www.militaar.net

Kuskilt õpikust meenub, et edukas tankitõrje vajab erinevate relvaliikide koostööd. Olemas on meil CG, tagasilöögita TT kahur, Milan (Mapats), TT miinid, otsesihtimisega haubitsad. Lisaks veel täppistule, kuulipilduja ning miinipilduja kasutamise võimalus, et häirida tanki remontivaid/evakueerivaid mehhaanikuid. Kui me neid relvi õigesti kasutame, siis ei tohiks küll ükski vaenlase tankist hetkegi liiga rahulikult hingata.

allatah kirjutas:Kuskilt õpikust meenub, et edukas tankitõrje vajab erinevate relvaliikide koostööd. Olemas on meil CG, tagasilöögita TT kahur, Milan (Mapats), TT miinid, otsesihtimisega haubitsad. Lisaks veel täppistule, kuulipilduja ning miinipilduja kasutamise võimalus, et häirida tanki remontivaid/evakueerivaid mehhaanikuid. Kui me neid relvi õigesti kasutame, siis ei tohiks küll ükski vaenlase tankist hetkegi liiga rahulikult hingata.

Ma usun et haubitsaid siiski võiks kaudtule vormis kasutada. Ma olen isegi üsna kindel et suurtükiväelased ei oleks just väga vaimustunud ideest et nende haubitsaid rakendatakse otsesihtimisega mingite tõkkesõlmede katmiseks.

D-30 tõhus otsetule kaugus on ainult mõnisada meetrit. Sestap on tema TT kasutus sundvise.
D-30-le topitakse seda tankitõrje rolli seepärast kogu aeg, et venelastel oli olemas analoogse lafetiga 125 mm TT kahur Sprut-B, mis näeb üsnagi sarnane välja. Ja neid aetakse mälupildis lihtsalt segamini.

Tõhus otsetule kaugus on ikka vägagi palju parem.
Tegelikult ongi haubits otsetulega laskmiseks vähekõlbulik mürsu väikese algkiiruse tõttu.

Pilt ka:


Üks pataljon taolisi ülejääke oleks võibolla esimene liigutus meie nullvõimekusega rannakaitse arendamiseks?

Kuskilt õpikust meenub, et edukas tankitõrje vajab erinevate relvaliikide koostööd. Olemas on meil CG, tagasilöögita TT kahur, Milan (Mapats), TT miinid, otsesihtimisega haubitsad

See vanakraaminäitus on tegelikult lihtsasti asendatav ühe wide envelope juhitava fire and forget tankitõrjeraketisüsteemiga, mille engagement zone on nii 50-2000 meetrit. One shot, one kill ja ei mingit eluga riskimist ja lisaks veel seljas kaasa veetav.

Sellise relva omamine tõstab meie tankitõrjevõimekuse täiesti uuele kvalitatiivsele tasemele (mida ei tee kindlasti Milanite moderniseerimine ja sedasi kokku hoitud korralike asjade ostmise raha suunamine rahvusvahelise koostöö rahaveskisse).

See vanakraaminäitus on tegelikult lihtsasti asendatav ühe wide envelope...

Ei ole! Tuleta nüüd meelde, mida sa ise oled rääkinud munade ühte korvi asetamise kohta. Piisab ühe efektiivse vastumeetme väljatöötamisest ja ongi pepu paljas. Mis ei tähenda, et need fäänsid vidinad kasulikud poleks, aga ainult koos ülejäänud vahenditega (vanakraaminäitusega, kui soovite).

hummel kirjutas:- Oleks nõus, kui u 4 moeka koperdise asemel muretsetaks õhuväele 4 kasutatud ja pisut viletsamat ülehelikiirusega hävituslennukit minimaalsegi relvastusega, tagades nii meie (naeruväärsele tankide ja lennukiteta) kaitseväele natukegi tõsiseltvõetavust nii rahvusvahelises plaanis, kui kodumaal. Eks ka väike heidutusmoment, sest ühe lennukiga kannatab vajadusel väga lühida viitega ikka päris palju kurja teha nii õhus, maal, kui merel ja seda juba RA.

Siin on varem juba mitmeid kordi räägitud, et endale hävitajate hankimine riigikaitse seisukohalt meile midagi juurde ei annaks, selle sisuline väärtus oleks ummargune 0 ja seega mõttetu ettevõtmine. Relvadega Eestit ei kaitse, sellest ei tohiks olla raske aru saada? Klientriigi roll nagu Eestil on teiste huvide teenindamine. Kui me võitleme teiste huvide eest, seega oleme samal poolel, kaob vajadus näha neid endi vaenlastena ning mõttetult ülikalli ja samas kasutu relvastuse alla raha paigutada. Transpordihelikoptereid annab kasutada aga vajadusel ka tsiviilotstarbel: metsatulekahjud, otsingu- ja päästeoperatsioonid jne. kus tankide ja haubitsatega sa suurt midagi ära ei tee. Pealegi on transpordikopterite näol õhuväel tõsiseltvõetava võimekuse väljaarendamine jõukohane, mis hävitajate puhul Eesti sugusele väiksele, vaesele riigile ei oleks elu ilmas jõukohane.

