Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

[Leo]

Soomlastel on pataljoni lahingugrupi lähikaitseks 1 ryhm Stingereid, mis siis täiendavad 12,7 mm KPsid. Kui ma oigesti mäletan, siis ryhmas on 10 laskeseadeldist 3 jaos, ehk siis 3x3+1 ryhmaylema korval. Hajutatud struktuuri puhul on täiesti loomulik, et iga kompanii juurde antakse 2-3 laskeseadeldist, millele siis pataljoni juurest ohuluureinfot jagatakse, sest kompaniid voivad maastikul paikneda nii suurte vahedega, et pataljoni staabi juures asetsevate Stingeritega ei suudeta midagi peale staabi enda katta. Voimalik on ka iga ryhma juurde 1 Stinger koos paari-kolme raketiga anda, kui ryhm seda vajab. Keskne OT on muidugi tore, kuid KL yksuste katmiseks peaks kiiresti hankima samasugused olaltlastavad raketid, mida yksustele kaasa anda. Juba ainuyksi teadmine, et raketid on olemas ja yksuste juures maastikul, paneb vastase helikopterid ja droonid ettevaatlikumalt lendama, samamoodi, nagu info TT-rakettidest vähendab tankistide indu täiskäiguga lagedale soita.

Britid toetasid I MS lopul koiki, kes suvatsesid kommunistidega sodida, sest sojarauda ja tuletoetust andes oli voimalik enda vägede kaotusi vähendada, seega Briti relva-abi Vabadussoja ajal oli väga isekas, samas kindlasti vajalik.

Lepingud ja lubadused on kindlasti tore, kuid reaalne Baltikumi deponeeritud tehnika koos voitlejatega on oluliselt parem heidutus, sest olgu kodumaal voimul kes iganes, on väga raske konfliktis korvalvaatajaks jääda, kui oma yksus on tule all. Seega pataljoni lahingugrupp liitlastega Eestis on hea asi.

[nimetu]

Poola põhimõtteliselt ka, kuid nad arvestavad eelmise aasta SKP põhjal eelarve.

Britid toetasid I MS lopul koiki, kes suvatsesid kommunistidega sodida, sest sojarauda ja tuletoetust andes oli voimalik enda vägede kaotusi vähendada, seega Briti relva-abi Vabadussoja ajal oli väga isekas, samas kindlasti vajalik.

Kahtlemata, kuid meie jaoks pole niivõrd oluline ajend kui pigem see, et tunnil x on meil abi olemas. Me võiksime kogu oma SKP rauda investeerida ning ikka jääks väheks kui üksi peaksime hakkama saama.

[London Bridge]

Me võiksime kogu oma SKP rauda investeerida ning ikka jääks väheks kui üksi peaksime hakkama saama.

Ei tea nüüd, ma arvan, et pea 40 000 000 000 euro eest võiks Eestit ikka natuke kaitsta ka. Kus maal siis vene übertugeusel piir ette tuleb? 100 mld? 400 mld? Ei, jah parem ikka loota suurtsaari armulikkusele ja mõõgad atradeks, et ei peaks jälle tühja andamikotiga Moskvasse minema.

Herem sõnad ka siin teemas mõned leheküljed tagasi välja toodud:

Mina ütlen, et selleks on põhimõtteliselt vaja 10 protsenti SKTst. Siis võiks tunda end suhteliselt kindlalt ja ma arvaks, et siis on Venemaal ikka liiga kallis meiega tüli norida.

[nimetu]

SKT on meil ~23 miljardit. 10% on siis ligikaudu 2,3 miljardit, ehk umbes 20% väiksem kui Soome praegune kaitseeelarve.

Ei, jah parem ikka loota suurtsaari armulikkusele ja mõõgad atradeks, et ei peaks jälle tühja andamikotiga Moskvasse minema.

