www.militaar.net

Viimane AKF devision pandud pilt (veidi laiema vaatega, kuid viletsa trükikvaliteediga) on ka raamatus: G.Vilberg "Kodumaal rännates" II (1923)

devision kirjutas:Siin veel üks torniga maja.

Pritsikuur või palvemaja? Oleks surnuaed vahetus läheduses, võiks ka kabel olla, aga kalmistut seal ei paista nagu olevat.

Suure silla rajamine pontoonsilla asemele oli kulukas ettevõtmine, minu meelest võisid sakslaste peamised põhjused selliseks tegevuseks olla:

1. Laia ja parema kandevõimega sõiduosa läbi kiirem väekoondiste läbiliikumise võimalus. Parem tee algas juba ülalt mäepealt ja võimaldas seni olemasolnud viletsama teega + pontoonisillaga võrreldes arvestatavat lisakiirust pika kolonni läbiliikumisel. Kui iga sõiduki juures saadi võitu kaks minutit oli pataljoni liikumisel võit juba paari-kolme tunni ringis. Tule all on see oluline vahe.

2. Samaaegselt hoida lahti veetee Peipsi poole, et dessante tõrjuda. Pontoonsilla pilti vaadates on selge, et laevade läbilaskmine seal kiire tegevus küll ei olnud (selle hetkeni, et sild taas liigeldav oleks).

Kohaliku mälestuste järgi võimaldati enamuses silla olemasolu-ajast kohalikel isikutunnistuse esitamisel silda ületada. Enamus kaugele kosta olnud hobuvankrite kolinast oli ikka talumeeste vankritest, mitte sõjaväe omadest.

NGolf kirjutas:Suure silla rajamine pontoonsilla asemele oli kulukas ettevõtmine, minu meelest võisid sakslaste peamised põhjused selliseks tegevuseks olla:

1. Laia ja parema kandevõimega sõiduosa läbi kiirem väekoondiste läbiliikumise võimalus. Parem tee algas juba ülalt mäepealt ja võimaldas seni olemasolnud viletsama teega + pontoonisillaga võrreldes arvestatavat lisakiirust pika kolonni läbiliikumisel. Kui iga sõiduki juures saadi võitu kaks minutit oli pataljoni liikumisel võit juba paari-kolme tunni ringis. Tule all on see oluline vahe.

2. Samaaegselt hoida lahti veetee Peipsi poole, et dessante tõrjuda. Pontoonsilla pilti vaadates on selge, et laevade läbilaskmine seal kiire tegevus küll ei olnud (selle hetkeni, et sild taas liigeldav oleks).

Kohaliku mälestuste järgi võimaldati enamuses silla olemasolu-ajast kohalikel isikutunnistuse esitamisel silda ületada. Enamus kaugele kosta olnud hobuvankrite kolinast oli ikka talumeeste vankritest, mitte sõjaväe omadest.

Ega see pontoonsilla lahtivõtmine ole mingi probleem.Pealegi olid ju olemas raadiosaatjad millega ilmutada laeva tulekust. Kui 1943-44 a pilti vaatad siis lahti võeti ainult silla keskmine osa.
Näiteks Tartus kunagise Komsomoli tänava otsas olnud kordades suurema pontoonsilla lahtivõtmiseks kulus 15-20 minutit.
P.s kolinat teeb pontoonsillast ülesõit palju rohkem kui puitsillast.Sõidad nagu üle trummide.

See on hea täpsustus. Punkt kaks pädeb põhjusena siis ju väga hästi: kui laevadel oli kiirkorras Peipsi poole saada ja samal ajal oli üle silla liikumine ka käimas, oli pontoonsillaga mässamisega tublisti tegu. Häirest (raadiosignaalist, et laev vaja läbi lasta) silla lahti võtmiseni 20 minutit, laev(ad) pidi hoo maha võtma ja pärast jälle üles, läbisõit koos aeglustusega kolm minutit, silla tagasi ühendamine lainetusega 25 minutit, kuni järgmine sõiduk sai kolonnis jõge ületada tuleb nii kergesti 45-60 minutit. Motoriseeritud üksus on seni poolitatud, kehvasti kaitstud vastase tule eest, osa (laskemoona)varusid teiselpool jõge jne. Ja kui vastase lennukil õnnestub pontoone lahti-kokku ühendavaid pioneere vigastada, on asi hoopis hull. Kui sakslastel oli puitsilla võimaliku tulekahju kustutamise vahendid olemas, siis oli ilma otsetabamuseta puitsilla hävitamine palju raskem kui pontoonsilla oma. Ehk alternatiivkulu oli puitsilla rajamisele piisavalt suur ja kasvas üha lahingute intensiivistudes, et küllap otsustati- tasub ära küll.

Ja siin akf devisioni pilil paistab olema ka sama hoone, mis akf retti 1984. aasta pildil. See ei olnud "valge maja" otsa ehitatud. Nende vahel oli eesti ajal veel mingi madalama katusekaldega hoone, mis hävis 1944. aastal.

Kriku kirjutas:Ja siin akf devisioni pilil paistab olema ka sama hoone, mis akf retti 1984. aasta pildil. See ei olnud "valge maja" otsa ehitatud. Nende vahel oli eesti ajal veel mingi madalama katusekaldega hoone, mis hävis 1944. aastal.

