Snaiprikoolituse (täpsuslaskurid ka) asjad

[mart2]

Kui Trumm enne järjekordset nördimuse purset oleks sisse hinganud ja viite tegelikku pealkirja lugenud, siis oleks näinud, et tegemist oli laskevõistlusega, mitte treeninguga. Pilte vaadates oleks taibanud, et tegemist ei olnud Kaitseväe taktikaliste ülesannetega, vaid võistlus oli avatud kõikide teenistuste snaipritele. Sellest lähtuvalt ilmselt ülesanded.
Ma ei kujuta ette, miks peaks näiteks politsei snaiper nägu värvima?

Klaviatuur jälle kiirem kui mõte?

[Leo]

Mulle tundus piltide järgi, et tegemist oli puhta tiirulaskmisega erinevatest relvadest, seal ei püütudki snaipri taktikalisi ülesandeid täita. Häyhä moodi tunde kõva külmaga lumehanges vastast varitsedes oleks paljudel tänastel täpsuslaskuritel vesi ahjus või õigupoolest jääpurikas nina otsas. Muide, SKJ on erinevusi eri allüksustes snaipritele õpetatavate relvadega. Paar aastat tagasi Pori Brigaadis snaiprina ajateenistuse läbinud meestele püstolit ei õpetatudki, sest lähikaitseks olid ainult automaadid, sest püstoleid ei olnud saada.

[gorilla]

Tiirulaskmine on täiesti värdjalik väljendus.

Päris snaiper elab tiirus*

Selle järel tuleb kohe arusaam, et mingid ''snaiprid'' on tiirulaskjad ja siis tulevad tegelikud päris snaiprid kes ilma ''hoiatamata & halastamata'' panevad kohe sinna kuhu vaja.
Selle vaimustava teooria levitajad tavaliselt ei julge ilmarahvale oma oskusi näidata. Ja kui julgevad siis käib tabelis viimaste kohtade peale tõsine rebimine.

Kui tiirus üldse ei tule, kuidas siis järsku lahingus neil nii ilusti tulema akkab? Aru ma ei saa.

Relv peab hoidma nulli. Laskur peab tabama kindlatel kaugustel olevaid sihtmärke. Kui ei taba siis mingu koju ja nutku patja.

Selle eriala definitsioon meie keeles on täpsustuli valitud sihtmärkide pihta.


http://militaar.net/phpBB2/download/fil ... &mode=view

Selline pull peab ära lõppema. Sõlmime lepingu, vabatahtliku instruktori oma, ma panen kollid ise poole aastaga korralikult laskma.

* Häyha was asked in 1998 how he had become such a good sniper: "Practice".

[Kapten Trumm]

Kui Trumm enne järjekordset nördimuse purset oleks sisse hinganud ja viite tegelikku pealkirja lugenud, siis oleks näinud, et tegemist oli laskevõistlusega, mitte treeninguga. Pilte vaadates oleks taibanud, et tegemist ei olnud Kaitseväe taktikaliste ülesannetega, vaid võistlus oli avatud kõikide teenistuste snaipritele. Sellest lähtuvalt ilmselt ülesanded. Ma ei kujuta ette, miks peaks näiteks politsei snaiper nägu värvima?
Klaviatuur jälle kiirem kui mõte?

Lugesin ikka.
Pealkiri on:

Kaitseväe snaiprikool meistrivõistlused.22.03.2020

Kirjutasid seepärast, et näen sellist nurkade lõikamise porri natuke liiga palju. Näiteks JTAC-e keskpolükal, kes pole viitsinud ei nägu värvida ega rohtu kiivri külge panna. Palju nende elu lahingus väärt sedasi on?

Mina sisustaks selle ära, et "meistrivõistlused snaprioskustes". Sinna ei kuulu ainult xxx m kaugusel asuva seisva tiirumärklaua tabamine lasketiirule sarnastes oludes, vaid ka palju muud, mida iseloomustatakse sõnaga "taktikalised ja sõdurioskused". Politsei snaiper peab samamoodi nägu värvima, kui tal on ka reaalne vastane, mitte peretülis noaga vehkiv viinanina. Kes enda varjamist ei oska või vajalikuks ei pea, saavad surma.

Võibolla mart2 või keegi teine sisustab selle pealkirja nii, et ongi meistrivõistlused tiirulaskmises. Mina mitte. Jah, tiirus on vaja lasta. Enamik laske tehaksegi tiirus. Aga kas ka meistrivõistlused?