Seda ma sugugi öelda ei taha. Pigem väidan vastu sellele suhtumisele, et liitlased niikuinii ei tule ja mõistlikum on x hulk raha tankide, suurtükkide, õhutõrje jms ostmiseks kulutada. Muidugi on Vene ressurssidel piirid, kuid meie ressursside piirid saabuvad palju varem kätte kui nende omad. Selles ongi mu point, et kõigi liitlastega PEAME vaeva nägema, hoolimata poliitilistest oludest. Vastasel juhul pole kõigil nendel kulutustel suurt mõtet, sest täiesti üksi peaksime vastu ainult piiratud aja. See on kibe fakt.

[man21]

https://www.youtube.com/watch?v=AjtvhOI1D0w&t=13s

Videointervjuu Giulianiga, loomulikult inglise keeles, ja vene keeles trükituna. Noh, on rahustav küll.

[Kapten Trumm]

Seda ma sugugi öelda ei taha. Pigem väidan vastu sellele suhtumisele, et liitlased niikuinii ei tule ja mõistlikum on x hulk raha tankide, suurtükkide, õhutõrje jms ostmiseks kulutada. Muidugi on Vene ressurssidel piirid, kuid meie ressursside piirid saabuvad palju varem kätte kui nende omad. Selles ongi mu point, et kõigi liitlastega PEAME vaeva nägema, hoolimata poliitilistest oludest. Vastasel juhul pole kõigil nendel kulutustel suurt mõtet, sest täiesti üksi peaksime vastu ainult piiratud aja. See on kibe fakt.

Eestis on esmalt vajalik välja arendada operatiivvajadusele vastava suurusega terviklikud relvajõud. See pole mingi luksuskaup, vaid kõige elementaarsem nõue. Kes ei saa aru, vaadake Soomet. Nishiarmee pidamine on ohtlik ja kes veel ei usu, siis loodetavasti tekitab Trump peagi mõne võnkumise, mis seda ilmekalt kinnitab.
Nishiarmee lihtsalt kukub ilma puuduvate komponentideta (milles loodetakse liitlasteta) kiiresti kokku, kui vastane survet hakkab avaldama. Tark vastane avaldab sealt survet, kus sul nish tühi on.

Üks eredamaid nishiarmee näiteid on meie merevägi, mis ilma liitlaste toetuseta sadamast kuigi kaugele ei sõida. Raha kulub, aga kui mingil põhjusel (see ei pruugi üldse pahatahtlik olla, nt kuskil mujal on ka konflikt ja jõudu napib) jääb see toetus tulemata, siis on tulemuseks paar uppunud laeva kai ääres ja kasu ei midagi.

Senikaua kui me pole nishiarmee rollist suutnud välja rabeleda, pole ka raha piisavalt. Terviklikult väljaarendatud relvajõud on see maamärk, kust edasi tuleb hakata vaatama, kas rahastada rohkem või mitte. Eesti maavägi on täna kõige vähem "nishi", kuid rangelt võttes on meil ka maavägi sõltuv liitlaste toetusest (see pole lihtsalt nii eluline kui mujal). Selle maamärgini on oi kui pikk maa.

Kas selleks on vaja 3, 5 või 10,2% SKP-st, ma ei tea. Operatiivvajaduse peaks sõnastama sõjaväelased ja riigis peaks olema võimalik ka seda avalikkusele öelda - näiteks rahastus pole piisav. Täna saavad sõjaväelased küll aru, et ei piisa, aga sõna võtta pole kuigi kasulik (kõik teavad hästi, mis edasi juhtub). Hoopis vale oleks sõjaväelaste poolt "kõik on parimas korras" sõnumite saatmine. Tegelikult peaks valija otsustama, kas ta tahab järjekordset maksuleevendust või julgeolekut. Ja pärast ka vastutama. Täna valija seda valikut pole tegema pidanud ja selle põhjuseks on muidu roosa PR mulli ajamine "Eesti on hästi kaitstud". Tavainimene seisab julgeolekust kaunis kaugel ja muude eluvaldkondade probleemid on märksa arusaadavamad. Vaadake vahelduseks nt Päästeameti ja SM tegevust Päästeameti rahastuse probleemide teavitamisel.

