www.militaar.net

MkI upgreidimine MkIII tasemele eeldab kindlasti šassii vahetust, ehk seda sama, mis just Norras aset leidis ning miks need MkI šassiid seal üle jäid. Võimalik on ka mingi osaline tuuning suurema sidususe tekitamiseks?!

kangelaspioneer, sinna suitsunurka võiks meite poolt ühe "lutika" sokutada, oleks paljud asjad siin selgemad ja jääks palju tühja jahumist ära

Selgitage rumalale, miks peab meil loodava

Kapten Trumm kirjutas:"mehhaniseeritud brigaad"

kontekstis 120mm olema IFV-l? Ok, ma saan aru, et kui roomikutel MP APC-sid ja liikureid ei ole, siis andke või needki

Samas:

Tanke ei ole ja lähimas tulevikus ei tule.
Liikureid ei ole kuid võibolla tulevad.
Roomikutel APC BV206? või ei tulegi.

Aga vot seeeest on brigaadi peale "6tk NEMO/AMOS/RAK" IFV-idel

Mis moodi see bänd kokku mängib?

Ega ei peagi.
Üldiselt kadutulerelvadele loetakse piisavaks kaitset 7,62/killu eest, eesotsast 30 mm ja külgedelt 14,5 mm kaitset pakkuva CV kasutamine on selles mõttes ülepakkumine.
Mõistagi, kui raha on, siis võiks selle 120 MP panna näiteks Leopard 2 veermikule (nagu juutidel rasked soomustransportöörid tankide põhjal on), lihtsalt kulu/kasuteguri mõte jääb segaseks.

Kapten Trumm kirjutas:Ega ei peagi.
Üldiselt kadutulerelvadele loetakse piisavaks kaitset 7,62/killu eest, eesotsast 30 mm ja külgedelt 14,5 mm kaitset pakkuva CV kasutamine on selles mõttes ülepakkumine.
Mõistagi, kui raha on, siis võiks selle 120 MP panna näiteks Leopard 2 veermikule (nagu juutidel rasked soomustransportöörid tankide põhjal on), lihtsalt kulu/kasuteguri mõte jääb segaseks.

Samas käputäie MP'de jaoks eraldi roomikplatvormi hankimine on ka mõttetu. Kasutades ühtlaselt CV keresid on vähemalt remont jms logistika pataljonis ühtne

HeiniR kirjutas: 11) MP osas on ambitsioon see, et see oleks poolautomaatne ehk teisisõnu paneks 122mm miini miinitorusse masin, mitte sõdur.

Kui väga tähenärija olla, siis peale kinniste tornisüsteemide võib ambitsioone rahuldada ka šveitslaste lahendus...
http://www.ruag.com/defence/land-system ... ar-system/

Mercurius kirjutas: Aga vot seeeest on brigaadi peale "6tk NEMO/AMOS/RAK" IFV-idel

Mis moodi see bänd kokku mängib?

Kuidas brigaadi peale..??
Hetkel käib jutt ühe pataljoni MP-süsteemide vahetusest.

Samas käputäie MP'de jaoks eraldi roomikplatvormi hankimine on ka mõttetu. Kasutades ühtlaselt CV keresid on vähemalt remont jms logistika pataljonis ühtne

Siin on 3 aspekti:

Kui me räägime mehhaniseeritud brigaadist (mis maakeeli tähendab tanke ja nende juurde roomikutel muud värki), siis on niiehknaa vältimatu mingi kolmanda odavama roomiku kasutuselevõtt, vastasel juhul komplekteerime me antud ambitsioonidega seda brigaadi järgmise sajandi alguseni ja seda põhjusel, et piisavaks peetud tehnika on liiga kallis.

Kui aga räägime ametlik-nurgelisest "soomusmanöövervõimest" (ehk siis on juba ministeeriumis taibatud, et mehh brigaadi meile kunagi ei teki siia, vähemalt sellisel kujul nagu nad mujal on), siis on mõistagi teine lugu.

Kui me räägime tehnilise projektijuhtimise kogemusest ja asjade ise ära tegemisest, siis selle poolt olen ma alati olnud - lipp tegijatele kätte.

tommy kirjutas:

Mercurius kirjutas: Aga vot seeeest on brigaadi peale "6tk NEMO/AMOS/RAK" IFV-idel
Mis moodi see bänd kokku mängib?

Kuidas brigaadi peale..??
Hetkel käib jutt ühe pataljoni MP-süsteemide vahetusest.

HeiniR kirjutas:Postimehe tasulise väljaande vahendusel mõned infokillud CV90 lisamasinate kohta:
10) Pärast Hollandi ja Norra tehinguid on soomusmanöövri võime loomiseks alles 66 mln eurot.

Kas ma saan õigesti aru, et "soomusmanöövri võime" loomiseks on olemas:
1. KV olemasolev kraam.
2. Hollandi ja Norra tehing.
3. 66 mln. €?

Mis selle 66 mln. eurorubliku eest siis kannatab veel korda saata?

Seda "soomusmanöövri võime" väljendit kasutab ja keerab igaüks just nii, nagu talle parasjagu meeldib või nagu hetkel aru saab.

Üldiselt on see 180 miljonit siiski ette nähtud ühe seni kergematel soomukitel opereerinud pataljoni konventeerimiseks raskematele ja paremini relvastatud jalaväe lahingumasinatele. Jah, just nii palju, nagu näha, see maksabki.
Lahingumasinad jalaväekompaniidele ja abimasinad pataljoni toetavatele üksustele. Juurde veel kõvasti hoiustus ja väljaõppetaristut.