Kas ma saan sinu väitest õieti aru,et minu poolt noolega märgitud hooned on üks ja sama hoone ?

NGolf kirjutas:See on hea täpsustus. Punkt kaks pädeb põhjusena siis ju väga hästi: kui laevadel oli kiirkorras Peipsi poole saada ja samal ajal oli üle silla liikumine ka käimas, oli pontoonsillaga mässamisega tublisti tegu. Häirest (raadiosignaalist, et laev vaja läbi lasta) silla lahti võtmiseni 20 minutit, laev(ad) pidi hoo maha võtma ja pärast jälle üles, läbisõit koos aeglustusega kolm minutit, silla tagasi ühendamine lainetusega 25 minutit, kuni järgmine sõiduk sai kolonnis jõge ületada tuleb nii kergesti 45-60 minutit. Motoriseeritud üksus on seni poolitatud, kehvasti kaitstud vastase tule eest, osa (laskemoona)varusid teiselpool jõge jne. Ja kui vastase lennukil õnnestub pontoone lahti-kokku ühendavaid pioneere vigastada, on asi hoopis hull. Kui sakslastel oli puitsilla võimaliku tulekahju kustutamise vahendid olemas, siis oli ilma otsetabamuseta puitsilla hävitamine palju raskem kui pontoonsilla oma. Ehk alternatiivkulu oli puitsilla rajamisele piisavalt suur ja kasvas üha lahingute intensiivistudes, et küllap otsustati- tasub ära küll.

Mis keelas laevadel Tartus või Peipsil oma tulekust teavitada ? Aega jäi ülegi veel.
Pealegi ma ütlesin - kordades suurema pontoonsilla lahtivõtmiseks läks max 20 minutit.Sellise nagu pildil.
Mis kõike võib sõjas juhtuda - küsi Švejkilt (mitte akf´ilt - aga miks ka mitte temalt.Julgeb alati oma välja ütelda))

Kriku kirjutas:Ja siin akf devisioni pilil paistab olema ka sama hoone, mis akf retti 1984. aasta pildil. See ei olnud "valge maja" otsa ehitatud. Nende vahel oli eesti ajal veel mingi madalama katusekaldega hoone, mis hävis 1944. aastal.

See foto on suurelt Kavastu parve juures infotahvil ja üsna hea kvaliteediga. Polnudki varem seda lugenud/vaadanud lähemalt. Kahjuks oli vilets pildistamisvahend kaasas ülesvõtteks, aga otsustasin siiski siia kiiresti edastada, et ehk toob taas killuke selgust.
Samas oli foto juures teade, et see pärineb Maanteemuuseumist.

Kas on veel paremat vaja ?

retti kirjutas:

Kriku kirjutas:Ja siin akf devisioni pilil paistab olema ka sama hoone, mis akf retti 1984. aasta pildil. See ei olnud "valge maja" otsa ehitatud. Nende vahel oli eesti ajal veel mingi madalama katusekaldega hoone, mis hävis 1944. aastal.

Kas ma saan sinu väitest õieti aru,et minu poolt noolega märgitud hooned on üks ja sama hoone ?

Palun vabandust, ei ole. Ma tegelikult mõtlesin müüri, mitte hoonet ja krt teab, miks nii kirjutasin Aga see on ka väga kahtlane.

Mustvalgel pildil paistab muide olevat "valge maja" taga üldse 2 hoonet, neist esimene katuseta

Mitte et sel tähtsust oleks, sest pilt on tsaariaegne.

Kriku kirjutas:

retti kirjutas:

Kriku kirjutas:Ja siin akf devisioni pilil paistab olema ka sama hoone, mis akf retti 1984. aasta pildil. See ei olnud "valge maja" otsa ehitatud. Nende vahel oli eesti ajal veel mingi madalama katusekaldega hoone, mis hävis 1944. aastal.

Kas ma saan sinu väitest õieti aru,et minu poolt noolega märgitud hooned on üks ja sama hoone ?

Mustvalgel pildil paistab muide olevat "valge maja" taga üldse 2 hoonet, neist esimene katuseta

Õige tähelepanek.
Neid hooneid on seal Parve teel ikka arusaamatult kadunud ja tekkinud enne 1940 aastat.
Aga 84 aasta fotol olev hoone on kas nn valge maja taga peidus või ehitatud EW ajal. Kindlasti ei olnud nad üks tükk.Võimatu ütelda palju oli kahel majal vahet.

retti kirjutas:Aga 84 aasta fotol olev hoone on kas nn valge maja taga peidus või ehitatud EW ajal. Kindlasti ei olnud nad üks tükk.Võimatu ütelda palju oli kahel majal vahet.

Nojah, aga siiani puudub tõestus, et see oleks ehitatud enne 1944. aastat.

Oot, aga kas igasugu vähegi kapitaalsete hoonete kohta tollest ajast mingit registrit/arhiivi pole? Mõnd väikest kuuri, kasvuhoonet või kemmergut sealt vast ei leia, aga vundamendiga ehitised peaks seal kindlasti olema. Saaks vähemalt teada, millal miski ehitatud või siis juba eelnevalt olemas olnud on. Hävinemise, lammutamise või lagunemisega on asjad arvatavasti küll segasemad.

Ehitusregistrit enne sõda? Ei usu.