[nimetu]

Kui ma nüüd ühte viimatist analüüsi selgelt mäletan (Diplomaatias), siis meie piiri ääres pidevalt tegutsevate maaväeüksuste suurus oli hinnanguliselt kokku kuni 14 000 sõjaväelast. Siili ajal suutsime kokku koguda vist kusagil 11 000 sõdurit. Kusjuures nende varustus pole just valgusaastate kaugusel meie omast.
Õppuste põhjal võib järeldada, et Venemaa suudab ajutiselt välja panna kuni ~100 000 sõdurit erinevates väeliikides (st. koos mereväe ja õhuväega). Nende vägedega võrreldes oleks meie tehniline tase ikka väga kaugel.

Minu jaoks isiklikult oleks enam-vähem rahuldav selline seis kui Balti riigid ühiselt suudaksid välja panna sama palju (või veidi rohkem) kui Soome praegu.

[London Bridge]

SKT on meil ~23 miljardit.

Ôigus. Vôtsin suure hooga kohandatud GDP(PPP) ning pöörasin rohkem tähelepanu nullidele kui sellele esimesele numbrile. Siiski usun, et ka selle summa eest suudaksid kaitseväelased korraldada ja osutada korralikku vastupanu. Seega point pôhimôtteliselt seisab.

Seda ma sugugi öelda ei taha. Pigem väidan vastu sellele suhtumisele, et liitlased niikuinii ei tule ja mõistlikum on x hulk raha tankide, suurtükkide, õhutõrje jms ostmiseks kulutada. Muidugi on Vene ressurssidel piirid, kuid meie ressursside piirid saabuvad palju varem kätte kui nende omad. Selles ongi mu point, et kõigi liitlastega PEAME vaeva nägema, hoolimata poliitilistest oludest. Vastasel juhul pole kõigil nendel kulutustel suurt mõtet, sest täiesti üksi peaksime vastu ainult piiratud aja. See on kibe fakt.

Keegi ei vaidle vastu, et totaalsôja tingimustes saaks Venemaa Eestist pigem varem kui hiljem jagu. Kaalukategooriad on ikkagi kahe suurusjärgu vôrra erinevad. Ega sellele, et diplomaatial on eriti meil julgeoleku seisukohalt väga suur roll. Küll aga ei tähenda see, et EKV ülesanne môttetu oleks. Heidutus ei tähenda ainult jôudude pariteeti/üleolekut ja totaalset vôitu. Sellised môlemapoolsed all-in sôjad on ajaloos olnud pigem erandlikud. Küll aga vôib heitutus olla piisav, et hind, mida vene peaks vôiduka sôjakäigu eest nii otseselt kui kaudselt maksma, oleks liiga kôrge, et seda kergekäeliselt tasuda. Ning iga kulutatud protsendikümnendik seda latti ka tôstab ning seda Herem 10% all silmas pidas. Isegi kui USA peaks järgnevatel aastatel alt ära kukkuma, siis ei muuda see EKV missiooni.

Probleem ongi pigem selliste "me nii vôi naa ei saa, ärme üldse üldse üritagi" suhtumisega. Miks peaks täitma maa lastega? Keskmine inimene on juba praegu hiinlane? Môttetu ju.

[Martin Peeter]

Ega me liitlasteta ei saanud Vabadussõjaski - aga põhitöö tuli enesel teha. Ja isegi soomlased suutsid ennast Talvesõjas ära kaitsta ainult tänu sellele, et brittide 15 000-ne ekspeditsioonikorpus oli saabumas.

Aga me peame uues olukorras arvestama, et kui me peaks rünnaku alla jääma, võivad liitlaste otsustusprotsessid venida, meile võidakse avaldada liitlaste poolt survet järeleandmisteks jm tegurid, mis sunnivad meid oma jõududega hoopis kauem vastu pidama, kui praegused 2% SKT-st võimaldaks. Kahjuks pn tänaseks aina kapselduvamas maailmas meie liitlaste peamine stiimul meile appi tulemiseks nende oma huvi ja julgeolek, mitte solidaarsus. Kui NATO leping ei kehti meie puhul, siis ei kehti see - eeldusel, et me ise mõistlikult ja heas usus käitume -tõenäoliselt ka teiste puhul ja siis pole päris suur osa meie liitlastest kuigi heas olukorras: on, kas sõjalises ohus või mainekaotuses, mis käib kõvasti rahakoti jm huvide pihta. See aga tähendab, et me peame rünnaku korral suutma neile anda võimaluse meile mõistliku aja jooksul appi tulla, mitte laskma ennast kiirelt okupeerida. Ka diplomaatilised pingutused abi organiseerimiseks või rahu saavutamiseks nõuavad aega.

