Uued relvasüsteemid EKV-le

[ghost]

Ei tea kas peab olema kogu aeg nagu väike lapse, kes sureb või nälga söögilauas raiudes koguaeg – tahan kommi. See teema siin on relvasüsteemidest ja ei pea raiuma kogu aeg lennukitest tehes kõik muu maha ja pidades ebatarvilikuks, et kui lennukeid ei ole pole enne muud ka vaja. Võiks veidi tolerantsem olla ja kasvõi natukenegi kaasa mõelda ka muudel teemadel. Mulle meeldivad ka lennukid. Olen nendega praktiliselt 1,5 aastat iga päev tegelenud, aga see ei tähenda et ma neist iga päev räägin olenemata teemast.
Teada on et lennukeid me niipea ei saa st ei hangita. Sellepärast ei saa veel niisama maha istuda. Tuleb mõelda teistele võimalustele ja nendest parim välja pigistada (kui sul on vaja kuhugi minna ja sul omal juhuslikult autot ei ole, ega sa siis seepärast minemata ei jäta). Ei saa olla nii et kui meil lennukeid ei ole siis me mitte mingit alternatiivi välja ei mõtlegi, vaid istume nagu hunnik õnnetust ja pomiseme oma mantrat lennukitest (sama muidugi kehtib ka teiste asjade kohta). Ei saa olla ühte peamist relvaliiki, millest kogu elu sõltub.
Ok. Kui meil saab olema see eskadrill ja ta aitab mobiliseerida ning ta peab nädala vastu. Mis siis edasi saab, kui meil enam lennukeid ei ole aga vaenlasel on neid veel?

Aga võibolla peaks meie puhul alustama sellest, et millises järjekorras sõjaväge üldse üles ehitatakse. Millised on enamlevinud, üldtuntud printsiibid, standardid, mis millele eelneb jne.

Ämaris teostatavad ehitustöid ei tehta ka arvatavasti huupi sest niisama ei panda selliseid summasid magama ja miski ei keela siia lennutada paari eskadrilli lennukeid näiteks sildi all ‘’Õppused’’, keerulisel ajal, justkui poolkogemata.

Et siis õhutõrje on jama. Vaataks nüüd ajaloos 20 aastat tagasi, Afganistani, kus kohalikel oli null lennukit ja mida suutis nende õhutõrje. Lisaks nüüd siia meile võimaliku radaripildi ja korraliku side ja asjaolu et me saame need enne valmis varuda ja laiali paigutada ning siis vaataks, mida rakettidega teha võib.
Eelnevalt küsitule vastates, ma ei tea, kui palju rakette, stardiseadeldisi jne vaja on.

Äkki tuleb kasuks omada mõned maa-maa tüüpi raketid heidutuseks juhuks sina mulle - mina sulle, mis peaks võimalikud kavatsused linnade, asulate pihta ära hoidma. Meil teadupoolest miljonilinnu ei ole aga mõned siin ligidal on. Aga see rohkem oleksoloogiast vist.

[Kapten Trumm]

Teada on et lennukeid me niipea ei saa st ei hangita.

Väga kahju muidugi sellest. Kui nt Eestis pannakse mitu miljardit keskmaa raketisüsteemile (kui üheainsa brigaadi lühimaasüsteem maksis juba üle miljardi), mis kaitseb heal juhul Tallinnat ja luuakse ilma õhukatteta soomusväed, siis näitab see lihtsalt tõsiasja, et meil eksisteerib tubli annus riigikaitselist idiotismi. See, et otsus tehti, ei tee seda veel heaks otsuseks.

Sellepärast ei saa veel niisama maha istuda. Tuleb mõelda teistele võimalustele ja nendest parim välja pigistada (kui sul on vaja kuhugi minna ja sul omal juhuslikult autot ei ole, ega sa siis seepärast minemata ei jäta)

Antud olukorras ei ole lennukitele alternatiivi. Miks, sellest on lehekülgede kaupa siin jahutud. Selleks ei pea meil lennukid endal olema, olgu mõne teise riigi omad, aga nad peavad olema siin, Ämaris, mitte kuskil tegevusraadiuse piiril Zokniais.

Ok. Kui meil saab olema see eskadrill ja ta aitab mobiliseerida ning ta peab nädala vastu. Mis siis edasi saab, kui meil enam lennukeid ei ole aga vaenlasel on neid veel?

Edasi tuleb maismaasõda. Aga kui mobiliseeruda ei saa, ei tule ka seda.

