www.militaar.net

Trummiga laias laastus nõus, aga siiski ei märganud soovitust, et KUIDAS seda stressi ja depressiooni vähendada? Mida riik selles osas teha saab? Kas Ansip peab ütlema 100 korda järjest valju häälega: "Õnn ei peitu rahas!"? Ma olen ise kah korralik eestlane, kes ütleb igaks juhuks "Tere!" nii vihaselt, kui võimalik ning naeratuse peale oma energiat ei raiska. Kui mitte alkohol, siis millist sotsialiseerumisvahendit foorum mulle soovitab?

Eks see skandinaavia alkoturism on siin vaid seepärast, et meil on palju odavam kui seal. Kui me viiksime oma hinnad kah samale tasemele, siis peaksid nad hakkama veel kaugemalt jooki tooma. Ning ma võin täitsa julgelt öelda, et kui alkohol oleks palju odavam ning ööpäevläbi kättesaadav, siis ma jooks mõnevõrra rohkem. Seega minu alkoholitarbimist aitaks kättesaadavuse jätkuv piiramine ning hindade tõstmine vältida küll.

Kas pole mitte võimalik liiklusõnnetuse põhjustamise eest trahv teha?

Kõik on võimalik, aga on seda tehtud? Kui see 17 aastane rallisõitja Tln-Trt maanteel inimesi surnuks sõitis, siis oli vist teema, et kiirabi ei tuvastanud, et ta väsinud oleks, aga mis lõpuks sai, seda ma ei mäleta.
Aga muidugi trahvi tegemine PEALE õnnetust pole see, mille poole me püüdleme.

Kui me viiksime oma hinnad kah samale tasemele, siis peaksid nad hakkama veel kaugemalt jooki tooma.

Toovad niigi...Saksamaa sadamate (Rostock, Trave, Puttgarden jne) viinapoed on neile ammu avastatud teema. Ja jook on ikka tükkis odavam kui meil siin, pole mõtet ennast enam odavaks viinariigiks pidada. Liitrine vermut Bianco seitse eurot kopikatega(meil sama jook 9.05), liitrine J.P. Chenet X.O. Brandy 9.99, samas kui meil siin tahetakse 0,7 liitrise eest Sadamarketis 12.90. Liitrine Vene Standart on Rostocki sadamapoodides(mis on kah Saksa sisemaa poodidega võrreldes kirveks kätte läinud)17. 29, Sadamamarket tahab 18.90. Nii et tegelikult oleks soomlastel juba praegu hulgiviina järel odavam Saksas käia.

allatah kirjutas:Trummiga laias laastus nõus, aga siiski ei märganud soovitust, et KUIDAS seda stressi ja depressiooni vähendada?

Ehk siis kõrgeltharitet herra paljastab enda soovitused?

mutionu kirjutas:

allatah kirjutas:Trummiga laias laastus nõus, aga siiski ei märganud soovitust, et KUIDAS seda stressi ja depressiooni vähendada?

Ehk siis kõrgeltharitet herra paljastab enda soovitused?

Kommunismi saabudes

Ootaks muidugi tõeliselt häid soovitusi eestlaste stressivähendamise teemal. Aga niikaua küsin, et kas rohkem lõunariikides reisinud/elanud inimesed on pannud tähele, et eestlastelt küsitakse tihti: "Mis juhtus/Miks sa nii kurb oled?"
Mul on tunne, et need lõunaeurooplased naeratavad isegi siis, kui neil halb tuju on, nad on kogu aeg kuidagi nii rõõmsa välimusega.

Aga harju keskmine eestlane on alati mossis näoga ja kui keegi midagi naljakat ütleb, siis tõmbab naermise käigus näo lihtsalt veel rohkem mossi. Peaks vist hakkama mingit Botoxit kuskile suunurkadesse süstima.

Selle ühe õlle jutu ja säärase võiks ära lõpetada. Nagu igal joobes juhtumise kommentaariumis on vingumine, et paljud neist ikkagi olid joobes ja paljudel 0,1 mg/l kohta jne.

2013. aasta jaanuarist kuni maini on politsei tabanud 0,2-0,49 promillise joobega 520 juhti, 0,5-1,49 promilliga 1218 juhti ning kriminaalse ehk 1,5 promillise joobega 1257 juhti. Mainimistväärt on ka fakt, et viimaseid oli tabatud juhtide seas kõige rohkem, ehk 42 protsenti kõigist tabatud joobe juhtidest.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/1 ... d=66286284

Sellele ma muidugi vastu ei vaidle, et unise peaga sõitmine on sama ohtlik, kui mitte ohtlikumgi. Aga kaugel see täis peaga olemine magamisest on? Mitte eriti kaugel.

Rubriik soiku vajunud, ega endalgi pole suurt rabavaid rauapoole asju ette trehvanud. Natuke siis elektripoolelt. Mõtlesin alustuseks, kas panna naljarubriiki, aga siia sünnib meite rahva puhul paremini .