EDIT: Sooviks täiendada akf Trummi mõtet, et selles osas on praegused koalitsioonilepingu läbirääkimised väga otsustav aeg kõigile valdkondadele oma olukorra ja alternatiivide selgitamiseks. Seepärast oli ka kolonel Heremiga tehtud intervjuu Ekspressis väga hea ajastuse ja sõnumiga. Eks Päästeamet muidugi pingutab ka.

[nimetu]

Küll aga vôib heitutus olla piisav, et hind, mida vene peaks vôiduka sôjakäigu eest nii otseselt kui kaudselt maksma, oleks liiga kôrge, et seda kergekäeliselt tasuda. Ning iga kulutatud protsendikümnendik seda latti ka tôstab ning seda Herem 10% all silmas pidas.

Selliste üldiste arutelude puhul tekibki küsimus, et kus me selle piiri siis tõmbame? 2% on välja hõigatud miinimum meie jaoks, sellega saame enam-vähem hoida seda taset mis meil praegu on. 3%-ga saaksime tõenäoliselt ühe brigaadi korralikult mehhaniseerida ja teise brigaadi täielikult varustada. 5%-ga saaksime ilmselt juba midagi ka õhuväe ja mereväega/rannakaitsega teha. 10%-ga ligineksime vaikselt Soomele, kuigi inimmaterjalist hakkaks puudu jääma. Kõiki neid tasemeid saaks üht või teistpidi õigustada. Kui võtaksime aksioomiks, et liitlasi ei tule, siis võiksime vabalt ka sellest 10%-st üle minna. Poliitiliselt on meie käed selles osas muidugi seotud. Kui öeldakse, et saate 2% ja ei sentigi rohkem siis nii ongi. Sellest tekivadki meie valikud. Kui on ette nähtud 2%, siis mingit õhuväge sellega enam ülesse ei ehita, pole ka eriti otstarbekas kui me mingilgi määral oma liitlasi usaldame. Sama kehtib kõigi nende valikute kohta, mis meie Kaitseväe ees seisavad.

Sellepärast ma olengi sügavalt selle heietamise vastu, et liitlasi ei tule jne... see on juba sisuliselt kaotuse tunnistamine. Osadel meeldib siin öelda, et tuleb teha nii, et SAAB. Nõus, samamoodi tuleb liitlastesse suhtuda. Tuleb teha nii, et TULEVAD.

[Martin Herem]

Kas selleks on vaja 3, 5 või 10,2% SKP-st, ma ei tea. Operatiivvajaduse peaks sõnastama sõjaväelased ja riigis peaks olema võimalik ka seda avalikkusele öelda - näiteks rahastus pole piisav. Täna saavad sõjaväelased küll aru, et ei piisa, aga sõna võtta pole kuigi kasulik (kõik teavad hästi, mis edasi juhtub).

Polegi seda juttu ammu kuulnud. Mina näiteks "ei tea mis siis juhtuks". Ma saan aru vihjest, et see on oht karjäärile või lausa töökohale. Minu arvates ei ole. Ja see ongi karm hetk. Kas ma olen lollakas? Valetan siin avalikult? Või tegelikult mingit "edasi juhtumist" polegi?
Pole vist mõtet rääkida arutlemisest ja targutamisest. Teooriast ja praktikast (tervitused Trummile veel kord). Idealiseerimisest ja realismist.
Ebapiisavast rahastusest rääkides - Eestis on veel teisigi valdkondi, mis on "ebapiisavalt" rahastatud. Mis siis saab, kui sõjaväelane ka nende asjade arengust huvitatud on?
Lõpetuseks Trumm, mis sulle näiteks eelpool mainitud Ekspressi intervjuust arusaamatuks jäi? Milline protsent või suurusjärk?
Ja tõesti lõpetuseks: mis asi see operatiivvajadus on?

