte kõik järgnev on minu isiklik arvamus. Mehed teevad oü. Praegu plaanivad otsivad kooskõlastusi, löövad teema käima. Kui riik nüüd annab oma jah sõna nendele soovidele ja paneb asja paberile, võetakse see paber ja joostakse lähimasse panka laenu saama. Järgmised 20 elu nagu lill.

Ma loen elektrihinna kohta ja tuleviku hind on 14,7 senti kWh kohta juhul kui võrgutasu ei tõuse , võrguettevõte juba väidab et on vaja investeerida 1,6 miljardit , kas see prognoositav hind on selline , mis veab siia tootmise , datakeskused ja muu energiamahukad tegevused ?
Energiasalvesti , maksumaksja rahaga kedagi kullata , mul pole midagi Eesti põhiseadusliku korra vastu , kuid valitsuse vahetust ootan küll , mis kuradi kliimaminister see on , kui ei saa talvel päikest paistma ning tuult puhuma .

parkija kirjutas: ↑30 Jaan, 2025 13:18 Ma loen elektrihinna kohta ja tuleviku hind on 14,7 senti kWh kohta juhul kui võrgutasu ei tõuse , võrguettevõte juba väidab et on vaja investeerida 1,6 miljardit , kas see prognoositav hind on selline , mis veab siia tootmise , datakeskused ja muu energiamahukad tegevused ?
Energiasalvesti , maksumaksja rahaga kedagi kullata , mul pole midagi Eesti põhiseadusliku korra vastu , kuid valitsuse vahetust ootan küll , mis kuradi kliimaminister see on , kui ei saa talvel päikest paistma ning tuult puhuma .

Mingi astmeni ongi mõistlik hoida need kulud tootmise ja ülekande kulud eraldi - on meie endi "ühiskondlik" kokkulepe kui ilmastiku- ja töökindlat võrku me ehitada tahame või lubada saame. Kui soovimegi viia iga lauda ja talumajani elektri maakaabli kaudu, siis tulebki tarbijatel iga aasta miljardeid selleks investeerida. Hetkel on nii, et suuremate katkestuste korral on kisa taevani, aga kvaliteetsema teenuse eest pole reaalsuses nõus keegi maksma.
----
Mujal maailmas (nt ka Soomes) ongi datakeskused jm energiamahukas tootmine rajatud otse elektrijaamade lähedusse ning läbi selle on saadud eridiile ülekandetasudelt. Ka meil olid ju mingi aeg Narvas mingid krüptokaevurid elektrijaamade territooriumitel?

----
Oleme tänases sisenenud nõiaringi, kus praktiliselt kõik tootmisviisid vajavad turule tulemiseks riikliku tuge või garantiisid. Samamoodi nagu paljukirutud tuule- ja päikesevõimsused, tuli riiklike garantiide ja tugudega turule Auvere. Sama nõuab Salv ja samad nõudmised on esitanud ka Fermi oma tuumajaama rajamiseks.
Investeeringud on nii suured ja pikaajalised ning elektri hinda ei suuda täna keegi prognoosida 1-2 kuud ette, rääkimata 20-30 aastasest perspektiivist (väga hea võrdlus kuidas sisuliselt kõigutamatu dominant NVIDIA ühe päevaga 1 trillioni jagu turuväärtust kaotas). Seega on pangad nõus finantseerima ainult riiklike garantiide olemasolul.
Selles nõiaringist väljumiseks head rohtu ei olegi - muidu tekiks turul automaatselt ebavõrdne olukord juba rajatud vs rajamisel võimsuste hinna suhtes. Samas riigile on ju hädasti lisatootmisvõimsusi ikkagi vaja.

Ise pakuks välja mehhanismi, kus rohetootjad ise peaks baasvõimsuse või akumuleerimiskomponendi võimsused rajama või ostma seda sisse mõnelt baasvõimsuse pakkujalt. S.t riikliku toetust saaks ainult siis, kui 365päeva aastas garanteerib turule x MW võimsust, sõltumata sellest kas puhub tuul või paistab päike. See aitaks ehk vähendada "turusolkimist" ja kaasaks investeeringuid ka baasenergia tootmisesse ning vähendaks üldist hinnavolatiilsust.