Lisanduma lähemas tulevikus peab brigaadi suurtükipataljoni üleviimine soomustatud, iseliikuvatele relvadele ja kaugemas tankide hankimine.

Isiklikult ei pea mina ka peale kõike seda "soomusmanöövrivõimet täielikult valmis" olevaks, vaja oleks veel teist pataljonikomplekti IFV-del.
Kuid üks asi on see, mida oleks vaja, teine see, mida reaalselt lubada saad.

Ei ole tingimata vaja teist pataljonikomplekti. Vaja on lihtsalt tanke (ja liikursuurtükke). Ilma tankideta mehhaniseeritud brigaad on tanke kasutava vastase vastu lihtsalt jätkusuutmatu, sest jalaväelahingumasinate tankidega võrreldes kesine soomuskaitse ja tulejõud ei võimalda läbi tungida kohtadest, mida hoiab enda käes tankiüksus. Meie maastikul leiab tõenäoline kohtumislahing (metsavaheline tee) aset nii, et kohtuvad kolonni pead. Venelastel on seal tankid, meil....? Muidugi on võimalik, et ollaksegi nii osavad, et vastase tanke ei nähtagi, ainult piiratakse (grusiinidel see igatahes ei õnnestunud).

Soome näite puhul on vaja on koosneb sellise väikse brigaadi maapealne tulejõud (nad nimetavad seda pataljoni lahingugrupiks ise)
1 tankipataljonist (Leopard 2)
1 jalaväepataljonist jalaväe lahingumasinatel (BMP-2)
1 suurtükiväepataljonist liikuritel (2S1 122 mm)
Juurde õhutõrje, pioneer jne.
Tõsi, soomlastel on taolisi "osastoid" ka 2 tükki.

Ka USA "heavy brigaade" sisaldab umbes samapalju tanke ja jalaväe lahingumasinaid.
Kummalisel kombel on see arv võrdne ka vene/NSVL tankidiviisis (brigaadi pole võrrelnud ja netis pole eriti andmeid).
Näiteks meid ohustaval Kantemirovski diviisil on ca 300 tanki ja 300 BMP-d.
Järelikult sellise "ründeüksuse" loogika on üsna ühesugune.

2 pati jalaväge ja 1 pat tanke (või 3:1 või 4-5+2) vastab vene terminiline "motolaskurbrigaad" - sellel pole taolist ründevõimet, tanke on vähem.
Vene sõjalises arusaamas läks külma sõja ajal peasuunal Saksamaa lagendikel rünnakukiilu tipus tankikoondis (nt tankiarmee) ja tiibadel motolaskurkoondised.

Üldiselt lääne mõistele "mehhaniseeritud" vastab vene mõistes "tanki".

Antud Norra CV90 kerede baasil tuleks kõikse odavam, lihtsam teist lahingumasinate pataljonikomplekti tekitada...vaja vaid automaatkahur peale tõsta...

Arvestades olukorda, et tanke pole, siis peaks see teine pati komplekt olema relvastatud TT raketiseadmega tornis (nt Javelin).
Või jaotada masinad nii, et üksuses on üks kahuriga ja teine rakettidega.
Javelini tüüpi relvaga saab täiesti edukalt tulistada ka muid märke peale soomukite.

Kuna cv on ikkagi võrdlemisi korraliku soomusega võrreldes teiste saadaolevatega oleks tõesti mõistlik need masinad varustada 21cm automaatsete miinipildujate, tt ja õt raketisüsteemidega. Tuleb küll kallis aga palju odavam kui tankid.
Ja kõige muu jaoks valida vanem ja soodsam soomuk.
Nagu kunagi varem juba sai soovitatud siis cvrt seeria oleks teiseks masinaks väga ok.
Uk soomust oksjonitel pakutakse ja neil peaks laos kaupa olema.
Hinnad 20-30 tuhat tükist. Samas seisus masinad kui hetkel saame. Ja parim osa on see et ümber ei pea midagi ehitama.
Enamus masinaid ongi meditsiini, command ja recovery.
Samaritan, Sultan, Samson.
Sel juhul poleks vaja tugevamat soomust lõhkuda ja poleks vaja järeveo masinate ümber ehitusse raha tampida.
Siis käiks igasugune järelvedu vanema, kergema ja mitte nii tugeva soomusega masinaga.
Hästi kombineerides oleks rohkem tehnikat vähema raha eest ja kokkuvõttes kulu langeb kuigi pead kahte erinevat soomukit.
Cv jääks eesliinile ja kui väga lageda peale ei roni siis on ehk sel viisil võimalik tankide puudumine kompenseerida.
Liikuvsuurtükke ei tohiks samas kohe kindlasti unustada ja neid ei peagi unustama sest suurtükkide jaoks raha veel jätkuks.
Vot selline skeem, tampige nüüd mind maa alla kuidas kulu tõuseb ja kahte eri marki soomukit pole võimalik pidada.
Veits arvutamist ja me näeme et me kombineeriks sama raha eest kahe pataljoni soomukid.

Sekundaarse rolli jaoks (LTT, side jne) pole eksoote ka mõtet hankida, ikka midagi levinut, minnes lääne teed, siis on selleks M113, minnes muid radu, on selleks MT-LB.
Mõlemad on hea läbivusega, MTLB on parem, kuid M113 kerekuju on universaalsem ja ruumi on lahedamalt.

Väga positiivne asjaolu CV90 puhul on tema läbivus ja madal erisurve pinnasele, mida ei saa meie sinise värviga triibutatud maastikul (kaardil) sugugi alahinnata.