Ise sa ütlesid selle tähtsuse ju välja. Kui seda ei ole, siis tõenäoliselt mobilisatsiooni ei tule, sest hommikuks on selleks vajalikest kohtadest jäänud söestunud rusuhunnikud. Seega on territooriumi katva õhukaitseta kaunis küsitav rootsi püsse ja Galvilinda rakmeid kuhjata kuskile ladudesse. Gruusias oli see hästi näha - juba esimene õhurünnakute laine paralüseeris kogu riigi.

Et siis õhutõrje on jama. Vaataks nüüd ajaloos 20 aastat tagasi, Afganistani, kus kohalikel oli null lennukit ja mida suutis nende õhutõrje.

Kui sa kõrvutad kaotusi lahingulendude arvuga, siis leiad kiiresti, et selle "efektiivsus" ei olnud oluliselt kõrgem kui Iraagi 1991. Lahesõjal. Samas, venelased üritasid korduvalt ka korraldada õhurünnakuid Pakistani aladel asuvatele objektidele, mida modzaheedid kasutasid ning peale mõnede lennukite allatulistamist pakistani F-16'te poolt loobusid sellest.

Eelnevalt küsitule vastates, ma ei tea, kui palju rakette, stardiseadeldisi jne vaja on.Äkki tuleb kasuks omada mõned maa-maa tüüpi raketid heidutuseks juhuks sina mulle - mina sulle, mis peaks võimalikud kavatsused linnade, asulate pihta ära hoidma. Meil teadupoolest miljonilinnu ei ole aga mõned siin ligidal on. Aga see rohkem oleksoloogiast vist.

Et kaitseminister räägib keskmaa raketisüsteemist Eesti kaitseks ja välistab lennuväe räägib ise piisavalt selget keelt antud teemal lokkavatest eelarvamustest ja analüüsivõime vähesusest. Et lennuvägi on odavam kui territooriumi maapealsete rakettidega kaitsmine on sama selge kui ükskordüks.

Varsti peab Venemaa maha järgmise sõja, kus kogemata tuleb tegemist suurema meredessandiga - kas siis hakkame kohe kampaania korras rannakaitse raketipatareisid ostma?

Ikka vana tõde, et kui endal mõistus ei tönka, siis vaata kuidas teised teevad. Soomlased miskipärast ei halise, et kuidas me oma 60 lennukiga hakkame vastu venelaste 1000-le. Ja ei ole neid maapealse õhutõrjega keegi asendanud.

Soomes (kes on meist kordi rikkam) on keskmaa õhutõrjerakette vaid pisike käputäis ja nendega on kaetud ainult Suur-Helsinki piirkond. Väeüksustel on oma taktikaline õhutõrje, mille tipuks on Crotale mobiilsed ÕT raketid laskekõrgusega mõned kilomeetrid. Siis on venelaste Iglad, Sergeid ja muud ÕT kahurid. Isegi väeüksustele ei jätku neid Buk-e. Buk muide pole mingi keskmaa raketisüsteem, venelastel on selle asemel kasutusel S-300 (mis oli soomlastele liiga kallis), venelastel on Buk operatiivtasandi relv, mis sõidab diviisidega-armeedega kaasas.

Ülejäänud territooriumi õhukaitse, sealhulgas vägede õhukaitse kõrgemal-kaugemal kui on väeüksuste rakettide toimeulatus on lahendatud 64 F-18 marki lennukiga, mis on jagatud eri kaitsesektorite vahel, kus iga Eesti-masti ala eest vastutab üks eskadrill.

Seda siis meist kordi rikkamas riigis! Ja meie sonime siin raketikompleksidest kui päästerõngast Eesti ala õhukaitseks. Tule taevas appi, üheainsa eskadrilliga võrdse heidutuse loomine maapealsete rakettidega läheb maksma kümneid miljardeid. Üksikud Giraffed ja paarkümmend Mistralit maksid juba üle miljardi. Eesti territoorium ei ole ju Tallinna ja Ämari. "Soetame keskmaa raketisüsteemi" tähendab meie oludes seda, et maastikul olevad väed on kaetud Sergeide, taburetiga Mistralite ning NATO ootusega. Isegi mobiilseid Crotalesid ei jaksa me vägedele ju osta.