kangelaspioneer kirjutas:Ei ole! Tuleta nüüd meelde, mida sa ise oled rääkinud munade ühte korvi asetamise kohta. Piisab ühe efektiivse vastumeetme väljatöötamisest ja ongi pepu paljas. Mis ei tähenda, et need fäänsid vidinad kasulikud poleks, aga ainult koos ülejäänud vahenditega (vanakraaminäitusega, kui soovite).

Kui palju sellest nimekirjast üldse reaalselt TT rollis kasutatav on?
Haubitsad kindlasti pole, TT kahurite moon on mis ajastust, kuidas Mapatsi tabamistäpsusega lood on jne.
Tegelt ju näiliselt suur hulk rauda (ja paberil üksuste "kaste"), millest reaalset lahingväärtust omavad Milan, Kusti ja miinid.
Kõige suurem küsimärk on minuarust need TT kahurid, mida on küll tohutu kogus, kuid kas nendega ka midagi teha on (peale ühekordse kasutuse)?

Juba väljend "tankitõrje", on oma olemuselt ekslik...
Õigem oleks ehk "soomustõrje"...
Lahingutankid võivad vabalt moodustada vaid ca.20% kogu ringiliikuvast soomustehnikast...
Iga käsirelvast suurem toru võib teatud olukorras olla kulla hinnaga....

Kui vaadata nt maarjamaiste asjatundjate soomustehnika kasutamist käsitlevaid kirjutisi, siis vastane ongi kõik teinud selleks, et minimeerida sellise tüüpilise külma sõja aegse TT (nt Rootsi) relvastuse tekitatavaid kahjusid. Kui tullakse maanteel, tuleb enne poolkõvu märke ports tanke, kui avamaastikul, siis tulevad tankid jalaväe ahelikust niipalju tagapool, et jääda õlaltlastavate mittejuhitavate asjade efektiivsest tuleulatusest välja seniks kuni jalavägi su kaevikuni juba jõuab. Kui vastane tuleb maanteel tasapisi, siis sondeeritakse enne jalastunud jalaväega teeääred läbi ja lühimaa relvade kasutajail jääb karm valik.

Gruusia augustipealetungi järel oli just Grusiinide poolel nurinat, et enamasti välja ei tuldud soomukitest, ja automaadi ja KP vendadel polnud miskit võimalik vastutegevuseks teha. Elik vaja oleks ebaproportsionaalselt rohkem 84 mm granaadiheitjaga lülisid olemasolevatesse struktuuridesse. Kui midagi muud euro/per võimekus ei saa.

Nende pilootide lugu räägib kangesti seda keelt, et tehinguks läheb peagi.
Kedagi ei saadeta kogemusi omandama selleks, et neid 10 a pärast rakendada, tehnika areneb ja olukord muutub.
Küsimus on selles, kas peab ikka teiste vanade asjadega põõsast susima kui need kolm multifunktsionaalset transpordikopterit maksavad umbes 2 korda rohkem kui miinijahtijad (ca 100 miljonit eurot), kui selle raha eest saab piisavalt kaasaegset TT relvastust, millest piisab sadade soomusmasinate hävitamiseks ilma inimeste eludega ilmaasjata riskimata ja tegutsedes kindla peale.

Idee poolest võiks ju ilmasõja aja nõukogude 45 mm tankitõrjekahurid ka relvastusse võtta, mitmekesisus missugune ja BMP-st laseb see läbi igast asendist.

Kapten Trumm kirjutas:
Kui palju sellest nimekirjast üldse reaalselt TT rollis kasutatav on?
Haubitsad kindlasti pole, TT kahurite moon on mis ajastust, kuidas Mapatsi tabamistäpsusega lood on jne.
Tegelt ju näiliselt suur hulk rauda (ja paberil üksuste "kaste"), millest reaalset lahingväärtust omavad Milan, Kusti ja miinid.
Kõige suurem küsimärk on minuarust need TT kahurid, mida on küll tohutu kogus, kuid kas nendega ka midagi teha on (peale ühekordse kasutuse)?

Haubitsad on samamoodi TT vahend. Kaudtulelöök sunnib soomukeid asukohta muutma ning tekitab kahjusid, paremal juhul ka hävitab masinaid. Sobival hetkel ja õige laskemoonaga lastud tuli lahutab jalaväe soomusest, pimestab mõlemaid ja võimaldab vapratel kahuri/kustimeestel pihta saada. Või sunnib soomust tule eest manööverdades poolkogemata miiniväljale. Kui soomukimeeskondadel (ja üksuse ülematel) on korraga rohkem kui üks probleem, millega tegeleda, tõstab see ka hüppeliselt teise poole ellujäämisvõimalusi.