Autoriks mina ise .

Täna jootsin pearelee üle. Riimak, sulle siis relee eemaldamise ja tagasipaneku protsessi kirjeldus.
Eemaldamine!

1. Kaitsmete kate

2. kopikalaegas (1 kruvi all, 2 sees, suunaga poolviltu alt üles)

3. kapoti avamise klõppar (2 M6 polti 10 võtmele, soovitatav väikese komplekti pikk padrun)

4. eemalda armatuuri kõige alumine M6 polt (selle leiad lihtsalt)

5. varu eesli kannatust, palju vandesõnu ja 10 leht-silmusvõti

6. eemalda releed kinni hoidev M6 polt, kasutades eelmises punktis mainitud vahendeid (polt asub umbes eemaldatud kapotiavamise klõppari kohal, nähtav alt piiludes, osaliselt juhtme varjus, eemaldatud armatuuripoldi kõrval olevas augus, piiludes peavad olema jalad auto tagumise otsa suunas ja nägu taeva poole).

7. relee tuleb välja kopikalaeka august (pärast pisikest pusimist, soovitatav omada ligiduses kedagi pikkade näppudega, näpud ei pea olema füüsiliselt tugevad, aga nende omanik peab oskama neid juhendada).

8. ühenda pistik lahti

9. eemalda ettevaatlikult relee kaan (kummaski lühemas küljes 1 klõpsakas)

10. jooda üle relee trükiplaadil olevad jootekohad


Tagasipanek

1. paigalda relee kaan (eelnevalt vaata, et kaane kinnitus ja pistiku asend jääksid õigetesse suundadesse)

2. ühenda pistik

3. pista relee kopikalaeka august sisse tagasi ja sobita oma kohale

4. varu loendamatu hulk eesli kannatust, sama palju vandesõnu, 10 leht-silmusvõti ja võimalusel peenikesed pikad näpud, millede omanik suudab vahet teha tavapoldi kinni ja lahti keeramise suunal (mina pidin oma näppudega läbi ajama).

5. paigalda nimetet polt eelmises punktis märgitud vahenditega (ära luba kellegile sel hetkel, et hakkad kümne minuti pärast sõitma)

6. pane tagasi armatuuri alumine M6 polt

7. paigalda kapoti avamise klõppar

8. paigalda kopikalaegas

9. paigalda kaitsmete kate

10. keera süütevõtit ja naudi

Lisamärkus: armatuuri alumise M6 poldi eemaldamine võimaldab relee kinnituspoldi paika sobitamist armatuuri eemale painutamise teel (ettevaatust, armatuur pole kummist!).
_________________

Ära sõnusin .
Olen igatsugu imekonstruksioone näinud, aga see on inseneritöö tipp!!! Käsipiduri trossi vahetamiseks tuleb sumpa pükstest saadik lõpuni maha võtta . Jaapani insenerikunsti ime, õnneks mitte Honda inseneride. Ühtegi sellist raiska enam omale ei muretse. Endise tankitehase toodang, aitähh militaarkonstruktorid .

Aga selle eest liikus ta kiiresti koosteliinil tehase värava poole. Koostamise tehnoloogilisus ja asja remonditavus ongi vastandlikud asjad.

jackpuuk kirjutas: Tegelikult oli minu huvi teemat tekitades, palju on meil nö. teoreetikuid ning nö. praktikuid. Sest vaielda näiteks teemas "Low-End innovatsioon taktikaliste eesmärkide saavutamiseks", siis hakkab mind paratamatult huvitama, kui palju on tegemist selliste tehnikameestega, kes oma teadmisi ka praktikas kasutavad. Teoorias vägevad insenerid projekteerivad vägevaid masinaid, praktikas laguneb masin sellisest kohast, kus remontimiseks aitab ainult masina algosakesteks lammutamine. Ning kui oled seda sunnitud tegema, siis tekib vägisi tahtmine konstruktor panna seda lagunevat sõlme remontima järjepidevalt vähemalt kuu aja jooksul. Esimese kuuga saab teoreetikust praktik, kes oma tulevastes töödes arvestab ka remondivajadusega.

Tootmise lihtsus ei saa siinkohal süüdlaseks olla, puhtalt inseneri lollus. Käsipiduri trossid jooksevad soojuspeegeldus pleki alla (noh selle alla, mis hoiab sumpa kuumust auto põhjast eemale). See omakorda koosneb kahest osast, pikast mille all on üks trossi kinnituse polt ja mille all läheb tross läbi põhja, ning lühikesest, mis asub katalüsaatori kohal. Aga insenergeenius on pannud pika pleki eesmise otsa lühikese alla (korraliku astmega) ja lühikese pleki ainus kinnituspolt asub täpselt katalüsaatori keskel, sellele aga ilma sumpat maha võtmata on praktiliselt võimatu ligi pääseda. Erinevaid võtmeid kasutades õnnestus mul see natuke lahti keerata ja kummiheebliga vägistamise teel tagumine plekk välja kangutada. Pika pleki poldid on küll väikeste raskustega, aga siiski viisakalt lahti keeratavad. Miks ei võiks siis lühike jupp tagapool olla, seal kus trossid asetsevad?
Ühesõnaga, väga hea näide, kuidas ei tohiks asju ehitada

Isand Jaagupuuk, viimasel paaril neljarattalisel pole mul olnud vajadust piduritrosse vahetada, enne on osutunud mõttekaks terve auto välja vahetada. Paistab, et uuema aja sõiduautod näikse suurema remondita kestvat kuskile 200 000 alla, peale mida on asi lihtsam maha kanda ja uuega alustada.

