www.militaar.net

hillart kirjutas: Kui sellest seisukohast võtta, siis on enamik maskidest (v.a. isoleeriv täismask) viiruse vastu võimetud. Tolmumaskide, missugused enamik müügil olevad ongi, kaitsev toime nii selle kandjale, kui ka ümbritsevatele inimestele, seisneb selles, et see paha viirus lendleb nakkuse kandjalt õhku koos mikroskoopiliste süljepiisakestega ning, vaat, neid süljepiisakesi, milliseid kuri viirus enese transpordiks kasutab, filtreeribki see mask sissehingatavast (või väljahingatavast) õhust (koos pahalasega muidugi) küll suhteliselt edukalt välja. Aga seda meile oligi vaja.

Seega - Arvestage, et maailmas pole midagi 100%-list, kuid kasutades mingeidki filtreerivaid maske, olete teinud omalt poolt maksimaalse, mida saate teha nakkuse vältimiseks hingamisteede kaudu.

Siinkohal meenutan ühte väljanaerdud asja minevikust - kodus valmistatud vati-marlimask. Minu kooliajal pidi igaüks kodus selle tegema ja tooma kilekotti triigituna kooli, kus neid hoiti klassis kapis.

Õpikus kirjutati, et kaitseb radioaktiivse tolmu ja bakteriaalse aerosooli eest.

Viirused on bakteritest umbes 1000 korda väiksemad: https://www.thoughtco.com/differences-b ... es-4070311

Viirused pole kärbsed, kes ise ringi lendavad. Lendavad nad ringi aerosooli abil ja seda filtreerib 2 cm vatti küll ja veel (paremini kui apteegist saadav ühekordne näomask).

Bakteriaalne aerosool oli seal seepärast, et viiruseid kasutati mehhaaniliselt levitatava biorelvana vähe (ebapraktiline), selle asemel on targem kasutada baktereid, mis säilivad väliskeskkonnas (ja ka relvade lahinguosades) palju paremini. Antud õpik aga oli kirjutatud "suure" sõja massihävitusrelvade kontekstis.

Kui on õhu kaudu leviv viirus, siis mitte ainult aerosooli, vaid ka tolmu abil. Tolmu võib olla igasuguses suuruses.

Enamik viiruseid õnneks levib mitte õhu kaudu, vaid ikka piisknakkusena, st aerosooli kujul. See on oluliselt "ohutum" viis.
Sealhulgas kõik praktikas esinevad nagu gripp ja sama koroonaviirus.

Koroonaviiruse kohta mitu lehekülge tagasi oli juttu sellest, et levivat ka tolmuga. Mina ei tea, kas see õige on, aga välistada ei saa.

Leetrid levivad tolmuga.

Vidoe Iraanist viirusess esurnud maetake maha mitte ei põletata !
https://mobile.twitter.com/HeshmatAlavi ... 7395380226

Fucs kirjutas:Viirus hoiab börse ärevil: odavneb kõik, mis odavneda saab (tasuline)
https://www.aripaev.ee/borsiuudised/202 ... vneda-saab

Itaalias kasvas koroonaviirusesse nakatunute arv ööpäevaga 600 võrra, Hispaanias ja Saksamaal pea kaks korda
https://m.delfi.ee/article.php?id=89095 ... uudised%29

Meid on praegu vist säästnud see, et juhtum zero on hetkel olnud üksainus (mitte palju korraga) ja bussireisijatel lihtsalt vedas omajagu.
Muidugi, kuskil võivad veel "susiseda" mingid juhtumid, millest saame teada nii nädala pärast.

hannesK kirjutas:Vidoe Iraanist viirusess esurnud maetake maha mitte ei põletata !
https://mobile.twitter.com/HeshmatAlavi ... 7395380226