Kahuri hea omadus on see, et ta laseb välja lolli rauda, mille päralejõudmine sõltub peamiselt sihturi kindlast käest, mitte mingist elektroonilisest segamisest vms-st. Rootslased on välja töötanud üsna täpse platvormi, millega saab töötada väljaspool saatva jalaväe käsirelvade ulatust. Loomulikult on sellel tagasilöögita relvadele iseloomulikud puudused nagu nõuded LOS-le ja suutmatus läbistada RPG-reste ning teisi sarnaseid kaitsevahendeid. Siit tulenevad ka põhjused, miks venelased kasutavad tänapäevani konventsionaalseid järelveetavaid TT-suurtükke. Mitte küll 45mm- seid, vaid 100 ja 125mm.

Eemalt tundub, et see, et "mingi ost on otsustatud" ei päde. Vajadusel võtta palderjani või validooli vastavalt arsti soovitusele.
Ja teiseks ostu ei tuleks karta. Ostudega on meil viimasel ajal kehvad lood. Rahavood on, iseseisvus on, kuid stagnatsioon on juba pikemat aega arendustegevuses. Aastalõpu eelarvele tõmmatakse joon alla ja miskit nagu selle eest ei saadudki.

Uus kopteriprogramm, selle väljatöötamine võtab aluseks olemasoleva nagu tehti ka Mereväe miinitõrjekusega. Merevägi sai oma arust küll moodsama laevastiku kui lätlased kuid ei saanud toimivat isikkooseisu programmi, mis ajas Mereväe sisuliselt laiali, seda iseseisvusaja hubastes tingimustes rahulikult etteplaneeritud ja kaalutletud juhtimise all.

Küse on selles, kas need kaks pilooti suudavad selgeks teha, et "ärme tee nii nagu Merevägi tegi".

P.S. No nende olemasolevate haubitsate kohta pädeb jutt, kui on olemas praegu mitteeksisteeriv jõud kolonnide peatamiseks. Ja kui nad on peatatud, saab rääkida haubitsatega usutavast tulekattest. Need Mistralid+Mapatsid annavad näiteks Gruusia mõistes mingi 10-20ne tanki vääringuse panuse lahinguväljal. See tegurina ei kaaluks üles isegi mõne Eesti ehitusfirma võimekust paigaldada suures koguses looduslikku või raskesti teisaldavaid kivimassiive, vms materjali olulistesse teede infrastruktuuri pudelikaeladesse.

Vaevalt see hangitav helikopter NH-90 saab olema, Rootslased ostsid omale hoopis Blackhawki, Norra ja Saksamaa pole samuti NH-90. rahul. Pealegi on Blackhawk tunduvalt odavam ja juba järgi proovitud masin. Pakuks, et see saabki olema õhuväe uus masin.

Küse on selles, kas need kaks pilooti suudavad selgeks teha, et "ärme tee nii nagu Merevägi tegi".

Võibolla sain ma nüüd asjast valesti aru, aga kas lendur peab ütlema, et ärgu jumala eest talle uut ja head lennukit ostetagu? See nõuab juba ebainimlikku patriotismi
Minu silmis peaks pigem maaväelane ütlema, et meil on vaja iga lahingus osaleva pataljoni kohta x arvu kopterit, mis suudab lennata ka öösel ja vihmaga ning võtta peale x kanderaamil haavatut pluss x kilo muud kaupa. Peab suutma lennata ilma tankimiseta x kilomeetrit /tundi. Vaja EI OLE hüper-super radarit, vintsi ega Android telefonidega ühilduvat pardaarvutit. No midagi sellist...

Saaks need 4 kopterit sümboolse hinnaga kuskilt USA armee kasutuskõlblikust reservist, oleks küll kena.

Kle, aljoo.

Kui mõte evib, siis vajaks kindlasti kaalumist arusaam, et pointi pole. Kuigi võib lehvitada raha tuulde, saad top-notch kuid puudub igasugune ressurss käitada neid NATO vajadustele sobivalt teatris. Noh, lõhkise Pasi elad üle, kaotatud lindu mitte. Ka iseseisvalt kurudes aastaringselt ei suudeta ülalpidamiskulusid katta, need ületavad kordades praeguse "sealse" maapealse ja see ongi turning point' No pole lihtsalt võimalik. Igasugune Blackhawkide ost osakute eest tuleb isegi issanda õnnistusena "oma ostu" kõrval. Tuleb vaid õigel ajal Ämari "homebase'ina ära regada.

Eks seda teed minnaksegi.

Me riik võiks mõelda pigem kuidas roomiku ahastusest üle saada iseseisvalt.