www.militaar.net

retti ega sa vahelduseks ei leiaks natuke mahti puuderinnet võrrelda sama usinalt kui hoonete jäänuseid ? Kui see osa ka tehtud siis võiks postide pikkuse juurde tagasi tulla.

retti kirjutas:Vene sõjavangide käterammuga sellist paika ei pane.

Vaata sina võtad asja lihtsa talupojamõistuse seisukohast, mina vaatan asjale otsa nagu insener. Tänapäeval on tuhandeid aastaid kasutatud pokksüsteeme, vintse, erinevaid kange ja haaratseid, 2600 aastat tagasi rammisid roomlased ka oma sildade puitvaiad jõepõhja. Kui mid miski kukalt sügama paneb siis oma silmaga kaedud kivikonstruktsioonid - näiteks Lõuna-Ameerikas, kus paigaldatud elementide suurused on sellised et lugupeetud "Püramiidid" kvalifitseeruvad põhimõtteliselt tellisehunnikuks.

ps. OT aga kes pole veel Egiptuses käinud aga juhtub kunagi siis kui on valida, tuleks püramiidide asemel võtta "Kuningate org"

Kuna silla eksistents pikemaks venis, siis äkki tuleb kõnealla näiteks 43/44 talv ja jõejääpealt opereerimine?
Saaks kasutada kuivamaa tõstemehhanisme jne.
Pakun et metsategu ja palgivedu niikuinii tehti just selle talve lumega.

retti kirjutas:e]
3-6 meetrit jõepõhja + 5 meetrit vett - alla 9 meetrise palgita ei olnud seal midagi teha.

Miks? Tappimisest oled midagi kuulnud?

Svejk kirjutas:Kuna silla eksistents pikemaks venis, siis äkki tuleb kõnealla näiteks 43/44 talv ja jõejääpealt opereerimine?
Saaks kasutada kuivamaa tõstemehhanisme jne.
Pakun et metsategu ja palgivedu niikuinii tehti just selle talve lumega.

1944 aasta alguse talvel tegi Punaarmee lennuvägi veebruaris kogu Narva ja märtsis Tallinna ja Tartu kesklinnad maatasa.
Väidetav Kavastu sild oleks olnud Tartu kõrval tähtsaim sõjalise tähtsusega objekt Rakvere-Tapa ja Valga vahel.
Ja venelased lasid selle rahulikult valmis ehitada ?
1944 aasta algul olid vene lennuväljad Kavastust vähem kui 200 km kaugusel.

Äkki ei viitsinud?

Silla täpsest ehitusajast ei ole kahjuks usaldusväärseid tunnistusi, võis olla ka vaid mõned kuud enne õhkimist ehitatud. Kestus oli kuudes, kuid kas neid kuid oli kaks, kuus või kümme, pole hetkel teada.

Vene lennuvägi oli piirkonnas aktiivne ka luuret tegema, ka ca 5 km eemal asunud Saksa medpunkti ees seisnud meditsiiniauto oli lennuluurel üles kaardistatud ja hiljem sai seetõttu see talu ka põhjalikult kahjustatud. Eks need jõel patrullinud kaatrid tõrjusid silla ümbrusest lennukid eemale, vähemalt suurema osa.

NGolf kirjutas:Silla täpsest ehitusajast ei ole kahjuks usaldusväärseid tunnistusi, võis olla ka vaid mõned kuud enne õhkimist ehitatud. Kestus oli kuudes, kuid kas neid kuid oli kaks, kuus või kümme, pole hetkel teada.

Vene lennuvägi oli piirkonnas aktiivne ka luuret tegema, ka ca 5 km eemal asunud Saksa medpunkti ees seisnud meditsiiniauto oli lennuluurel üles kaardistatud ja hiljem sai seetõttu see talu ka põhjalikult kahjustatud.

Mis tõestab,et silla võimalik olemasolu sel juhul ei saanud Punaarmeele teadmata olla.

retti kirjutas:

Svejk kirjutas:Kuna silla eksistents pikemaks venis, siis äkki tuleb kõnealla näiteks 43/44 talv ja jõejääpealt opereerimine?
Saaks kasutada kuivamaa tõstemehhanisme jne.
Pakun et metsategu ja palgivedu niikuinii tehti just selle talve lumega.

1944 aasta alguse talvel tegi Punaarmee lennuvägi veebruaris kogu Narva ja märtsis Tallinna ja Tartu kesklinnad maatasa.
Väidetav Kavastu sild oleks olnud Tartu kõrval tähtsaim sõjalise tähtsusega objekt Rakvere-Tapa ja Valga vahel.
Ja venelased lasid selle rahulikult valmis ehitada ?
1944 aasta algul olid vene lennuväljad Kavastust vähem kui 200 km kaugusel.

Miksmitte, ju venelased lootsid ise ka silda kasutada!

NGolf kirjutas:Silla täpsest ehitusajast ei ole kahjuks usaldusväärseid tunnistusi, võis olla ka vaid mõned kuud enne õhkimist ehitatud. Kestus oli kuudes, kuid kas neid kuid oli kaks, kuus või kümme, pole hetkel teada.

Vene lennuvägi oli piirkonnas aktiivne ka luuret tegema, ka ca 5 km eemal asunud Saksa medpunkti ees seisnud meditsiiniauto oli lennuluurel üles kaardistatud ja hiljem sai seetõttu see talu ka põhjalikult kahjustatud. Eks need jõel patrullinud kaatrid tõrjusid silla ümbrusest lennukid eemale, vähemalt suurema osa.

