www.militaar.net

Sergeant Vladimir Ilyin 1985 1,350 m (1,476 yd) Dragunov SVD 7.62×54mmR 7N1 Soviet Union 345th Independent Guards Airborne Regiment, Soviet Army Soviet–Afghan War

Huvitav, kas see on nõuka propaganda? SVD-ga 1350 m?
Lihtsalt võrdluse mõttes - analoogse TTA-ga Galil Galatzi Eesti mitteametlik rekord peaks olema 800 m rinnakujusse. Ja poolautomaadiga 1000 m on valges ilmas ka mitte eriti ammune asi.

Väga ebatõenäoline, dragunov hakkab 800m peal juba oluliselt hajuma.
https://youtu.be/maMHMKnCmRg

Kapten Trumm kirjutas:...

Huvitav, kas see on nõuka propaganda? SVD-ga 1350 m?
...

Vbl. propaganda. Võib olla ka juhus. Sama kehtib ilmselt selle .50-90 Sharps-ga lastud 1406m kohta 1874.a. See moon oli tollal veel laetud musta püssirohuga ja mõeldud pühvlite laskmiseks. Selline tönts jäme jurakas. Midagi tabada poolteise kilomeetri pealt ... raske uskuda. Saati, et kuul pidi selle distantsi peal tulema alla helikiiruse, mis sellise geomeetria puhul tähendab tugevat hajuvuse suurenemist.

Tuleb meeles pidada, et neid andmeid ei kontrollita isegi mitte nii palju, kui Guinessi rekordite raamatu sissekandeid. Nii, et kõik need on puhtalt laskjate ja vaatlejate väited.

.50-90 Sharps:

Kapten Trumm kirjutas:Lihtsalt võrdluse mõttes - analoogse TTA-ga Galil Galatzi Eesti mitteametlik rekord peaks olema 800 m rinnakujusse. Ja poolautomaadiga 1000 m on valges ilmas ka mitte eriti ammune asi.

Tallinna täpsuslaskurid rääkisid, et lasid Sirgalas galili sn-iga mõned aastad tagasi 1000m märgile pihta, korduvalt. Ja AK4-ga on 800m ka lastud

Saab pihta ,aga see on ehkpeale sest 7,62x51 kuul hakkab laperdama u 700m pealt. 1000m peal kuul uperpallitab ja märgis võib kuul vabalt risti olla.

Kaliibri .50 tinakuul, mida pooletolline Sharpsi püss kasutab, oli algselt kaaluga 425 graani ehk 27,5 grammi ja algkiirusega 400-500 ms. Kuuli kuju meenutas tänapäevaseid püstolikuule, selline ovaalse otsaga piklik rasvasoontega junn, ballistilist koefitsienti ei suuda leida, kuid ilmselt see oli suhteliselt kehv. Sellise kombinatsiooni lennukaar oli muidugi väga järsk, nii et 1400 m kauguselt inimesele pihta saada tähendas, et ühel oli elu parim lask ja teisel lihtsalt hull ebaõnn. Vanadel vintpüssidel on küll sihikud kuni 2 km kaugusele, kuid reaalselt ei eeldatud, et ühe lasuga oleks võimalik kedagi tabada. Tegelikult anti niimoodi häirivat tuld nii, et üksusele anti suund, laskekaugus ja laskude arv, ning kui kompanii näiteks igaüks 5 lasku tegi, siis seal, kus need kuulid maha kukkusid, oli kehv olla. Lennukaugus on vintpüssidel mitu kilomeetrit, nii et 2 km kauguselt on neil tapvat energiat küll ja veel.

SVDga 1400 m lasta on ikkagi samal tasemel kui Sharpsiga 1400 m. Reaalselt 4x suurendusega oli mul 800 m kauguselt keeruline rohelist sihtmärki rohelisel taustal eristada. Galil SN sihiku suurendus on 6x ja sihikul on võimalik teha parandusi kuni 900 m kaugusele. Kui tuul ei nöögi ja laskemoon on kvaliteetne, siis kuni 600 m on tabamuse % suhteliselt kõrge, sealt edasi kipub ka häirivaks muutuma, kuid näiteks kui sihtmärk on lõkke ümber istuvad inimesed, siis keegi neist saab ilmselt pihta.

Pole nüüd otseselt relvaabi teema aga ukrainlastel on väljatöötatud nn.materjalivastane snaiperpüss,kui ma oma keeletõlget proovin teha ukraina keelest.
Tegemist siis klassikalise tankitõrjepüssiga,kui analoogi ajaloost võtta aga kaasaja vormis,nii üksiklasu,kui ka magasiniga variandid on mõlemad olemas.Mul ei olnud meeles aga ikka päris korralikust soomusplaadist läks kuul läbi ja väga hea Lääne optikaga.isegi videosid on tuubis olemas,kuidas ukrainlased neid kasutavad.Pidavat hästi BTR ja BMP vaatlus ja sihtimissüsteeme lõhkuma ning sama kehtivat ka tankide kohta.
Kahjuks ei jäänud kaliiber meelde aga oli korraliku suurusega.

