www.militaar.net

Ei ole ekspert aga paistab nagu pinge all lahtitulnud keevitus. Ega laev ei ole ette nähtud külili lebamiseks, kogu konstrui jääb suurte sisepingete alla ja kusagilt hakkab lagunema. Kui nüüd õmblus lahti tuleb ja paarkümmend aastat merevees laagerdab, siis..

Aga oletan et metallurgiliselt saaks selle kindlaks teha, millal ava tekkis ja kuidas tekkis. Kes läheb proovitükki lõikama, on iseasi.

Vaadates Fucs'i postitatud pilte, on mul kaks mõtet.

1. Laev ei leba tervel oma küljel, vaid ahtri ja vööri peal, mistõttu pääseb ROV keskele külje alla filmima, samas laevakere oma asendi tõttu on pinges.
2. Auk laeva küljel on kitsam, kui 1,2m ja seda võiks pigem nimetada praoks. Torukujuline asi ühel pool keskel paistab olevat vee väljalasketoru ots, ja pragu jookseb läbi selle keevise. Prao servad on liiga sirged, et olla mingi kokkupõrke tagajärjel tekkinud, mistõttu mulle tundub, et kere plaadistus on selles kohas kas laeva asendist, või põhja langemisest tingituna keevisest lahti rebenenud.


Edit: akf Madis Reivik jõudis keevise rebenemise osas ette.

Tuli meelde omaaegne laevatehase raport. Tolle alusel olevat visiir põduras seisus olnud. Küll olevat seda madratsite ja linadega tihendatud, küll lukke suurte sepahaamritega kinni ning lahti taotud. Lõpuks olevat iga avamise ja sulgemise juures keevitus abis olnud. Iseenesest huvitav - kui laevahuku enda napi aja jooksul olevat igasuguseid asju tähele pandud (ja 26 aastat hiljem meelde tuletatud), siis kuidas lood laeva (ja visiiri) enda olukord kellegile silma ei jäänud? Liinil oldi 02.02.1993-27.09.1994, kas selle aja jooksul äge keevitamine ning tagumine enne igakordset sõidukiga laevalt väljasõitmist meelde ühelegi tehasega mitteseotud inimesele silma ei jäänud? Või tegemist õhust võetud väidetega ning laev oli korras ja puhas nagu prillikivi?

Zwyx kirjutas:

See et, ... Kas see foorum sööb postitusi või on siin mõni teine samasisuline lõim ?
Olen sel teemal kusagil siin kindlasti sõna võtnud ja tookord jäi asi poolikuks sest,

Midagi siin toimub, sai ühte-teist kirja pandud ja järsku pole sellest kõppugi...

Odoot, siin teemas või? Millal?

Nojah, aga millega siis seletada laeva kõrval mingit "objekti", mida mitu inimest nägi

See nägemine on suur küsimus, milesse tuleks väga ettevaatlikult suhtuda...osad "nägijad" olla näiteks näinud mustade maskidega mehi pooljäiga paadiga Estoniast mööda kihutamas, teised jälle Utö saare ümber peetud NATO mereväeõppusi, kolmandad saarel valmisolekus olnud välihaiglaid ja hel8koptereid. Ja märkimisväärne osa neist on valmis mulda sööma, et täpselt nii oligi.....

Laevalt lasti päästepaate vette. Küll plastikust aga 2-3t kaaluvad. Mõni võis taaveti küljes rippuda ja linguga hoogu saada. Tüürpoord oli triivimisel vastu laineid. Mõnest paadist leiti ainult paar pilbast hiljem. Ei tahtnud akf Fucsile pettumust valmistada .

Ghostship kirjutas:Minu arust on ilmselge, et kokkupõrge oli veepinnal ujuva objektiga, mis see täpselt oli jääb minu fantaasiast puudu kui variant radaritele nähtamatu Lendav Hollandlane välja jätta. Väga loovalt lähenedes võib kaks varianti siiski läbi häda tuletada. Whiskey klassi romu, mis misiganes jabural põhjusel tormiga veepinnale loksuma jäänud. Aga kuhu see hiljem kaoks? Kas venelased suudaks intsidenti täielikult varjata kui oletame, et mingi ime läbi allveelaev ei uppunud vaid lonkas kuidagimoodi vigastatatult sadamasse tagasi? Teine variant oleks mitte merekonteiner vaid midagi suuremat, avamere pargas näiteks. Neid aegajalt ikka kaotatakse tormis. Pargaselt mõne terava nurgaga võiks täiskäiguga tormis sõites augu keresse saada küll. Aga see tõenäosus, et sõidad meres loksuvale kolakale otsa mitte vööri vaid küljega ja lisaks läheb pool tundi hiljem sul vöörivisiir puruks ja kukub eest ära, on umbes samas suurusjärgus, et saad tormisel merel meteoriidiga pihta.

Küll intsidenti juba varjata suudetaks, kui vaid tahetaks. Tehti asjast teadlikele lihtsalt selgeks, et kui lobisete, läheb sitasti. Kui ei lobise - saate nt. kiirendatud korras sõjaväelist karjääri teha või muidu mõne mõnusa ja hästitasustatud töökoha, suurema korteri, maja, lääne auto... Paljukest üheksakümnendatel vaja pakkuda oligi. Tänaseks võivad need teadjad juba väga haljale oksale olla jõudnud ja kes sellest loobuda tahaks? Teed polooniumiga või novitšokimaitselist mineraalvett ei taha vist ka keegi.
Vöörivisiir võis puruks minna just seetõttu, et laev august sissetunginud vee tõttu juba kreeni läks. Nagu teada, siis kehvake see visiir oli. Kuniks püsis püstises asendis, ei juhtunud veel midagi, aga nurga all hakkas väänama ja tuligi küljest ära.