Teadaolevalt polnud selliseid ujuvalustega Flakke ega Pakke seal, olid hoopis kaks-kolm 2 cm flakipatareid selle jaoks, mis olid ka mobiilsed mõnepäevaste intervallidega asukohti muutes.
Ja MED punkt oli hoopis Linnu talus Viiras,( u 5 kilti jõest ) mis ei saanud mitteültse kannatada ning ka peremehe laps on tänagi elus ning teab sest kõnelda detailsemalt

retti kirjutas:

cuda kirjutas:
Milleks see salatsemine? Siin teemas on veidi rohkem kui kuu ajaga 38 lehekülge postitusi. St ilmselgelt ma ei ole ainukene inimene, keda see huvitab.
Kuidas sa neid fotosid seletad?

Ma ei salatse
Kõik mu väited on siin nendel lehekülgedel 1-38 olemas.
Peale ühe.

Miks sa hämad? Ma küsisin konkreetse küsimuse, millele sa pole siin 38 leheküljel vastust andnud. Küsin kolmandat korda- mis on su seisukoht nende fotode osas? Võltsingud?
Need pildid seniajani ainuke konkreetne ja käegakatsutav tõend silla eksisteerimise (või mitteksisteerimise) kohta. Jätaks senikaua igasugu tunnistajate ütlused kõrvale, kuni pole konkreetrseid nimesid ja tsitaate. Kõik muu on parimal juhul kaudsed tõendid, mis on tõlgendamise küsimus.

retti kirjutas:

NGolf kirjutas:Silla täpsest ehitusajast ei ole kahjuks usaldusväärseid tunnistusi, võis olla ka vaid mõned kuud enne õhkimist ehitatud. Kestus oli kuudes, kuid kas neid kuid oli kaks, kuus või kümme, pole hetkel teada.

Vene lennuvägi oli piirkonnas aktiivne ka luuret tegema, ka ca 5 km eemal asunud Saksa medpunkti ees seisnud meditsiiniauto oli lennuluurel üles kaardistatud ja hiljem sai seetõttu see talu ka põhjalikult kahjustatud.

Mis tõestab,et silla võimalik olemasolu sel juhul ei saanud Punaarmeele teadmata olla.

Siin teemas lk. 22 on Punaarmee kaardil sild (silla tingmärk) antud kohas täiesti olemas.

nooruk kirjutas:

NGolf kirjutas:Silla täpsest ehitusajast ei ole kahjuks usaldusväärseid tunnistusi, võis olla ka vaid mõned kuud enne õhkimist ehitatud. Kestus oli kuudes, kuid kas neid kuid oli kaks, kuus või kümme, pole hetkel teada.

Vene lennuvägi oli piirkonnas aktiivne ka luuret tegema, ka ca 5 km eemal asunud Saksa medpunkti ees seisnud meditsiiniauto oli lennuluurel üles kaardistatud ja hiljem sai seetõttu see talu ka põhjalikult kahjustatud. Eks need jõel patrullinud kaatrid tõrjusid silla ümbrusest lennukid eemale, vähemalt suurema osa.

Teadaolevalt polnud selliseid ujuvalustega Flakke ega Pakke seal, olid hoopis kaks-kolm 2 cm flakipatareid selle jaoks, mis olid ka mobiilsed mõnepäevaste intervallidega asukohti muutes.
Ja MED punkt oli hoopis Linnu talus Viiras,( u 5 kilti jõest ) mis ei saanud mitteültse kannatada ning ka peremehe laps on tänagi elus ning teab sest kõnelda detailsemalt

Linnu talu medpunkt jäi tõesti terveks, kuid polnud ainus medpunkt piirkonnas. Sealt mitte kaugel oli vähemalt üks sidumispunkt veel. See nagu ka välikööki võõrustanud talu said kahjuks suuri pommikahjustusi.

Silda oleks Vene pool heameelega ise ka kasutanud, arvestades kauaks rinne sinna pidama jäi.

NGolf kirjutas:

nooruk kirjutas:

NGolf kirjutas:Silla täpsest ehitusajast ei ole kahjuks usaldusväärseid tunnistusi, võis olla ka vaid mõned kuud enne õhkimist ehitatud. Kestus oli kuudes, kuid kas neid kuid oli kaks, kuus või kümme, pole hetkel teada.

Vene lennuvägi oli piirkonnas aktiivne ka luuret tegema, ka ca 5 km eemal asunud Saksa medpunkti ees seisnud meditsiiniauto oli lennuluurel üles kaardistatud ja hiljem sai seetõttu see talu ka põhjalikult kahjustatud. Eks need jõel patrullinud kaatrid tõrjusid silla ümbrusest lennukid eemale, vähemalt suurema osa.

Teadaolevalt polnud selliseid ujuvalustega Flakke ega Pakke seal, olid hoopis kaks-kolm 2 cm flakipatareid selle jaoks, mis olid ka mobiilsed mõnepäevaste intervallidega asukohti muutes.
Ja MED punkt oli hoopis Linnu talus Viiras,( u 5 kilti jõest ) mis ei saanud mitteültse kannatada ning ka peremehe laps on tänagi elus ning teab sest kõnelda detailsemalt

Linnu talu medpunkt jäi tõesti terveks, kuid polnud ainus medpunkt piirkonnas. Sealt mitte kaugel oli vähemalt üks sidumispunkt veel. See nagu ka välikööki võõrustanud talu said kahjuks suuri pommikahjustusi.

Silda oleks Vene pool heameelega ise ka kasutanud, arvestades kauaks rinne sinna pidama jäi.

Seda arvame meie.Emajõgi on vene jõgede kõrval kraav.

Siin veel üks torniga maja.