Ukrainlased kunagi midagi tootsid jah aga mis neil üle jäi kui Saksamaa Barretti müügi ära blokeeris. Kas see tootmine toimib neil veel või on juba VF poolsetes raketirünnakutes hukka saanud ei tea. https://snipex.com/weapons

Kas need UKR "materjalivastased" püssid ei pärine lihtsalt WWII aegset varustust sisaldavatest mobilisatsiooniladudest, mida üle terve NSVL omal ajal loodi? Punaarmee relvastuses olid need kasutusel tankitõrjepüssidena ja nt Eesti korpuses lausa sõja lõpuni.

Kapten Trumm kirjutas: ↑11 Juul, 2022 11:32 Kas need UKR "materjalivastased" püssid ei pärine lihtsalt WWII aegset varustust sisaldavatest mobilisatsiooniladudest, mida üle terve NSVL omal ajal loodi? Punaarmee relvastuses olid need kasutusel tankitõrjepüssidena ja nt Eesti korpuses lausa sõja lõpuni.

Oli NSV Liidus ja kaasajalgi Vene Reichil relvastuses selline toru: КПВ/КПВТ- крупнокалиберный пулемет Владимирова/танковый. .cal 14,5mm. BTR eri mudelite peal, jt variantides . Kui mul nüüd valesti meeles ei ole, siis, minu teada nikerdasid/nikerdavad ukrid juba tükk aega selle raua baasil .cal 14,5mm kaliibriga optilise sihikuga täpsusrelva. Kahjuks ei ole enam meeles kuskohast lugesin, hetkel pole mahti otsida. Usun, et leitav.

Ukrainlased on häda sunnil igasuguseid imerelvi täpsuslaskmiseks põlve otsas prototüüpidena ja isegi väikeseeriatena kokku pannud, kuid reaalselt on maksimaalne mõistlik täpsusrelva kaliiber inimese vastu 338 LM, üle selle on puhtalt soomustatud märkide relvad. Kui TRG 42 kaalub u 8 kilo, siis pooletolline on juba topelt ja 14,5 mm isegi juba üle 20 kilo. Sellist püssi ei jaksa inimene põllul kaasas kanda, tavaliselt jagatakse ne transpordiks kaheks osaks.

Ma olen täpselt sama arvamusega Leoga.

Minu arvates isegi 12,7 mm on liig mis liig snaiprile. Sako TRG-42 .338 Lapua Magnum on ikka relv ja padrun koos snaipri jaoks.

Kui pole vaja kaugele lasta, siis isegi .308 NATO korraliku moonaga ja sellele moonale sisse lastud hea relvaga on piisav. Moona saab "iga piimakauplusest", aga korralikku moona mitte.

Orkide snaiprite püüdmise taktikat UKR sõjast.
Naaber Ukrainast naasis. Ilma käeta. Töötas snaiperina. Ta ütles, et ukrainlased kütavad triikrauad, need on termokaamerast näha. Ta tulistas rauda, ​​tema asukohta märgati ja seal lasti granaadist välja. Selle tulemusena kaotas ta parema käe. Nüüd tahab ta väljamakset.
https://twitter.com/ZEKA839235/status/1 ... 9369145344

Esmapilgul tundub väga hea sõjakavalus, kuidas termosihikut petta. Samas kui natuke järele mõelda, siis inimese näo ja käte temperatuur on 35 kraadi ja triikraudadel 110-200 kraadi minu teada, nii et kas on võimalik mitmekordset temperatuurierinevust sihikust eristada?

Leo kirjutas: ↑28 Aug, 2022 19:48 kas on võimalik mitmekordset temperatuurierinevust sihikust eristada?

Mul on endal suhteliselt hea termovaatlusseade. Selle kasutamist on vaja harjutada eri ümbruskondades ja eri temperatuuridel.

Suhteliselt lähedalt (alla 500 m) on üldiselt hästi eristada väikset temperatuurivahed. Aga kui päike kütab ümbruskonnas erinevaid objekte eri temperatuuridele, siis on vaja oskuseid, on vaja valida õige kasutusmood, et saada selgeks mida seal tegelikult on. Suureks abiks on, et iminene ei üldiselt oska olla liikumata - selle liikumisega on eristatav näiteks soe kivi ja inimese nägu.

Lähedalt on eristada näiteks jalajäljed - keegi on jalutanud siit.

Ma pole katsetanud triikrauaga, vaid jalutanud ringi ja vaadanut mis on näha ja mis mitte.