Re: EV energia ja julgeolek
Postitatud: 30 Jaan, 2025 20:48
Mõistlikku lugemist planeeritava sõgeduse kohta https://arvamus.postimees.ee/8181706/pr ... ei-purjeta
Militaarteemad minevikust kaasaega
https://militaar.net/phpBB2/
365 päeva aastas ei suuda ükski jaam garanteerida.S.t riikliku toetust saaks ainult siis, kui 365päeva aastas garanteerib turule x MW võimsust, sõltumata sellest kas puhub tuul või paistab päike.
Eks see ole omajagu keerulisem aga jah, palju otstarbekam on nõuda, et see vahe oleks kaetud kasvõi lepingutega muude tootjatega, kui nõuda, et igaüks rajaks oma mikroauruturbiini kusagile. Sellisel puhul on oluline ka täpsustada, mida tähendab "ajal, kui tema seda pakkuda ei suuda". On oluline vahe, kas see aeg on mõned tunnid või mõned kuud. Ja ka see, et mis mahuerinevusest ja mis perioodist alates see nõue kehtima hakkab, sest normaalsed kõikumised silub turg ise ilusti ära (akujaamad ja virtuaalelektrijaamad jms.). Lisaks kiputakse ära unustama juhuelektri teine poole - mis teha siis, kui tootmist on kõvasti üle. Ka siis peab olema võrguoperaatoril voli nõuda tootmise piiramist jms.
95% ei suuda minuteada Auvere ega Narva kah garanteerida. Esiteks võtab plaaniline remont tavaliselt mitu nädalat, teiseks juhtub tõrkeid, mille tõttu elektrijaam peab töö katkestama.Taaniel Tina kirjutas: ↑31 Jaan, 2025 9:29 Aga minu arvamus juhuelektri suhtes on suht äärmuslik, mis osaliselt kattub akf-i mõttega - kui tuuliku omanik tahab püsti panna näiteks 1 MW tuuliku ja soovid toetust, siis peab tuuliku omanik garanteerima, et 95% ajast laseb ta võrku 1 MW.
Olen kaua mõlgutanud mõtet, et tuuliku- ja päikesepargi omanikud toetuskõlbulikuks saamiseks peavad tagama, et nende seadmete maksimaalsest aastavõimsusest mingi % (80-90%, see võiks tulla arvestustest püsitootjate vastavast võimekutest) peab tulema nende kaudu. Mis looduslike olude tõttu puudu jääb, selle jaoks ei pea ehitama igaüks ise väikest püsitootmisjaama vaid ostavad seda olemasolevatest püsitootmisjaamadest (hetkel on see tarbijate kaelas) või panevad rahad kokku ja ehitavad ise püsitootmisjaama. Midagi Soome mudeli sarnast. Minu hinnangul hea võimalus näiteks ka tuumajaama ehituse rahastamiseks!
veel mõttetöö viljuKliimaministeeriumi prognoos näeb ette, et 2035. aastal on elektri lõpphind tarbijale 14,9 senti, samas kui 2024. aastal oli see 17,4 senti kilovatt-tunni eest.
veel ennustusi kohvipaksultPrognoosis tuuakse välja, et taastuvenergia tasu kasvab kümne aastaga praeguselt 1,05 sendilt 1,56 sendini, fikseeritud liitumistasuks saab 0,125 senti, sagedusreservi tasu on selleks ajaks 0,5 senti ja võimsusmehhanismi tasu 0,4 senti kilovatt-tunni eest. Käibemaks väheneb prognoosi kohaselt praeguse 3,12 sendilt 2,61 sendini, samas kui aktsiis tõuseb 0,15 sendilt 0,447 sendini kilovatt-tunnilt.
mnjahKliimaministeeriumi arvutusest nähtub aga, et võrguteenus, mille hind on praegu 4,40 senti kilovatt-tunnilt, jääb samale tasemele ka kümne aasta pärast.
tundub üks pastakast imetud ennustus olevat lootusega 2035 aastaks koostajad AK templiga ära peita.Elektrilevi juhi Mihkel Härmi sõnul on neil tarvis võrgu ilmastikukindlamaks muutmiseks kümne aastaga 1,6 miljardit eurot investeerida.
Mul pole aega kõike viidata. lugege läbi!Energeetikaekspert Arvi Hamburg ütles "Terevisioonis", et tema arvutuste järgi ei saa elektri lõpphind aastal 2035 kuidagi olla 14,9 senti kilovatt-tunnist, vaid hoopis 18 senti kilovatt-tunnist.
