www.militaar.net

Parim juhtimismeetod? Jah, esimesena tuleb meelde Sussanin.

Nüüd sa tegeled mõttetu sofistikaga. Saad väga hästi aru, millele ma viitan.

Hea küll, aitab lobast. Tuleme riigireformi juurde tagasi. Riigireform kõlab suurelt ja kaunilt - on väga nõme, kui see mandub ära RK koosseisu arvu üle targutamiseks ja niisama nõme, kui reformijad just sellest oma juttu alustavad. Minu arvates näitab see täpselt samasugust ideedepuudust, mida nad teistele ette heidavad.

Jätame kõrvale loba ja ka udupeened politoloogia-teooriad ja vaatame asja nö kaubalist külge. Kui parlamendi liikmete arvu vähendada, siis muutub ka see, kuidas valijate hääled muutuvad parlamendikohtadeks. Tegemist on üsnagi komakohtadega arvutamisega. Mõned muidu künnise ületanud erakonnad võivad lausa välja jääda ja esimeseks tulnud erakonnad sellevõrra rohkem kohti saada. Teiste sõnadega, keegi saab sellest muutusest kasu ja keegi saab kahju. Kui riigireformijad peavad kirglikke kõnesid eeskuju näitamisest ja nii edasi (kui ma ei eksi, siis on see Raidla põhisõnum olnud), siis esimene küsimus on, kas ta ka tegelikult saab aru, mida tema nõutud muutus päriselus kaasa toob. Kui saab, siis on küsimus, mis eesmärke ta tegelikult silmas peab. Kui ei saa, siis on küsimus, kes teda ära kasutab.

IMHO pole see kaalutlus eriti oluline, sest väiksem koosseis kujuneb ju nagunii valimiste tulemusel, mille komakohti ei suuda keegi ette ennustada. Kas EKRE-le jääb 7 asemel 4 või 5 liiget, on suures plaanis ükskõik.

Ette ei saa ennustada valimistulemust, kuidas jagunevad kohad kasvõi küsitlustes saadud tulemuste põhjal on vägagi etteennustatav.

Jah, aga erinevused suurusjärgus pluss-miinus üks saadik jäävad IMHO selle vea sisse, mis lahutab küsitlusi valimistulemustest (ka siis, kui ajaline distants kõrvale jätta).

See et arvutuste tulemused on vältimatult ebatäpsed, ei tähenda, et neid arvutusi ei tuleks teha. Või et neid ei tehta.

Juhul, kui arvutused on nii ebatäpsed, et tulemusi millekski mõistlikuks kasutada ei anna, oleks targem need tegemata jätta. Selline arvutamine esiteks raiskab aega ja teiseks tekitab pettekujutelmi. Praegusel juhul ei ole reformi tulemusel moodustuvaid RK koosseise võimalik prognoosida sellise täpsusega, et oleks mõttekas reformi jõudude vahekorra muutmiseks läbi suruda.

Ma ei oleks siiski liigi Homo Sapiens vastu nii karm. See mida Sa kirjeldab, on meie igapäevane elu, oma tuleviku planeerimine raiskab aega ja tekitab pettekujutelmi, aga sellised me juba kord oleme.

Ma rääkisin konkreetsest küsimusest, mitte homo sapiensi etoloogiast. Teemavälise jutu lõpp.

Kriku kirjutas:Hea küll, aitab lobast. Tuleme riigireformi juurde tagasi. Riigireform kõlab suurelt ja kaunilt - on väga nõme, kui see mandub ära RK koosseisu arvu üle targutamiseks ja niisama nõme, kui reformijad just sellest oma juttu alustavad. Minu arvates näitab see täpselt samasugust ideedepuudust, mida nad teistele ette heidavad.

Ohjah, hakkame otsast peale.
Riigireformi eesmärk oleks mis?
Kõige tähtsam - riigi(aparaadi)ülalpidamiskulude vähendamine (mis peaks väljenduma väiksemas maksukoormuses).
Järgmine tähtsuselt - (majandus)elu lihtsustamine läbi vähema bürokraatia ja reguleerimise, väiksele inimesele ja ettevõtjale rohkema valikuvabaduse andmine
Järgmine - üldise tööjõupuuduse leevendamine (riigisektorist ülejäävad on sunnitud minema erasektorisse).