Kui see pragu nüüd oligi allpool, siis klapib ju kõik - ega liivapadi ei ole sulepadi ja vabalt võis olla et "otstest kandis" ning see koht jäi tugeva tõmbepinge alla. See keevisliide ei olnud ju ainult otsliide vaid tundub et ühendas ka väliskesta sisemiste konstruktsioonidega, seega pingekontsentratsiooni koht.

vaoinas kirjutas:

Kriku kirjutas: Ega ma ka ausalt öelda sellest merepõhja kivi teooriast aru saa. Kui kivi merepõhjas, siis mismoodi laev pärast kiviga kohtumist veel külge keeras...?

Siinkohal tuleks tagasi eelmisel lehel akf. Herman30 viidatud tähelepaneku juurde, mis ka mind juba varem vaevama hakkas - mil moel avastati auk paremast pardast, millel Estonia teadupärast merepõhjas lebab?
Ja kui see tõesti sealt leiti, siis kui mitu korda see laev seal all oma külge vahepeal on keeranud ja mis asendis ta praegusel hetkel on?

http://puu.sh/GxfF7/1d18111bfd.jpg Siin pildil näha palju asend muutunud on.

Nojah, kokkuvõtteks tuleb oodata, et keegi vettpidavalt (sic!) tõestaks, et see rebend tekkis enne, kui laev põhja läks. Ma kardan, et seda jääbki ootama.

Raudlaevad pole päris minu ala, aga kokkupõrke teel augu tekkimise tõestuseks on vaja vaid metalliproove laboris analüüsida ju? Selliste jõududega kokkupõrkel jääb ka objektist mingeid osakesi metalli sinna või mingid iseloomulikud jäljed metallile vähemalt.

Kas see toru (ja neid peaks siis olema palju ühes rivis mööda tervet parrast) võib olla näiteks autotekilt tulev, kust peaks välja voolama autotekile sattunud (vähene)vesi ?

Ei leidnud ühtegi hea resoga pilti laevast. Ühe suurema pildi peal nagu oleks mingid mustad täpid rivis umbes samal (sobival) kõrgusel

Et nende junnide järgi, kui on teada mis junnid need on ja kus nad laevas asuvad, saaks määrata selle augu õige koha....
Spetsialistid ütlevad ka kohe ära, kas seal oli keevisõmblis ülevalt alla või mitte (ümber selle junni/toru on selgelt näha, et on keevisõmblus, mujalt ei saa video järgi aru, et oleks)
Kui see on enam-vähem õige koht, siis suht kõrgel n.ö "veeliinist" .. aga ..

* tormisel merel loomulikult kõrge lainetus mis uhab üle selle nn "veeliini"
* laev oli sadamast väljudes juba paremale poole kreeni
* merel enne uppumist vajus laev samuti paremale poole kreeni

Ghostship kirjutas:sõidad meres loksuvale kolakale otsa mitte vööri vaid küljega ja lisaks läheb pool tundi hiljem sul vöörivisiir puruks ja kukub eest ära, on umbes samas suurusjärgus, et saad tormisel merel meteoriidiga pihta.

Kuskil oli teooria koos arvutigraafika videoga, et see vöörivisiir murdus eest ära siis, kui laev ennast külili keeras, sest hinged ja kinnitused ei pidanud sellisele külili vajunud visiiri raskusele vastu....

Kurat, mul käed värisevad hetkel, et midagi asist kirjutada, samas mõnulen mõttest kuidas nad raisad praegu rabelevad, oh kuidas rabelevad

Fucs, nendest avadest on Estline kodulehel mitmeid parema resolutsiooniga fotosid. Piltide järgi tundub, et need avad on veidi liiga kõrgel, et vett vähest autodeki põrandalt ära juhtida?
Äkki on need avad seotud hoopis autodeki ventilatsiooniga.

Margus Kurm lükkas oma intekas need rebendi tekke ja kivi otsa sõidu jutud ümber. Ütles ka, et liiva hakati koheselt suht peale kallama - eesmärgik just varjata seda auku seal . See oligi viga - liiga vara tehti, praeguseks on juhtunud 2 asja: liiv on ära vajunud allapoole ja laev, mis on suht kööbakil seal all põhjas on omakorda liikunud veel, mis paljastaski augu. Samuti kinnnitab Kurm seda, et laev on 24/7 soome piirvalve valvata, kes sinna üritab minna, tehakse kõik, et ta sealt kaoks. Aga kes altpoolt läheb, seda ei takista keegi. Lisaks liiv toestas laeva, mis sinna kallati, see jällegi vähendab isetekkelise rebestuse tõenäoust.

Kurm räägib ka sellest, et enne liivatamist augukanti ilmselt filmiti - ilmselt, sest tõendid on kusagile haihtunud. Teada on fakt, et filmimas käidi.

Kõige raskem saab ilmselt olema see, et eesti poole uurijad ei julge rootsi "abist" ära öelda. Ei taha riikidevahelisi suhteid rikkuda jne.