Türgis räägitakse üha kõvemal häälel impeeriumiaegsete piiride taastamisest
25. oktoober 2016
Kaarel Kressa,
kaarel.kressa@epl.ee
Eesti Päevaleht
Rahvuslased viitavad vanadele kaartidele, kus Türgile kuuluvad maa-alad Bulgaariast Mosulini.
Türgi president Recep Tayyip Erdoğan sarnaneb üha rohkem oma Vene kolleegi Vladimir Putiniga. Opositsiooni tegevusvõimalused muutuvad üha ahtamaks ja presidendi ümber süveneb isikukultus. Tõenäoliselt toimub juba kevadel põhiseaduse muutmise referendum, millega antakse täitevvõimu ohjad presidendi kätte ja tehakse praegugi faktiliselt kehtiv olukord ametlikuks.
Paralleelid Venemaaga jätkuvad ka välispoliitikas. Türgi sõdurid täidavad määramata ajani ülesandeid Iraagis ja Süürias, ehkki sealsed valitsused nõuavad nende lahkumist. Lääne pool provotseerivad Türgi sõjalennukid regulaarsete õhupiiri rikkumistega oma ametlikku NATO liitlast Kreekat. Avalikes kõnedes väljendavad Erdoğan ja teised juhtpoliitikud järjest kõvema häälega nostalgiat Osmanite impeeriumi järele, mis valitses hiiglaslikku maa-ala Balkanist Iraagini. Samuti on riigil oma nn kaasmaalaste poliitika, mis apelleerib Türgi õigusele kaitsta naaberriikides elavaid turgi rahvaid.
„Osmanite impeeriumi juured olid nii sügaval, et selle kokkuvarisemine põhjustas meie rahvale materiaalseid ja moraalseid haavu,” kuulutas Erdoğan eelmisel nädalal peetud kõnes, soovitades noortel tutvuda piiridega, mis kehtisid enne 1923. aastal sõlmitud Lausanne’i lepingut. „Meie territoorium, mis 1914. aastal ulatus üle 2,5 miljoni ruutkilomeetri, vähenes Lausanne’i leppega 780 000 ruutkilomeetrini,” nukrutses Erdoğan. „Me ei leppinud nende piiridega vabatahtlikult.”
Olles mitu aastat süveneva kärsitusega jälginud, kuidas kõikvõimalikud välisriigid Süüriat mõjupiirkondadeks jaotavad, viis ka Türgi oma väed tänavu augustis lõpuks Süüriasse. Koos kohalike mässulistega võeti ära piiriäärne linn Jarabulus, oktoobris langes ka ISIS-e sümboolse väärtusega kants Dabiq. Operatsiooni „Eufrati kilp” põhieesmärk pole siiski äärmusislamiste taltsutada, vaid tagada, et need alad Süüria kurdide kätte ei langeks.
Erdoğani sõnul peaks Põhja-Süüriasse operatsiooni tagajärjel tekkima vähemalt 5000-ruutkilomeetrine turvatsoon, mis oleks vaba nii kurdidest, ISIS-est kui ka valitsusvägede pommitamisest.
Suur sõprus Putiniga
Teoreetiliselt peaksid Türgi ja Venemaa huvid Süürias olema täielikus vastuolus, sest esimene toetab mässulisi ja teine ametlikku valitsust. Ometi tunduvad Erdoğani ja Putini suhted pärast Türgi suvisele riigipöördekatsele järgnenud pingelõdvendust suurepärased ning ka Süüria puhul tehakse nägu, et erimeelsusi pole. 10. oktoobril allkirjastati İstanbulis leping gaasitoru Turkish Stream rajamiseks, mis optimistliku stsenaariumi järgi peaks juba 2019. aastal hakkama Türgisse soodushinnaga gaasi toimetama. Kohal viibisid mõlemad riigipead, kelle sõnul räägiti ka Süüriast ja leiti, et mõlema huvides on verevalamine kiirelt peatada. Putiniga sõlmitud kokkuleppe järgi nõuab Türgi nüüd avalikult, et islamirühmitus Jabhat Fateh al-Sham oma võitlejad Aleppo linnast välja viiks. See üleskutse on siiski kõlanud kurtidele kõrvadele.