[Pirr]

Eks analoogset heietust saab ikka ja jälle lugeda ka militaarteemalistes kommentaarides ajalehtedes kus kõva häälega nimetatakse hävituslennukite ja raskema tehnika hädavajalikkuses pooldajaid kiiksuga külma sõja aja nostalgikuteks, kes loomulikult ei ole kodus moodsa sõjapidamisega - a`la vaja on ainult TT ja ÕT rakette ning sellega on riskid jäädavalt maandatud .

[Kilo Tango]

Mida rohkem ma mõtlen, seda rohkem mulle tundub, et selle lennuväe ja õhutõrje värgiga on miskit mäda. Asi on nimelt selles, et Nato poolne katuse pakkumine lõpeb meil 2018. Kui täna öeldakse, et lähema 10 aasta jooksul Eesti omale hävitajaid ei muretse jääb ainult 2 varianti õhuturbe korraldamiseks mille kohta peavad kokkulepped olema juba sõlmitud:
a) Jätkub senine mudel
b) Sõbralik suurriik loob siia oma lennuväebaasi

Viimane variant oleks muidugi kaunis.

Mõtlemise koht. Kellega Aaviksoo viimase poole aasta jooksul kohtunud on?

[man21]

Vaat see variant, et jänkid siia oma lennubaasi teeksid oleks kõige parem lahendus. Muidu, kui ise soetame, siis jääme püksata ja optimistide arvustused siin foorumites on selge jama. Siis saaksime tanke muretseda rahulikult ja ka ÕT rakette. Tegelikult kulukisd ära ka mõned maa-maa lühimaa raketid, et Putini kodukantsi pidevalt sihikul hoida.

[Kilo Tango]

Muidu, kui ise soetame, siis jääme püksata ja optimistide arvustused siin foorumites on selge jama.

Siiani pole ükski sedalaadi statementidega esineja suutnud paremaid numbreid asemele pakkuda. Vähe sellest - nad pole üldse suutnud mingeid numbreid välja tuua. Võib-olla oled Sina erand, kuid ma kahtlen selles.

Näita mulle OMA arvutusi, mis näitavad, et lennuvägi Eesti eelarve eest pole mõeldav ilma, et kõik muu tegemata jääks ja ma olen madalam kui muru.

[mehaanik]

Praegusel hetkel on juba aktuaalne mudel Block 60, mis on näiteks AESA radariga (mida rootslastel pole). AESA radar on samasugune revolutsioon radariasjanduses nagu steath lennuk "nähtavate" kõrval. Kui samadel tingimustel toimuks konkurss täna, siis ilmselt saaks TTA osas Gripen selgelt kaotajaks.

Kisub vist teise teemasse, kuid
Gripen NG-le tuleb AESA.
Tsiteerin: The Gripen Demo radar consists of
four major parts:
• PS-05/A signal/data processor upgraded
with AESA control capabilities.
• PS-05/A exciter/receiver upgraded
to interface with the AESA.
• AESA from the French development
programme redesigned to fit Gripen.
• Radar control software upgraded with
AESA-adapted and AESA-specific
modes and functions.
( http://www.gripen.com/NR/rdonlyres/FCB6 ... _final.pdf )

Asja lubatakse demonstreerida järgmise aasta jooksul.
See on tõsi, et amid on mõned aastad ees. Kuid kuni VF omale F-16 block 60 ei osta, on hingamisruumi.

[xwy]

kõik räägivad siin hävitajatest ja kõigest muust , kuid keegi pole maininud sõnagi kopteritest.
Koptereid ei tasu alahinnata. Väga hea tankitõrje, transport ja veel mitmeid teisigi tähtsaid rolle. muidugi selle jaoks peab olema hea õhutõrje(hävitajad) , mida ehk nato annaks . kui kasvõi keegi annaks sõbraliku hinnaga UH-1 Hueysi. Need saavad vähemalt relvastust kanda

[Kilo Tango]

kõik räägivad siin hävitajatest ja kõigest muust , kuid keegi pole maininud sõnagi kopteritest.
Koptereid ei tasu alahinnata. Väga hea tankitõrje, transport ja veel mitmeid teisigi tähtsaid rolle. muidugi selle jaoks peab olema hea õhutõrje(hävitajad) , mida ehk nato annaks . kui kasvõi keegi annaks sõbraliku hinnaga UH-1 Hueysi. Need saavad vähemalt relvastust kanda

Selle kohta on isegi eraldi teema olemas:
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=14668

[kaur3]

Taustalugemiseks sobivad paar artiklit suurtükiväe kohta.