Kui ei suudeta öelda, et milline on hind nädala pärast, siis kuivõrd saab uskuda 10 aasta ennustusi?teeline35 kirjutas: ↑31 Jaan, 2025 11:02 Vahepeal valitud energeetika suuna eduraporti ka;
https://www.err.ee/1609589900/ministeer ... -senti-kwhKliimaministeeriumi prognoos näeb ette, et 2035. aastal on elektri lõpphind tarbijale 14,9 senti, samas kui 2024. aastal oli see 17,4 senti kilovatt-tunni eest. ..
Ma ei tahaks küüniline kõlada - okei, oleme rohetootmisele vastu, aga mis on see positiivne programm, kuidas siis teie nägemuses see peaaegu tasuta energia meile stepslitesse jõudma peaks?OLAVI kirjutas: ↑31 Jaan, 2025 11:26Kui ei suudeta öelda, et milline on hind nädala pärast, siis kuivõrd saab uskuda 10 aasta ennustusi?teeline35 kirjutas: ↑31 Jaan, 2025 11:02 Vahepeal valitud energeetika suuna eduraporti ka;
https://www.err.ee/1609589900/ministeer ... -senti-kwhKliimaministeeriumi prognoos näeb ette, et 2035. aastal on elektri lõpphind tarbijale 14,9 senti, samas kui 2024. aastal oli see 17,4 senti kilovatt-tunni eest. ..
Pigem saab selliseid numbreid vist nimetada "soovunelmateks"?
Ei ole roheenergia vastu. Olen selle porno vastu, mis selle sildi all praegu käib.Ma ei tahaks küüniline kõlada - okei, oleme rohetootmisele vastu, aga mis on see positiivne programm, kuidas siis teie nägemuses see peaaegu tasuta energia meile stepslitesse jõudma peaks?
Täna pole mina vähemalt ühetegi usutavat alternatiivset plaani näinud. Võtame arvesse tänase reaalsuse -
Ei ole ülikallis kui professor Konisti jutu ära kuulad. Küsimus lihtsalt kuidas asju arvestatakse. Meie paeguse mure juurpõhjus on see, et viimased 10+ aastat on energeetikas ideoloogiaga tegeletud ja tapetud "taastuvenergeetika" toetuste ja administratiivsete meetmetega igasugune muu alternatiiv. Mis puutub EL -st väljaviskamisse. Tooge mõni näide riigist, kes euronõuete mittetäitmise või enamusele vastutöötamise eest oleks liidust välja visatud?- olemasolevad põlevkivijaamad on amortiseerunud (va Auvere). Uute rajamine ülikallis, ega teeks meie energiat põrmugi odavamaks, isegi kui ei arvesta CO2 kulusid/lahkuksime EList. Põlevkivi asub Ida-Virus ja ka võimalikud jaamad oleks isegi suurtükitule raadiuses - > see oleks ka suur julgeolekuoht
Siin paraku on peamiseks põhjuseks, et töötavaid väikseid moodulreaktoreid pole täna reaalselt olemas. Suure jaama ehitus oleks rohkem või vähem naabritega koostöö projekt. Aga 20 aasta perspektiivis oleks midagi olemas kui kohe alustada.- Tuumajaama(de) rajamine (mis ju ka plaanis) võtab aega oluliselt kauem, kui meil tänaste probleemide lahenduseks aega on. Mul on raske tõsiselt võtta hüüatusi, kuidas tuuma-süütu Eesti suudaks 5-10 aastaga toimiva jaama püsti panna.
Läänemaa ja Viimsi inimeste eest palun mitte kirjutada! Meie võrgud tehti kallite võrgutasude toel korda ammu enne kui EE riigi rahakoti nuumamise kõvalt selle vajaduse avastas ning need võrgud sisuliselt sundriigistasMeie tänased rohetootmise võrgu-parendused on suures osas finantseeritud Euroopa maksumaksja taskust
Lõpetuseks tasuta asju pole olemas. See tähendab ainult seda, et keegi teine maksab. Igaljuhul tuleks see odavam kui meil hetkel ja A. Hamburgi arvestustes. Vaadake Soomlaste näidet. Nemad hoolimata kõikidest takistustest ehitasid oma Okiluoto 3 nui neljaks valmis ja nende elektrihinnad on seetõttu ka odavamad kui mel siin.aga mis on see positiivne programm, kuidas siis teie nägemuses see peaaegu tasuta energia meile stepslitesse jõudma peaks?
Metsataludesse paigaldas EE pilootprojektina juba 10 aastat tagasi 3 autonoomset elektritootmise konteinerit aga kuna seda projekti vedasid inimesed, kes olid harjunud võrguvoolu kasutama, siis projekt ikaldus. (Olin ka ise nende seadmete ehituse juures.)