Teine märk teineteisemõistmisest oli Põhja-Süüria kurde neljapäeval tabanud Türgi õhurünnak, kus türklaste väitel hukkus ligi 200 võitlejat. Erapooletute vaatlejate sõnul oli tapetute hulk siiski pigem 15 võitlejat ja neli tsiviilisikut. Ehkki Venemaa väljendas õhulöögi pärast tavapäraselt „sügavat muret”, kahtlustavad kurdid, et tegelikult oli pommitamine kahe riigi vahel kokku lepitud. Igatahes pidi Süüria õhuruumi kontrollivat Vene õhuväge olema Türgi lennukite saabumisest ette hoiatatud.
Segased jõujooned
Mustvalge ei ole olukord ka Põhja-Iraagis, kus Türgi eesmärgid on sarnased – piirata Iraani mõju ja Süüria kurdide rahvakaitseüksuste (YPG) tegevust Iraagis. Samal ajal on Türgi üks peamisi partnereid Iraagis sealse kurdi omavalitsuse juht Massoud Barzani, mitte Iraagi keskvalitsus. Ehkki Türgi sõjaväelased tegutsevad Iraagi kurdide aladel juba aastaid, on põhiliseks tüliõunaks saanud Mosuli lähistel asuv Bashiqa sõjaväebaas. 2014. aastal viis Türgi vastu Iraagi valitsuse tahtmist sinna oma väed ja nõudis, et neil lastaks Mosuli ISIS-e käest tagasivallutamises osaleda. Praegu viibib baasis ligi 800 sõdurit.
Erdoğan: „Vaadake ajalugu – Kirkuk ja Mosul olid minevikus meie omad.”
Iraagi peaminister Haider al-Abadi lükkas Türgi nõudmise eelmisel nädalal jõuliselt tagasi, teatades, et kui türklased püüavad Mosulile läheneda, ei ole neil midagi head oodata. „See ei ole ähvardus ega hoiatus, asi on Iraagi väärikuses,” lisas al-Abadi. Türgi valitsus nimetas Iraagi liidri avaldust omakorda provokatsiooniks ja Erdoğan rõhutas, et teeb Iraagis, mida tahab. „Vaadake ajalugu – Kirkuk ja Mosul olid minevikus meie omad,” ütles president laupäeval peetud kõnes Iraagi linnade kohta. Pühapäeval teatas Türgi, et andis Iraagi kurdide palvel ISIS-e positsioonide pihta suurtükilööke. Selline käitumine tekitab Iraagi šiiitide seas Türgi vastu tugevat meelepaha. Pealegi meenutab Türgi jutt kunagisest impeeriumist, et ka Osmanite impeeriumi ajal oli Iraagis võim sunniidi vähemuse käes. „See, mida nimetatakse Bag-dadi valitsuseks, tähendab tegelikult šiiitide armee ninamehi,” ütles Erdoğan hiljuti Iraagi keskvalitsuse kohta.
Vanad kaardid on taas moes
Nädal tagasi võttis Erdogan avalikult jutuks Osmanite impeeriumi lõpuajast pärineva manifesti „Misak-ı millî” („Rahvuslik vanne”). 1920. aastal tollases parlamendis vastu võetud manifestis lepiti suurema osa Osmanite impeeriumi territooriumi kaotusega, ent sooviti Küprose, Põhja-Iraagi ning suure osa Bulgaaria ja Kreeka säilitamist. „Mosul on meie jaoks ajalooline koht,” selgitas Erdogan. „Kui tahate aru saada, mida see ala meie jaoks tähendab, lugege „Misak-ı millît”.” Türgi meedias ja blogides hakkasid selle peale levima manifesti alusel joonistatud kaardid.
Kreeka meedias levis hiljuti libauudis, mille kohaselt nõudvat Erdogan juba nn Lääne-Traakias ehk Kreekale ja Bulgaariale kuuluvatel aladel referendumit Türgiga ühinemise üle. Ehkki selgus, et uudis oli tekkinud tõlkeveast, näitab valuline reaktsioon, et Türgi nn kaasmaalaste poliitika tekitab ärevust ka Euroopa Liidu ja NATO liikmesriigist naabris.
Pealegi ütles president Erdogan hiljuti, et ajaloo ebaõigluse tõttu on Türgi ilma jäänud isegi nendest aladest, kus on sündinud rahvuse kõige tuntumad liidrid. Vabariigi rajaja Kemal Atatürk sündis nimelt Kreekas Thessalonikis.