Kui vastasel on vägevad droonid ja brigaadis kutseline snaiprirood, siis hästi nagu ei anna päris SBK tarkusi eirata. Kaotused saavad suured olema. Tegelased nagu snaiper, JTAC, tulejuht jne peavad olema täitsa nähtamatuks maskeeritud, sest nendele hakatakse jahti pidama suurte jõududega. WWII ajal teati, et käärpikksilm on hea mõte, kaeviku rinnatise tagant pead ei maksa välja pista.

[mart2]

Ei hakka keegi seal ümber nimetama sel põhjusel, et sulle ei meeldi.
Võistlevad snaiprid ja etteantud harjutustes. Kõik.

Lisaülesannete kohta võid tehakorraldajatele privaatselt ettepaneku järgmiseks korraks.

[Leo]

Ma pean paraku toetama akf gorilla nägemust, et täpsuslaskur peab elama lasketiirus, sest korralik laskeoskus on kõige aluseks. Kui tuntud vahemaade laskmine on selge, siis hakatakse tundmatutele kaugustele laskma ja kui see ka selge, siis ebamugavast asendist jne ja nii kogu kärjääri jooksul. See 2016. a Soome snaiprivõistluse protokoll, kus EKJ kaader (1 nimi on tubli militaarsportlane) saadakse Soome reservistide üritusel viimaseid kohti, on ikka räige läbikukkumine. Ma pakun, et sinna sattusidki mehed, kes arvasid, et Soome võistlus on nagu Utria, kus on vaja seljakotiga sörkida. Tegelikult on Soome võistlusel ikkagi peamine teema laskmine. Võrdluseks, Sveitsi ja Ukraina esindused, kellest teist mansat olen ise oma silmaga näinud, olid head laskurid. Ma mäletan, et soomlased ütlesid ühel üritusel eestlaste tegutsemist vaadates, et head jalaväelased, aga mitte täpsuslaskurid. Tegelikult on see ikka päris kole lugu, kui EKJ täpsuslaskurite eliit ongi nii halvad, kusagil missioonil koheliku volksturmiga ehk saavad veel hakkama, kuid kui sattuvad päriselt koolitatud snaiprite otsa, siis on nimed marmortahvlil ja emade pisarad. Ukrainlastel läks ka venelastega toimuva sõja alguses nii, et saadeti olemasolevad SVDga laskurid rindele ja need ei saanud hakkama või said surma. Siis tuli välja, et tegelikult on ukrainlastel käputäis snaipreid eriüksustes. Jooksti kiiresti liitlaste juurde koolitajaid otsima, pandi armee snaiprikool käima ja osteti varustust ja relvastust nii kodu- kui välismaalt. Tänased Ukraina täpsuskütid on kindlasti venelastele võrdväärsed vastased, kuid selleks jõudmiseks läks aastaid.

[Kapten Trumm]

Kas viimati saadi esikohti?

Ma ise arvan, et meie maastikul on head jalaväelased sama tähtsad kui head laskurid, sest kaugused on üldiselt väiksevõitu, kuskil 300 m kauguseni muutub veel liikumine ja maskeering ülikriitiliseks, sest märgatud tegelast ei jahi ainult SN/TL, vaid ka igasugu 4x optikaga tavajalaväelased, kuulipildurid ja võibolla isegi tankitõrje meeskonnad.

[Leo]

Minu teada Eesti täpsuskütid on Soome võistlustel olnud edukad väga ammu, kuid vahepeal on KL võitlejad väga korralikke kohti saavutanud. Snaiprite puhul on oluline mõista ka seda, et nad ei lase kõike mida näevad, vaid otsivad tähtsamaid tegelasi. Samas kui märgatav osa jalaväest toimetab suurendavate optikatega ringi, siis on täiesti selge, et nad näevad paremini ja suudavad lasta sihtmärke, mida varem ei suutnud. Seega maskeerumine ja varjatud liikumine on olulised.

[alari]

Ma mäletan, et soomlased ütlesid ühel üritusel eestlaste tegutsemist vaadates, et head jalaväelased, aga mitte täpsuslaskurid.

Täpsuslaskurid on jalaväelased.

[mart2]

Minu isiklik arvamus on, et sageli aetakse segamini täpsuslaskur (marksman/sharpshooter) ja snaiper (sniper).
Erinevused eesmärkides ja tööriistades.
Lisan lingi, kus minu arvates on päris hästi seletatud - https://www.quora.com/Whats-the-differe ... sman-rifle
Edasi ka arutelu spetsialistide osas.