Artiklid suurtükiväe olevikust ja tulevikust. Paar huvitavat väljendit nagu Fires Brigade kontseptsioon ja C-RAM enesekaitseks.

http://www.rusi.org/downloads/assets/Ar ... ecline.pdf

http://www.rusi.org/downloads/assets/Ar ... Change.pdf

3 erineva süsteemi tasuvusvõrdlus.

http://www.rusi.org/downloads/assets/Co ... _40-41.pdf

Erinevad suurtükiväesüsteemid.

http://www.armada.ch/03-4/complete_03-4.pdf

pluss Wieseli video - http://www.youtube.com/watch?v=Qln3hVoe8qA

lisaks veel TT-relvadest.

http://www.armada.ch/02-6/complete_02-6.pdf

[sammalhabe]

Lahkuva kantsleri jutt Päevalehes.
http://www.epl.ee/artikkel/446915

[araterI]

Lahkuva kantsleri jutt Päevalehes.
http://www.epl.ee/artikkel/446915

Soovitan lugeda.

Selline omapärane jutt. Ei tea hetkel päris täpselt mida arvata.

Lühikokkuvõte:
"Ja-jaa, ja-jaa, me oleme planeerinud suurendada võimekusi. Eelkõige selliseid, mis meile kvalitatiivselt kaitsevõimet ei tekita. Tunde ja PR-i võimaluse küll, et midagi ju tehakse aga jumala eest ei mitte mingit sellist kava, et oleks selge - 10 aasta pärast vasjadel siia pole mõtet oma nina toppida."

Paremad palad:
"Kindlasti on nii kaitseministeerium, NATO kui ka Euroopa Liit sellest agressioonist oma järeldused teinud.
Viimaseid sündmusi vaadates saab öelda, et kõik need, kes kahtlesid liitlaste võimes või soovis meile appi tulla, saavad nüüd aru, et selline valmisolek on NATOs olemas."
Kõik me ju näeme, et sügavaid järeldusi tehtud ei ole. NATO (ehk selle üksikliikmete konkreene) soov ja võime meile appi tulla on endiselt teadmata.

Küsimusele, kas Gruusia muutis plaane vastab, et ei muutnud vastab läbi mingi roosa müra eitavalt, mis on jama - kas plaan oli puss ja teadlikult jäeti pussuks või vend ajab mulli.

Küsitakse, et kuidas plaanide täitmisel kaitsevõime muutub. Vastus on "Tänu uuele plaanile on meil võimalik aru saada, millega Eesti kaitsevägi suudab toime tulla"

"Täiesti uue arenguna ongi välja toodud keskmaa õhutõrje süsteemi hange, mis peab tõepoolest andma suurema kaitse teatud tähtsatele piirkondadele ning osadele Eesti territooriumist. Ma väldiksin tingimata väidet, et meie õhuruum on seejärel täiesti kaitstud."

jne

Sellisel filosoofial püsibki püsti meie kaitsevõimetus.
Ei tahaks arvata, et keegi maksab sellise jutu eest.
Pigem võib-olla probleem selles, et perekondlik taust (üldse mitte halvas mõttes) on tinginud selle, kus selge, konkreetse ja põhjendatud jutu asemel ajatakse mingit mulli, kust iva on keeruline välja noppida või seda polegi. Selline kergelt arnoldrüütellik. Sellised sobivad mitte eriti olulistesse riikidesse diplomaatideks.

PS Kui kellelgi tekib küsimus, et "no näed, ta ei saa ju kõike rääkida", siis on alati 2 mõistlikumat võimalust a) keelduda kommentaaridest b) rääkida vähem, asjast ja ainult avaldamiskõlbulikest asjadest. Too intervjuu jätab lihtsalt seniilse mulje.

[Kilo Tango]

Lahkuva kantsleri jutt Päevalehes.
http://www.epl.ee/artikkel/446915

Lisaks veel paremaid palasid:

Side arendamiseks on kaitseväes tehtud juba väga palju tööd. Sidet on testitud erinevatel õppustel ja see on töötanud väga hästi.

Mul on küll pisut teistsugused andmed. Ehk selle roosas udus elamise pärast lahkubki.

[Kapten Trumm]

Selle kantslerivahetuse oleks pidanud ära tegema juba siis, kui Kõuts läks.

Kui seda juttu natuke analüüsida, siis tegu ju niisama mulli puhumisega, kus teadmisi kuskilt ei paista, otsi palju tahad.

[John]

Selle kantsleri koha pealt üks küsimus, et kui suur võimalus oleks hr Kunnasel seda ametit omale saada?