Tootmise lihtsus ei saa siinkohal süüdlaseks olla, puhtalt inseneri lollus. Käsipiduri trossid jooksevad soojuspeegeldus pleki alla (noh selle alla, mis hoiab sumpa kuumust auto põhjast eemale). See omakorda koosneb kahest osast, pikast mille all on üks trossi kinnituse polt ja mille all läheb tross läbi põhja, ning lühikesest, mis asub katalüsaatori kohal. Aga insenergeenius on pannud pika pleki eesmise otsa lühikese alla (korraliku astmega) ja lühikese pleki ainus kinnituspolt asub täpselt katalüsaatori keskel, sellele aga ilma sumpat maha võtmata on praktiliselt võimatu ligi pääseda. Erinevaid võtmeid kasutades õnnestus mul see natuke lahti keerata ja kummiheebliga vägistamise teel tagumine plekk välja kangutada. Pika pleki poldid on küll väikeste raskustega, aga siiski viisakalt lahti keeratavad. Miks ei võiks siis lühike jupp tagapool olla, seal kus trossid asetsevad?

Tootmise tehnoloogilisus on auto konstruktsiooni üks võtmefaktoreid juba aastakümneid. Kere küljes olevad voolikud, trossid ja torud paigaltakse kohe kere koostamise alguses, kui põhiagregaadid pole veel paigas, sedasi on lihtsam koostada. Kui põhiagegaadid on paigas, paigutatakse ja ühendatakse neid ühendavad võllid-torud asjad. Kuna sumbuti on kõige "alumine", siis ongi loogiline, et nii kardaanvõllile kui piduritrossidele ligipääsuks (mis asuvad kesktunnelis) tuleb sumbuti kas eemaldada või kuskilt väiksest vahest õiendada.

Teine teema on võidujooks ökonoomsuse, kiiruse ja loodussäästlikkuse nimel, auto õhutakistus koosneb mitmetest komponentidest, millest üks on ju põhjaaluse õhutakistus (mis vormelil on sile põhi?). Kuskil õhuvoolus töllerdavad pidurittrossid-asjad nagu vene autodel oli on täiendav kütusekulu tuule tegemiseks (aerodünaamika kaalutlustel tuleb sõlmed "uputada" kere sisse, et põhi oleks eest vaadates võimalikult sile.

Ma kardan, et kui kaasaegne auto tehakse selline, et seda on ülimalt mugav hooldada, siis ta on kas kole nagu öö või on hind nii pöörane, et seda ei jõua osta.

Eelneva jutuga nõus, kuid siin oleks olukorra lahendanud pisiasi nagu juba mainitud, lühike plekk taha ja pikk ette. Võimalik, et lihtsalt planeeritud lahendus, sund teenindusse. Arvestades tööde mahtu, siis pistab esindus kena kopika tasku, aga võimalik, et projekteerija oli kõrgeltharitud teoreetik, kes pole mutrivõtit elu sees näpuvahel hoidnud.

Ma kardan, et kui kaasaegne auto tehakse selline, et seda on ülimalt mugav hooldada, siis ta on kas kole nagu öö või on hind nii pöörane, et seda ei jõua osta.

Tänu laialt levinud heaolumaailma võlgu elamise kombele on auto kasulik eluiga tublisti lühem ka kui 20 aastat tagasi ja praktikas on vähem tähtis, kas ühte või teist juppi saab remontida või mitte.
Samas tahavad kõik mugavamaid, paremate näitajatega jne autosid. Ja pole see progress alati odavusele suunatud.

Täna on enamik väikeautosid, rääkimata suurematest, kõigi rataste sõltumatu vedrustusega, mis äraseletatult tähendab kallimaid kulusid ja remonti.
Selline torsioontalaga tagasild nagu Golfil või isegi esimese Audi A6-l (esiveolisel) on küll üks üsna odav ja vähese hooldusmahuga asjake.
Kui aga teevad autoajakirjanikud võrdluskatse, saaks selline auto tuld ja tõrva - "sõidomadused on 80ndate tasemel" jne jne.
Inimesed loevad - pähh, ärme osta ebamugavamat autot, ikka mugavama. Honda CRV on mugavam kui Dacia Duster.