Kui piisavalt sügavale matta (et loomad välja ei kraabi), siis pole sellest suuremat lugu. Nojah, muidugi kui selliseid ühte kohta suuremal hulgal matta, on teoreetiliselt olemas risk, et viirus võib koos laipade laguproduktidega jõuda põhjavette. Kuid kui siiski loomad laibad välja kraabivad ja neid söövad, võib jamaks minna. Kusagilt käis info läbi et ka koer võib samasse koroonaviirusesse nakatuda. Paraku on see veel praktiliselt uurimata teema ja hetkel pole veel teada, mis tingimustel ja kui kergesti koer sellesse nakatub, kaua on peiteaeg, kuidas (või kas üldse) avaldub, kas ja kui lihtsalt levib koeralt koerale ja koeralt inimesele ja vastupidi jne., jne. Igal juhul üks on kindel - kui nakkab Canis familiaris-ele, siis nakkab peaaegu kindlasti ka rebastele, šaakalitele, huntidele jt. koerlastele. Hiinas on juba paanika, et levib lisaks koertele ka kasside kaudu, mispeale inimesed hakkasid oma lemmikuid majade akendest välja viskama. WHO küll kinnitas, et tõendeid sellest, et koerad-kassid viirust võiks kanda, ei ole, aga see on ka juba kuu aega vana info. https://www.thesun.co.uk/news/10863349/ ... -to-death/

Tolle peni puhul polnud vist seegi selge, kas ta ise oli nakatunud või koguti talt perenaise viirust.

viirus võib koos laipade laguproduktidega jõuda põhjavette

Üldiselt säilib viirus pikemat aega vaid organismi koevedelikes. See seletab ka tema (mehhaaniliselt levitatava) biorelvana kasutamise raskusi.
Põhjavee temperatuur on mõni kraad üle nulli, pole kuigi palju viiruseid, mis seal säiliksid. Küll on põhjavees probleemiks enamasti inimtekkelised bakterid.
Tüüpsed põhjaveega levivad (või puhta joogivee puudumisel) haigused koolera ja tüüfus on mõlemad jällegi bakteritest põhjustatud.
Hästi säiliv ja levitatav siberi katk on samamoodi bakterihaigus.

Bakteritest põhjustatu aga on õnneks (vähemalt enamuses) kontrollitava, antibiootikumiraviga alistatav, mitte ei pea ootama vaktsiine või lootma organismi enda toodetavatele antikehadele. Antibiootikumid on edukalt masstoodetavad.

Bakterid võivad säilida kaua. Meil maal leiti kaevuveest bakterid, mis on pärit noorloomade kopsudest, lähipiirkonnas peeti loomi viimati 30 aastat tagasi.

Täna esimene koolipäev. Tütar tuli koju ja ütles, et viirusehirmus puudus 10 õpilast nende klassist. Kas teistes koolides sama jama?

Jah, koroonaviirus ei levi mahamaetud laipadest kuhugi. Põhjavette ei jõua surnuaiast ka midagi, kui just puurauk ei saastu. Mis katku puutub, siis kuigi teoreetiliselt on ette kujutatav, et katkuhaudade arheoloogilisel kaevamisel võiks keegi nakatuda, ei ole seda kordagi juhtunud.

Surnukehasid nakkuse hirmus põletada on mõtet siis, kui neid ei suudeta matta või kui alternatiiv on näiteks Gangesesse heitmine.

Some kirjutas:Täna esimene koolipäev. Tütar tuli koju ja ütles, et viirusehirmus puudus 10 õpilast nende klassist. Kas teistes koolides sama jama?

Kas "viirusehirm" puudumise põhjusena on kinnitatud, või oli see kellegi arvamus?

Mis aga koolides valitsevat olustikku puudutab, siis sai minu laps täna ühelt õpetajalt (mitte klassijuhataja) soovituse 2 nädalat kodus olla, kuna ta saabus laupäeval Austriast, kus ta nädala suusatanud oli.

Lastel lõppes koolivaheaeg. Võib-olla osa puudunud õpilastest olid veetnud puhkuse riikides, kus viirus rohkem levinud?

Kõigis õppeasutustes, kaasaarvatud kõrgkoolides jagati neil päevil HTM-ist tulenevat soovitust kõrgendatud riskipiirkonnast naasmisel 14 päeva kodus jalga puhata.
Seda soovitati nii õpilastele kui ka töötajatele.
Näiteks Austria küll selle alla ei käi.

https://www.err.ee/1058572/ministeerium ... koju-jaada