www.militaar.net

Oh see pole maa peal midagi uut. Minul suutsid nad isegi paberi peal osa püsse ära kaotada ja osa jälle juurde tekitada, millised ma olin ammu ilma maha müünud. Sellest ei olnud aga miskit katastroofilist, kui kõik asjad said koos üle vaadatud ja õigesse ritta pandud, siis uus ja õigete püssidega luba toodeti loetud minutitega.
Samuti suutis see politseiautodes olev digisüsteem mu relvaloa kehtetuks tunnistada. Õnneks päästis paberluba ja kõne relvaosakonda päeva. Öö päästmisega oleks ilmselt keerulisem olnud.

Dr.Sci kirjutas:...kuid seda võimalust eile tiirus demonstreerides selgus jahmatav tõsiasi. Viimati ostetud relv oli ilusasti olemas, eelnevad aga - mille andmed olid paberil ja eelnevalt ka internetist leitavad, olid politsei.ee-st kadunud. Eesti.ee näitas et load on kehtetud.
[...]
Siit soovitus neile - kes on soetanud/soetamas digitaalselt relva, vaadaku pärast relvaloa kättesaamist ära, kas eelnevad relvad ka säilinud. Öeldi mulle küll et tegemist on ühekordse apsuga mis toimus seoses uuele süsteemile üle minekuga... aga mine tea.

Kontrollisin nii relvaloataotlus.politsei.ee kui eesti.ee aadressilt. Minu vanad (paberil) relvaload olid kenasti olemas ja kehtivad. Ja seal kõrval on olemas ka üks täiesti uus, digiloaga soetatud relv.
Loodetavasti oli tegemist ühekordse apsuga. Kahetsusväärne ikkagi.

Minul oli selle digiloaga näiteks nii, et härrad-prouad olid otstarbeks määranud ainult "enese ja vara kaitse" kuigi taotlusel oli ka "jahipidamine". Lõpuks muutsid ikka ära. Alati tuleb sada korda üle kontrollida.
Ja veel kui püstolile liigiluba käisin tegemas, küsis ametnikuproua peale eksamite edukat sooritamist, et mis ta liigiloale märgib? St et kas sileraudne püstol või vintraudne püstol. Selgitasin talle siis et see on liigiluba ja et see on püstolile, vahet pole kas sile või vint. Sellepeale sai tädike pahaseks ja küsis millega ma eksamil lasin. Vastasin, et vintraudse püstoliga. Tädike ütles et vot lasid vintraudsega ja panen sulle liigiloale ka vintraudne püstol.
See oli juba liig ja ütlesin, et palun helistage lubadetalitusse ja uurige täpselt järgi, mis te tegema peate kui ise ei oska. Ja tädike võttis aga telefoni kätte, helistas mitmesse kohta ja kümne minuti pärast oli mul liigiloal "püstol" kirjas. Muidugi suhtumine oli kogu selle suhtluse ajal äärmiselt üleolev ja oli näha, et ametnik teemat ei jaga. Korralik sisekoolitus kuluks ära.

sahara kirjutas:...mis ta liigiloale märgib? St et kas sileraudne püstol või vintraudne püstol. Selgitasin talle siis et see on liigiluba ja et see on püstolile, vahet pole kas sile või vint
[...]
Muidugi suhtumine oli kogu selle suhtluse ajal äärmiselt üleolev ja oli näha, et ametnik teemat ei jaga. Korralik sisekoolitus kuluks ära.

Need segadusttekitavad sileraudse püstoli/revolvri valikuvariandid tulid minumeelest uue digiloa ja iseteenindusega.

Milleks ja kellele seda vaja oli? Näidake mulle tänapäevaseid ja tsiviilkäibes kasutusel olevaid sileraudseid püstoleid palun? Millel oleks tüübikinnitus ka.

sahara kirjutas:...Sellepeale sai tädike pahaseks ja küsis millega ma eksamil lasin. Vastasin, et vintraudse püstoliga. Tädike ütles et vot lasid vintraudsega ja panen sulle liigiloale ka vintraudne püstol...

Mina oleks tädikese käest küsinud, et miks siis sileraudse püssi eksamit sooritatakse vintraudse püssiga?

Tundub, et relvaloa/relvasoetusloa taotlemise järjekorraloogika on digiajastul veidi muutunud. Ütleks et mõnes mõttes isegi loogilisemaks.
Teatavasti oli vanasti kahte sorti blankette: relvaloa taotlus ja relvasoetamisloa taotlus.

* Kui esmataotleja soovis teha AINULT relvaluba (ehk siis liigiluba) ja EI soovinud isiklikku relva osta, siis tuli täita relvaloa taotluse blankett ja kogu lugu.
* Kui aga esmataotleja eesmärgiks oli endale ka relv osta, siis tuli kõigepealt esimese asjana täita relvasoetamisloa blankett. Alles pärast järgneva kadalipu ja eksamite läbimist, soetamisloa kättesaamist ja relva ostujärgset prefektuuris ettenäitamist tuli kohapeal täita relvaloa taotluse blankett.