Kõik see jõuab ikkagi välja riigieelarvest palka saavate inimeste arvukuseni (õigemini selle vähendamiseni).
Ja siin on vägagi sobivaks sõnumiks allapoole seesama Riigikogu koosseisu suurus - kui rahvasaadikuid tõesti ei saa vähendada, siis toetav aparaat (iga saadik ei pea erasekretäre pidama).
Küsimus on sõnumis. Ei saa olla mingit küsimust x inspektsiooni 10% personalivähendamisega, kui seda on teinud presidendi kantselei, Riigikogu, Riigikantselei, ministeeriumid jne.

Soome Eduskunnas on 200 kohta, Soome rahvaarv on pea 6 miljonit ja SKP per nase 2,5 korda meist suurem.
Rootsi Riksdagis on 349 kohta, Rootis rahvaarv on 10 miljonit ja SKP per nase analoogne.
Lisaks on mõlemad riigid pindalalt Eestis mitu korda suuremad (eri regioonide ja kultuuriruumide probleem).
No Lätis on ka 100, aga elanikkond on seal 1,9 miljonit, mitte 1,35.
No ei ole sellele 101 riigikogulasele tõsist majanduslikku seletust.

Üks inimene (riigisektoris võib see keskmine palk olla 1,5 keskmist) maksab aastas üle 50 000 euro. Neid Eesti ettevõtteid pole just ülearu palju, kel aastas selline summa peale kulude kandmist joone alla jääb.

Kapten Trumm kirjutas:Järgmine tähtsuselt - (majandus)elu lihtsustamine läbi vähema bürokraatia ja reguleerimise, väiksele inimesele ja ettevõtjale rohkema valikuvabaduse andmine

Kõik see jõuab ikkagi välja riigieelarvest palka saavate inimeste arvukuseni (õigemini selle vähendamiseni).
Ja siin on vägagi sobivaks sõnumiks allapoole seesama Riigikogu koosseisu suurus - kui rahvasaadikuid tõesti ei saa vähendada, siis toetav aparaat (iga saadik ei pea erasekretäre pidama).
Küsimus on sõnumis. Ei saa olla mingit küsimust x inspektsiooni 10% personalivähendamisega, kui seda on teinud presidendi kantselei, Riigikogu, Riigikantselei, ministeeriumid jne.

Ei ole nõus. Esiteks, näiteks Maa-Ameti koosseis ei ole mitte kuidagi seotud Riigikogu koosseisu suurusega, mitte kumbagi pidi. Kui näiteks otsustataks, et Eestile on paras 111-liikmeline Riigikogu, ei tähendaks see mitte mingit pidi, et Maa-Ametisse peaks 10% rohkem inimesi võtma. Teiseks, kui RK koosseisu vähendamine on osa suuremast avaliku sektori vähendamisest, siis tuleks seda nii esitleda ja proportsionaalselt ülejäänuga. Vastasel juhul on just RK-le keskendumisel paratamatult populismi ning asendustegevuse maik man.

Mina saan riigireformijate plaanist aru nii: (101-10)x2. Igal saadikul oma abi või juhe või kuda noid nimetataksegi. Bürokraate tuleb pahinal juurde.

Teiseks, kui RK koosseisu vähendamine on osa suuremast avaliku sektori vähendamisest, siis tuleks seda nii esitleda ja proportsionaalselt ülejäänuga

Täiesti nõus.
Lihtsalt märgiks, et kui ülejäänud riigisektorit kärbitakse, siis ei saa RK kõrvale jääda.
Ka arvan, et Vare juhitava "reformaatorite" seltskonna iva pole siiski populism, vaid see tegevus võib jätta vähe toore mulje, sest pole ettekujutust avaliku sektori toimimisest.
Korralikku kasumit teenivate riigifirmade ärastamine pole ka mingi reform, eriti kui tegemist on EE, Tallinna Sadam jne infra ettevõtetega, mis oma tulust end ise ära majandavad.
Nende ärastamine toob kaasa igasugu riske (meenutage raudtee lugu) ja pole kindel, et sealt lähtuv varjatud maksukoormus kuidagi kergeneks.

1999-2000 likvideeriti Eestis Vanglate amet ja selle asemel loodi ministeeriumi osakond. Ametis tööl olnud umbes 90 inimesest jäi järgi ministeeriumis ca 20 ja kümmekond teravamat liikus vanglate täitmata kohtadele. Ülejäänud lihtsalt koondati ja aasta hiljem ei jõutud ära imestada, et mida see "amet" seal tegi ja mis oli selle töö produkt. Kõik asjad said tehtud ka ametita ja viimsepäev jäi ka tulemata. Paraku taolisi muudatusi rohkem ei tulnud ja totter 3 tasandiga hierarhia püsib tänini. Soomes on nt vägagi levinud kahetasandiline lahendus - ministeerium - allasutused. Kogu lugu.