[kuido20]

Ebapiisavast rahastusest rääkides - Eestis on veel teisigi valdkondi, mis on "ebapiisavalt" rahastatud. Mis siis saab, kui sõjaväelane ka nende asjade arengust huvitatud on?

Lugupeetud kaasfoorumlased, me peame ise kõvasti rohkem raha teenima, et Martin saaks suuremaid ja kallimaid asju teoks teha.

[pagan]

Raha armastab vabadust. Investeering prognoositavat tulevikku. Iga mees jäägu oma liistude juurde.

Vaat mis kirjutatakse:

http://www.dailymail.co.uk/news/article ... z4PyPJ2RGY

[Leo]

Demokraatlik väikeriik ei suuda sojalistes kulutustes kunagi totalitaarse suurriigiga voistelda, sest meil lihtsalt ei ole voimalik oluliselt suuremat osa eelarvest tankide ostmisele kulutada, sest pensionid tuleb ka välja maksta ja haigeid peab ravima, sest muidu on halvasti. Ainuke voimalus ongi ise joudumööda hambaid teritada ja samal ajal liitlasi otsida.

Sellepärast mind morjendab vägagi, kuidas EKJ eriti oma esimesel kymnendil tegeles mingi ulmelise 100 tuhande mehelise reservarmeega, kellele kriisi korral oleks parimal juhul pyss ja kokard ning käeside anda, vorrelge soomlaste Talvesoja Cajanderi varustusega. Tore, et sel aastatuhandel on ulme koomale tommatud ja hakatud reaalsete voimekustega tegelema. SKJ ja EKJ ja poliitikute oluline motteviisi vahe on see, et soomlased ostavad tihtipeale piisavalt head kasutatud kraami, kuid eestlastel kipub ikka sealt koige korgemalt ja kallimalt riiulilt hankeid sylle kukkuvat, mida muidugi ei saa olla palju.

Kui palju näiteks 1 Skautpataljoni pööritamine maksab kodumaal ja missioonil? Soomlased näiteks ei pea moistlikuks eraldi kaadripataljonide pidamist ainult missioonide tarbeks. Rahuvalvajad värvatakse peamiselt reservist ja ainult koige suuremad pealikud on kaadrist. Ma nimelt väidan, et raskel hetkel ei mäleta liitlaste pealinnas eriti keegi, kui mitu kompaniid on EKJ aastate jooksul koos liitlastega välismaal roteerinud ja kui mitu miljonit € selle peale kulutanud, siis vaadatakse peamiselt majanduspoliitilist hetkeolukorda ja sellele järgi otsustatakse, kas aidata voi pigem hoida suhteid Venemaaga. Abi saatmise otsus ja abi kohalejoudmine votab igal juhul nädalaid, nii et kui eelnevalt ei ole kokku lepitud, et soda algab Jaanipäeval ja selleks yksused valmis pandud, siis peab Eestil olema ikkagi väga korralik esmane kaitsevoime ehk siis see 21-25000 voitlejat operatiivstruktuuri, et ei jookstaks enne yle, kui liitlased on otsustanud. Kuid tanke peaks EKJ ikkagi hankima.

[tommy]

SKJ ja EKJ ja poliitikute oluline motteviisi vahe on see, et soomlased ostavad tihtipeale piisavalt head kasutatud kraami, kuid eestlastel kipub ikka sealt koige korgemalt ja kallimalt riiulilt hankeid sylle kukkuvat, mida muidugi ei saa olla palju.

Visalt kultiveeritav müüt.
Vaata kuidas tahes, reaalsus kipub olema risti vastupidine.
Justnimelt Soome hangib tihtipeale asjakesi tuliuutena ja täishinna eest, meie peame enamasti aga rahulduma teiste vanadega.
Uut ja moodsat oleks meilegi tegelikult hädasti rohkem vaja.