www.militaar.net

diesel kirjutas: ↑15 Dets, 2023 14:44 kuidas sundida veosed autost rongi peale, kui rong on palju kallim?

Kust on see väide pärit, et rong on kallim, kui autovedu?

Hinnad on u. nii:
1. Laevaga vedu
2. Rongiga vedu (ca. 10 korda kallim)
3. Autoga vedu (omakorda kordades kallim)

Keegi ei tõsta tervet rekkat rongi peale. Tõstetakse konteiner.

mina neid rehnuteid ei tea.
aga mitmelpool netis on väide silma jäänud ja siinsamas teemaski justkui räägitud.
saan ainult üsna kindlalt väita, et maantee peal sõidab palju masinaid, nende hulgas ka konteinereid
ja isegi praegusel raudteel pole neid suuremat näha olnud. ju on põhjuseid.
kui numbritest rääkida, siis siinsamas mainitud 300 miljonit aastane kulu (tõenäoliselt mitte eesti vaid pikema jupi kohta, kuni varssavini äkki)
ja 700000 sõidukit aastas, on omavahel läbi jagatavad numbrid.
vastuseks saadava 430 rahaga sõidab enamus maanteeliiklust päris kaugele.
ja jutt ju vaid käigus hoidmise kuludest. sisse pandud raha vaja ka tagasi teenida. veduri-vaguni liigutamine maksab vist ka midagi.
jäägu täpsem rehkendamine neile, kes asjast rohkem jagavad.

diesel kirjutas: ↑15 Dets, 2023 17:07 mina neid rehnuteid ei tea.
...
ja isegi praegusel raudteel pole neid suuremat näha olnud. ju on põhjuseid.
...

Kui sa "rehnuteid ei tea", mida sa siis rehkendad mingite andmete alusel, mille päritolust, sisust ja olemusest sul ei ole aimu?

Praegu muidugi ei veeta konteinereid raudteel, sest Eesti piires võtab peale-ja mahalaadimine lihtsalt niivõrd suure tüki võidust ära, et sellel pole mingit mõtet. Ja välismaale otseühendust ju ei ole. Muide laevadega liiguvad konteinerid küll.

Ja 430 € eest saad konteineri u. 300-400km kaugusele. Mitte Varssavisse. Mitte, et see mingit tähtsust omaks, sest sinu rehnut on vigane, sest sa jagasid selle kõikide sõidukite arvuga, mis on jabur.

vastuseks saadava 430 rahaga sõidab enamus maanteeliiklust päris kaugele.

Ei sõida, heal juhul poolde Poolasse vast jõuad. Arvestusega 30 liitrit sajale, liitri hinnaks 1,6 euri kulub saja kilomeetri peale ainuüksi kütet 48 raha. 1500 km elik Berliini alla läheb 720.- Ja see on ainult küte. Aga juht tahab palka, firma vähe kasumit ka. Päris rappega Euroopasse asja pole, kummijooks ülevaatus etc, etc. Nii et selle 430ga ei sõida tegelikuses isegi mitte Balti riikidesse.

laevadega liiguvad konteinerid küll.

Vuosaarist Travesse minev lodi on mitmes korruses tihedalt haakeid täis. Ja seda iga jumala päev.

kui nii on palju kallim ja ka aega läheb rohkem ???

Hinda me RB autokohale ju ei tea, seega ei ole see väide ei väga pädev ega ka päevakohane. Aeg- kas lugupeetav teeb tõepoolest autoga Tallinn-Berliini otsa ära keskmise kiirusega 160 km/h????

Kuskilt presentatsioonilt käis läbi informatsioon, et lähikümnendil laevatransport tehakse kunstlikult kallimaks, et RB "ära tasuks".

Castellum kirjutas: ↑15 Dets, 2023 11:14

Fucs kirjutas: ↑15 Dets, 2023 8:15 RB trassi analüüs, miks, kas, kus, kui jne
https://www.rbestonia.ee/wp-content/upl ... 010111.pdf

Seal on lause:
"Käesoleva väljaande autor on selle eest ainuisikuliselt vastutav".

