www.militaar.net

Olen isegi vist Hamburgis näinud ühte sellist.

Berliinis ümber kesklinna rajati sarnaseid ÕT-betoonkolosse sõja ajal kolm või neli tükki (täpselt ei mäleta)... Ja vähemalt üks neist on ka tänapäeval täitsa alles

Jah. Neid seal isegi rohkem, kui üks. Praegusel ajal on need büroohooneteks ümber ehitatud.
Ajalooaallikatele tuginedes ja kohalike II MS-huvilistega vesteldes on igatahes selgunud, et "kurioosumite" alla nimetatud konstruktsioone küll kuidagi liigitada ei saaks. Efektiivsus oli päris märgatav.

Kui uskuda sõjaaegsete germaani sõjameeste mälestusi, siis olevat need tornid olnud suht pommikindlad, kahjuks ei olnud seda aga mitte flakimehed. Üks tore raamatuke, mis pajatab Adolfi viimastest päevadest jutustab kuidas tsivilistid varjasid end õhutõrjetornide alumistel korrustel. Torn olevat tihti vabisenud, saades tabamusi ent pidas siiski vastu, samal ajal olevat ülaltkorrustelt alla kantud haavata- ja surmasaanud flakimehi.

Maapinnal, lahtisel positsioonil, polnud flak-imehed kah arvatavasti paremini kaitstud, või kuidas?
Sõjapidamine on üldse üks paganama ohtlik tegevus.

Rootsi ja Taani vahel on Øresund-i väin
ja seal asub suurim inimese poolt rajatud
kaitseehitis
1890-1894 rajatud võimas tehissaar

http://maps.google.com/maps?ll=55.72000 ... &t=h&hl=en

gvardimatros kirjutas:Rootsi ja Taani vahel on Øresund-i väin
ja seal asub suurim inimese poolt rajatud
kaitseehitis
1890-1894 rajatud võimas tehissaar

http://maps.google.com/maps?ll=55.72000 ... &t=h&hl=en

Middelgrundi fort. Kuuldavasti olla seal parematel aegadel viibinud korraga kuni 800 meest. Nüüd on seal muuseum.

Mõmps kirjutas:Kui uskuda sõjaaegsete germaani sõjameeste mälestusi, siis olevat need tornid olnud suht pommikindlad, kahjuks ei olnud seda aga mitte flakimehed. Üks tore raamatuke, mis pajatab Adolfi viimastest päevadest jutustab kuidas tsivilistid varjasid end õhutõrjetornide alumistel korrustel. Torn olevat tihti vabisenud, saades tabamusi ent pidas siiski vastu, samal ajal olevat ülaltkorrustelt alla kantud haavata- ja surmasaanud flakimehi.

MEHI? Paraku on ajalugu märgatavamalt kurvem...1943-1945 hukkus teenistuskohal Flackimeestena
1943 111 võitlejat iga 13-16 aastat, 230 võitlejat iga 17- 18 aastat
1944 326 võitlejat iga 13-16 aastat, 411 võitlejat iga 17-18 aastat
1945 398 võitlejat iga 13-16 aastat, 1886 võitlejat iga 17-18 aastat
See on AMETLIK statistika, palju tegelikult?

hillart kirjutas:Maapinnal, lahtisel positsioonil, polnud flak-imehed kah arvatavasti paremini kaitstud, või kuidas?
Sõjapidamine on üldse üks paganama ohtlik tegevus.

Maapinnal saab flaki positsiooni kasvõi kolm korda päevas vahetada.
Ja polnuks ohtu, et Lancasteri mehed nimelt sind sihtmärgiks valivad.
Torn on aga paigal ja selle asukoht täpselt teada.
Vaks vahet..

Kui maapinnal pomm sinust 10 m mööda kukub, võib seda otsetabamuseks lugeda, kui ta tornis paiknevast flakist 10 m mööda kukub, lõhkeb ta vähemalt rinnatise all seina vastas, kui mitte mõnikümmend meetrit allpool maapinal. Lisaks 360 kraadine laskesektor horisondist seniidini.

Sai üht toredat masinat näpitud

Peale vaadates ütleksin, et tegemist on õppesõidu masinaga, "sõiduõpetaja" saab ülevalt tornist algaja juhi vead kenasti ära parandada, kahuri makett on peal ainult selleks, et juht õpiks säärase "pisiasjaga" arvestama. Ei midagi kurioosset.

Kas on veel kusagil mujal kui Nöukogude Liidus tarvitatud üht ja sama mootorit tankil,veoautol ja söiduautol?

Eks asjatundjad tea paremini, aga minu mäletamist mööda liigutasid ka mingeid USA tanke justament sõiduautomootorid.
Aga kas samad mootorid olid ka veoautodel...vat jään vastamisega jänni.

Tarmo Männard kirjutas:Eks asjatundjad tea paremini, aga minu mäletamist mööda liigutasid ka mingeid USA tanke justament sõiduautomootorid.
Aga kas samad mootorid olid ka veoautodel...vat jään vastamisega jänni.

Tõsi, Shermanitel oli mingi konfiguratsioon, mille jõuallikaks oli 5 sõiduauto mootorit ! Seda pandi kokku vist Inglismaal, ei mäleta mis põhjus oli. Ehk hea modulaarsus ja teist tüüpi mootorite vähesus ?