[Kapten Trumm]

Paljas relv seda vahet enam ei taga.
WWII perioodi snaipripüss (mida kasutab ka Eesti reservväelastest snaprite relvastamiseks) 7,62x51 või 7,62x54 moonaga pakub taktikalis-tehnilisi omadusi, mis saavutatav või isegi ületatavad tänapäevase poolautomaatse relvaga (mida nimetatakse täpsuslaskuri relvaks). Probleem on juba selles, et 7,62 moonaga suurt kilomeetri taha asja pole. Ja kui vastane kasutab NIJ klass IV kehasoomust, siis massikeskmesse tabamine võib kaasa tuua lihtsalt kergeid vigastusi.

Poolautomaadi rekord rinnakuju vastu peaks praegu olema seal 1000 m kandis, mis "Norra Mausritel" jääb üldiselt kaugeks unistuseks.

Seepärast see jaotamine võib praktikas (ka Eestis) olla kaunis tinglik, kui relvade ostmisi teevad inimesed, kelle jaoks on see "lihtsalt püss mingi optikaga" (või juhtub see "kaasavarana" muu ostu käigus nagu meil läks). Meie õnneks pole meil eriti palju avamaastikku (või vähemalt me muude relvadega seal esinema ei kipu) ja sestap ehk õnnestub ka sedasi. Ukraina sõjas oleks selline "snaprindus" toonud kaasa kõvasti kaotusi. Sest vahemaad on suured ja paremad relvad hakkavad maksma - sellest ka SVD-ga snapri etendamise suured kaotused.

Ega muidugi paljas püss ei tulista ja ajateeniistuse ja mõne napi RÕK-iga mingit täisväärtuslikku snaiprit ka ei teki, aega on liiga vähe. Sestap tuleb tõdeda, et hea, et niigi läits - M14TP projektilt kokku korjatud sihikutega WWII aegsed snaipripüssid ja ajateenistuses 8 kuuga koolitatavad mehed sinna teha ongi enamvähem tasakaalus, tänapäevane snaiperrelv eeldab ka märksa rohkem õppimist kui max 5 kuuga tegelikult võimalik on.

[Kapten Trumm]

Ma mäletan, et soomlased ütlesid ühel üritusel eestlaste tegutsemist vaadates, et head jalaväelased, aga mitte täpsuslaskurid.

Täpsuslaskurid on jalaväelased.

Täpsuslaskur kuulub tänapäeval üldiselt jalaväejao või -rühma koosseisu ja on nagu iga teine sõdur, lihtsalt vähe parema püssi/oskustega. Snaiper kuulub spetsiaalsesse snapiriüksusesse. Muud variandid nagu kompanii koosseisus olev "täpsuslaskurite grupp" on pigem kompromiss oludega, kus pole sobivaid relvi või õppinud mehi, taoline snaipri etendamine toodab vähest lisaväärtust.

[ruger]

Saksamaal toimus USA armee snaipriharjutus Jäger Shot 2020

StrongEurope snipers participated in Jäger Shot 2020, a competitive training event where #Soldiers refined their fundamentals at Grafenwoehr Training Area!

https://www.facebook.com/USArmyEurope/v ... 286189020/

[Leo]

USA snaiprite võistlusel on näha peamiselt snaipripaaril poltlukke ja 7,62 poolautomaate, kuid reaalselt peaks teise numbri lähikaitserelv olema M4 automaat. Ilmselt võistluse formaat on selline, et M4ga ei ole seal midagi mõistlikku peale hakata.

EKJ, eriti KL üksustes on peamiselt täpsuslaskurid, nii väljaõppe põhjalikkuse kui kasutatava relvastuse ja erivarustuse alusel. Nende kasutamine kompanii täpsuslaskurite jaona on sisuliselt hädavisa kuid korralike snaiprite vastu minek sellise koosseisuga oleks lihtsalt mõrv. 1 K9 haubitsa hinnaga saaks EKJ kõikidesse kompaniidesse snaiprirelvad ostetud, paraku peeti kahurväge olulisemaks.

[mart2]

... 1 K9 haubitsa hinnaga saaks EKJ kõikidesse kompaniidesse snaiprirelvad ostetud, paraku peeti kahurväge olulisemaks.

Jätaks selle osa siit välja?
Haubitsaid ostetakse meil kindlal põhjusel 6-kaupa. Kas on parem kui jääks ainult 12, selle asemel et saada 18?