Kes on antud teose autor? Juba pealiskaudsel lehitsemisel paistis silma mitu küsitavust...

Autoriks on "autorite koondis" Reaalprojekt, Hendrikson & Ko jt.
"Valdkondade juhtivad eksperdid":
Pille Metspalu OÜ Hendrikson & Ko üld- ja regionaalplaneeringute osakonna juhataja, planeeringu koostamise juhtiv ekspert.
Marika Pärn OÜ Hendrikson & Ko juhtiv planeerimisspetsialist.
Heiki Kalberg OÜ Hendrikson & Ko lepinguline juhtiv planeerimisspetsialist.
Heikki Kalle OÜ Hendrikson & Ko KSH juhtekspert.
Charlotta Faith-Ell WSP, KSH juhtekspert.
Guido Laagus OÜ Reaalprojekt, projekteerimisosakonna juhataja, insener.
Mikk Reier OÜ Reaalprojekt, juhataja.
Arvydas Domatas UAB Kelprojektas, trassivariantide sotsiaal-majandusliku võrdluse juhtekspert.
Henric Sandborg WSP, raudtee tehniline projekteerimine.
Rimantas Nugaris UAB Kelprojektas, raudtee tehniline projekteerimine.

# Meil teostatavate planeeringute ja planeerimise kvaliteeti ma ei kommenteeri. Ei taha. Ma võin interneti täis sellest kirjutada
...sest omal ajal tuli 25 aastat kõrgelt haritud kõvade paberitega spetsialistide laua taga valmisplaneeritud vaimusünnituste ehk planeeringute geodeesia ja maakorralduslikku osa loodusesse praktikas maha märkida ja vahel kui sai siis ka praktiliste tööde käigus "üleplaneerida"
Osaliselt olen seda juba teinud nt liikluse planeerimise teemas.
viewtopic.php?t=46512

* * * * *

TTJA
Miks ei kohaldata Rail Baltica jaoks ümber olemasolevat raudteetrassi?
Kuidas valiti võimalikke trassikoridore?
JNE
https://ttja.ee/eraklient/rail-baltic/k ... -kusimused

Pärnu maakonnaplaneering
Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine
https://maakonnaplaneering.ee/wp-conten ... 18-529.pdf
See analüüs ei kehti trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas Riigikohtu otsusega 19.05.2020; 3-18-529
https://maakonnaplaneering.ee/wp-conten ... 18-529.pdf
Eksperthinnang olemasoleva Tallinn-Pärnu raudteetrassi kurvide kohandamisele Rail Balticu trassiks
Hannes Luts
https://avalikultrailbalticust.ee/PDF/H ... _trass.pdf
Rail Balticu põhitrassi koridoris erinevate ristete analüüs ja uuring
Sonberg, Eero
https://digikogu.taltech.ee/et/Download ... 08da073d84

vabandust, ma nooblilt mitme tsitaadiga vastata ei mõista.
jagamine kõikide sõidukitega annab maksimaalselt väikse numbri auto kohta.
mis on muidugi jamps. aga kui suure osa maanteetranspordist siis peaks rehkendama nendeks, kes teoreetiliselt rongi peale võiksid kolida? mida vähem rongi kolib, seda suurem on ju rahasumma, mis iga rongiga sõitja kohta tuleb.
no näiteks veerand autotranspordist läheks rongi, siis tuleks iga rongi kasuks otsustanu kohta priskelt üle pooleteise tuhande raha ainuüksi selle raudtee käigushoidmise kulude katteks. selle rahaga hakkaks juba gdanskisse jõudma küll, ehk kaugemalegi ja sinna käivad juba laevad.
hiljuti sai paldiskist sassnitzisse paarikümne tunniga mingi tallinki ro-ro laevaga. piletihindu ei tea, aga ei usu küll, et rong kuidagi soodsam tuleks. kiirus on rongil hea küll, saksa jõuaks kümme tundi kiiremini kui laevaga või maanteed mööda.