Sõber, kes praegu esmataotlust esitab, hakkas mulle täna rääkima, et ei-ei, vastupidi on. Et kõigepealt tuleb iseteeninduses taotleda relvaluba, alles siis saab soetamisloa taotluse esitada. Lugesin põgusalt politsei veebilehte ja paistab, et ongi nii: Politsei.ee -> Relvaloa taotlemine -> Relvasoetamisluba

"...Relvasoetamisloa taotlemine iseteeninduses
Relvasoetamisloa taotlemiseks sisene iseteenindusse aadressil relvataotlus.politsei.ee. Soovitame iseteenindust kasutada Google Chrome'i veebilehitsejaga.
Riigilõivu saad tasuda iseteeninduses pangalingi kaudu.
Kui oled esmataotleja, alusta relvaloa taotlemisest. Kui relvaluba on väljastatud, saad iseteeninduses taotleda soetamisloa..."

No ja sealt tuleb ka loogika, mille järgi kantakse (digiloaga ja kauplusest) ostetud relv kohe relvaloale ja eraldi ostujärgset relvaloa taotlust ei ole vaja enam teha.

Püss ja püstol olemas aga revolvrit njetu. Kas püstol ja revolver on alati eraldi liikidena relvaloal olnud või kunagi olid koos? Mingit taolist juttu olen kuulnud aga see võis vabalt folkloor ka olla.
Mis revolvriga politsei relvaeksamil laskmine on? Kaliiber 38spl? Kuidas see revolvriga laskmine on üldse? Kas kukk võib vinnas olla või mismoodi? Endal pole revolvriga mingit kogemust. Pole teist lähedalt näinudki, käes hoidmisest rääkimata.
Olen kuulnud, et üks lask tuleb teha eelvinnastatud kukega ja teised vinnastamata kukega. Kui keegi täpsemalt teab, võiks pajatada.

Revolvri saamiseks tuleb selle relvaga eraldi laskekatse teha. Revolver oli vanem puitkäepidemega Taurus (vbl Taurus 82), kaliiber .38 Spec. Revolver ise kahetoimeline, aga kuna kogu teadliku elu olen ainult ühetoimelisi lasknud, siis eksamil aitasin pöidlaga automaatselt kaasa. Eksamil kästi relva laadida ja näidata, kuidas vinnastatud kukke ilma pauku tegemata tagasi lasta. Muidugi kolm pauku pidi ka tegema ning vähemalt kahega märki tabama.

Vähemalt selle aasta märtsis kui Rakveres revolvri laskekatset tegin ei lubatud kukke eelvinnastada.

ivovi kirjutas:Vähemalt selle aasta märtsis kui Rakveres revolvri laskekatset tegin ei lubatud kukke eelvinnastada.

Mina Tallinnas aastake tagasi tegin revolvrit ja lubati vinnastada ja juhiti tähelepanu et sellel revolvril pöörleb trummel teisi pidi, kui tavaliselt ja täpsustati, kuhu pesasse padrunid panna. Et

kes end väga kindlalt ei tunne, minge tehke haapsalus, seal tunglemist pole, spordihoones uus korraliku valgusega tiir, pollarid ei jebi ajusid, korralik püss ja revolver .22LR, kukke võib eelvinnastada...

Kui kaua seda uut digiluba menetletakse? Hetkel 2 kuud aegumiseni, kas võiks juba asjad sisse anda?

Walter2 kirjutas:Kui kaua seda uut digiluba menetletakse? Hetkel 2 kuud aegumiseni, kas võiks juba asjad sisse anda?

Relvatalitus(e inimesed) on ka uuemal ajal korduvalt rõhutanud, et igasuguseid lubasid võidaksegi rahulikult menetleda kuni kaks kuud.
Jah, üldiselt läheb kiiremini (nt. mul on ka järgmisel päeval peale taotlemist soetusluba väljastatud), aga alati ei pruugi sujuvalt minna.

Endal just hetkel pikendamine käsil. Tegelikult on ettenähtud menetlustähtaeg 30 päeva (nii mulle vähemalt avaldust esitades öeldi), aga nagu igasugu ametnike ja ametkondade puhul juba tavaks, sellest kinni pidamine on iseasi ja otse loomulikult keegi ei vastuta. Üks ametnik annab laskekatseks ühe aja, teine teise...

Soetamisloa blanketil pole tulirelva oluliste osade nimistus summutit, samas summuteid ju müüakse. ReS käsitleb summuteid tulirelva osana (lisaseadmena). Kuidas taotleda vintpüssile lisaks summutit? Müüjate info järgi saab seda muudetud ReS järgi taotleda nii jahipidamiseks, spordiks kui ka enese ja vara kaitseks mõeldud relvadele. Samas ei suutnud seadusest leida vastavat viidet - §20-1(3) on endiselt kirjas, et summutit tohib kasutada jahipidamisel, lasketiirus või laskepaigas. Kas lasketiir ja laskepaik tähendab siin et enese ja vara kaitseks mõeldud relvaga võib neis kohtades kasutada ka summutit (parandage kui eksin aga enese ja vara kaitseks oleva relvaga pole ometi keelatud lasketiirus või -paigas laskmine)?
Tänud juba ette!