Ironman kirjutas: ↑15 Dets, 2023 18:25 Kuskilt presentatsioonilt käis läbi informatsioon, et lähikümnendil laevatransport tehakse kunstlikult kallimaks, et RB "ära tasuks".

Laevatransport läheb juba järgmisest aastast co kvoodi alla, st. kallimaks.

Ironman kirjutas: ↑15 Dets, 2023 18:25 Kuskilt presentatsioonilt käis läbi informatsioon, et lähikümnendil laevatransport tehakse kunstlikult kallimaks, et RB "ära tasuks".

Keskmisel Militaar.net-is kirjutajal võiks nii palju enesest lugupidamist olla, et sellist "naised saunas rääkisid" juttu ei levita.
Sellel ei ole RB-ga mitte mingit pistmist. Kogu Euroopa laevandus peab hakkama CO2 kvooti ostma sõltuvalt kütusest, mida nad kasutavad. Miks sa arvad, et Tallink läks nalja pärast gaasi peale üle?

Marvin kirjutas: ↑15 Dets, 2023 10:07

Qwerty226 kirjutas: ↑14 Dets, 2023 12:55Ahjaa, need vanad head maanteed, mille hooldamiseks, remondiks ja rekonstrueerimiseks ei ole ühtegi eurot vaja.

Maanteetranspordi kütuseaktsiis katab hooldus- ja rekonstrueerimiskulud uhke ülekattega. See on see väike erinevus raudteega, millele ka praegu, ilma suuremate investeeringuteta, oluliselt peale makstakse.

Transpordiameti juht: Meie tänavaid ja maanteesid ootab katastroof, sest raha lihtsalt pole

https://pealinn.ee/2023/01/26/transpord ... salt-pole/

Kütseaktsiisi laekub sel aastal 500 miljonit, teedele kulutati sel aastal 200 miljonit ja järgmisel kahel aastal 100 miljonit... Maksab jee riik teedehooldusele peale!

Raudtee ja autotranspordi hinnavahest - minu teada on autotransoport 3-4 korda kallim kui raudtee.
Ja transpordi maksumusest, isiklikust kogemusest - Lääne-Saksamaalt toob täis autokoorma kuskil 2500-2700 €. Ja samas maksis üks poolik koorem Poolast 2700 €, kuna see asus sellises karumustikas, kuhu mitte ükski ettevõte sõita ei tahtnud.
400 või 450 € eest viiakse sul kaupa kuhugi maksimaalselt Riia kanti, mitte kaugemale. Äkki pigistavad ka Leetu välja.

eila õhta jäi kuskil netis ette mingi ukraina vagunitehase jutt. toodavad viljaveoks vaguneid, mis suudavad sõita mõlema rööpalaiuse peal. kui see toimiv lahendus on, siis küllap kõlbaks ka muid asju vedavate vagunite jaoks ja seega jääks
õigustust rb-le selle võrra vähemaks.

Minu pärast võib see rb ju tulla , kuid , kas meil ei ole põletavamaid probleeme , millised lahendamist vajavad ja veel , kõik peavad konkureerima ühistel alustel , ilma maksumaksja raha toeta , kui rb on odavam kui veoauto kaubaveol , pole probleemi , kaubavedu kolib raudteele , on reisijate vedu odavam ning siin maksab mugavus ning aeg ka , kolib reisijate vedu raudteele , maksumaksja rahaga üht veomoodust teiste ees turgutades kaob aus konkurents , tahab keegi ehitada rb , tehku pangalaenuga , ostku omanikelt maad , mitte et riik majandab , võõrandab maid kohtu jõul .
Riigikaitse ja harjutusväljakud , need on riigi kohustus , sinna tuleb panustada .

Mitu korda peab inimestele seletama et RB on strateegiline projekt ja selle tasuvus on täiesti teisejärguline.