www.militaar.net

Eelmisel nädalal esitas riik ultimaatumi, teatades, et kui varsti midagi ei muutu, keelatakse Vahemerel uppumisest päästetud sisserändajaid kandvatel ja välismaise lipu all sõitvatel laevadel riigi sadamatesse siseneda.

Smugeldajate peamiselt merekõlbmatuid paate päästavad peale Itaalia rannakaitse ka EL-i merejõud (EUNAVFOR), Euroopa piiri- ja rannikuvalve amet Frontex ja hulk valitsusväliseid abiorganisatsioone. „Laevad seilavad eri Euroopa riikide lipu all, aga vastu võetakse neid ainult Itaalia sadamates,” ütles Itaalia siseminister Marco Minniti pühapäeval. „See näitab, et asjad ei toimi. Eurofiilina oleksin uhke, kui kasvõi üksainus alus läheks Itaalia asemel mõne teise riigi sadamasse. See ei lahendaks Itaalia probleeme, aga saadaks olulise signaali.”

Skeptikud kahtlevad, et Itaalial õnnestuks sisenemiskeeld jõustada. Riik on liitunud rahvusvahelise kokkuleppega, mille järgi on iga laev kohustatud merehädalisi päästma ja lähim riik päästetud hiljem vastu võtma. Teine pool probleemist on praktiline. Vahemere liiklus sõltub ilmaoludest ega ole ühtlane – korraga tuleb päästa väga palju inimesi.

Austria kaitseminister Hans Peter Doskozil hoiatas esmaspäeval, et kui üle Vahemere Itaaliasse saabuvate põgenike hulk ei vähene, tuleb riigil kehtestada piirikontroll ja saata piirijoont turvama sõjavägi.

"Ma eeldan, et lähiajal kehtestatakse piirikontroll ja taotletakse [sõjaväelt] abi selle turvamisel," ütles Doskozil ajalehele Kronen Zeitung.

Teadaolevalt on kaitseministeerium valmis piirile saatma 750 sõjaväelast.

Doskozil rõhutas, et kui põgenike vool Itaaliasse ei vähene, on piirikontrolli kehtestamine vältimatu, tagamaks riigi julgeolek.

Tänavu on üle Vahmere Itaaliasse saabunud pea 85 000 põgenikku, mida on mõnevõrra rohkem kui eelmisel aastal.

Skeptikud kahtlevad, et Itaalial õnnestuks sisenemiskeeld jõustada. Riik on liitunud rahvusvahelise kokkuleppega, mille järgi on iga laev kohustatud merehädalisi päästma ja lähim riik päästetud hiljem vastu võtma.

Kommentaariks, et päästmiskohale lähim riik on tegelikult Liibüa...

Valitsus eraldas esmaspäeval välisministeeriumile üks miljon eurot, et aidata kaasa olukorra lahendamisele Liibüast Itaaliasse tuleneva rände peatamisel. Valitsuse reservist eraldatud raha suunatakse EL Aafrika Usaldusfondile (EUTF), täpsemalt selle Põhja-Aafrika harule. /-/ Käesoleva aasta kuue kuuga on Liibüast Itaaliasse jõudnud ligikaudu 80 000 ebaseaduslikku sisserändajat, mis moodustab 85% kogu ebaseaduslikust sisserändest ELis sel aastal. Ainuüksi 27.-28. juunil jõudis Itaalia sadamatesse ligikaudu 12 000 põgenikku.

Pagulased lahkuvad kõigist kolmest Balti riigist. Näiteks Leetu paigutatud 349. pagulasest lahkusid 248 kohe, kui selleks võimalus avanes. Leedus on igakuine toetusraha 102-204 eurot.

Lätti on paigutatud 317 pagulast, ent pole ametlikke avalikke andmeid, paljud neist on praeguseks riigist lahkunud.

BBC ajakirjaniku teada on Eestisse paigutatud 136 põgenikku, kellest 79 on riigist lahkunud. Tasub siiski lisada, et ilmselt kogus ajakirjanik andmeid ajal, mil pagulaste arv oligi väiksem. Juuni lõpu seisuga oli Eestisse paigutatud 150 pagulast, avalike andmete kohaselt oli Eestist lahkunud neist pisut alla poole.

Märtsi algul raskeid põletushaavu saanud süürlanna on koomast väljas ja mõtleb juba enam kui kuu aega, kuidas pääseda oma tütrega Saksamaale sugulaste juurde.

22-aastane naine on nõus Postimehega suhtlema, aga mitte kohtuma. Süürlanna, olgu tema nimi Amira (väga levinud naisenimi Süürias – T. K.), keha on 70 protsendi ulatuses kaetud põletushaavadega. Leegid säästsid noore naise nägu, ent tema seisund oli pikalt kriitiline.

Nii raskete põletustraumadega ei puutu Eesti arstid just väga sageli kokku. Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) plastikakirurgia ja põletusravi osakonna juhataja Ain Seimari sõnul on viimase viie aasta jooksul neil ravil olnud 13 inimest, kellel põletuspind ületas 50 protsenti kehapinnast. Neist üheksa paranes.

«Kõige suurema põletuspinnaga patsient, kes paranes, oli 52-aastane mees, kellel oli põlenud 85 protsenti kehapinnast. Sellised patsiendid vajavad pikaajalist intensiivravi ja korduvaid operatsioone põletushaavadel,» nendib Seimar.

Praegugi peab Amira endiselt haiglas taastuma, ehkki intsident juhtus juba 7. märtsil.

Amira 2,7-aastane laps kasvab viimased neli kuud tugiisiku hoole all. Sama MTÜ Eesti Pagulasabi vabatahtlik on olnud nende pere kõrval aasta – esimesest päevast, mil kolmeliikmeline pere mullu juunis Eestisse saabus ja Lasnamäele elama pandi.

Peagi kolmeseks saav Süüria tüdruk räägib juba veidi eesti keelt. «Kohtun temaga siin iga paari päeva tagant,» kirjutab Amira haiglast.

Head inglise keelt valdav noor naine on otsustanud vastata küsimustele kirjalikult. Aga mitte kõikidele küsimustele – ta ei taha kommenteerida 7. märtsil juhtunut. Küll aga tunnistab ta, et mäletab kõike hästi. «Tuletan seda kogu aeg meelde, sest see oli väga suur õnnetus,» selgitab ta, kasutades ingliskeelset sõna accident (õnnetus).

Samuti ei kirjuta ta sõnagi oma vahi all viibivast abikaasast, kes peab juba sel neljapäeval kohtu ette astuma. Teda süüdistatakse oma naise süütamises Tallinnas Majaka tänava korteris.

«Tänaseks on selle juhtumi osas läbi viidud kriminaalmenetlus lõppenud ja Süüria päritolu mehele on esitatud süüdistus oma abikaasale raskete tervisekahjustuste tekitamises,» ütleb Põhja ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Kaarel Kallas. Süüdimõistmisel ootab meest kuni 12-aastane vangistus.

Kui esialgu pidas prokuratuur võimalikuks ka õnnetust või enesetapukatset, siis juba mõne päeva möödudes oli kõige tõenäolisem variant ikkagi kuritegu. Inglise keelt kõnelev süürlanna kutsus endale ise abi. Abikaasa oli kiirabi saabumisel tema kõrval ja oli üritanud Amirat ka veega kustutada.

«Nad ütlevad, et ma jään haiglasse veel üheks kuuks,» alustab Amira kirja. «Olen koomast ärkvel olnud poolteist kuud.»

Ta meenutab, kuidas perekond üldse Eestisse sattus. «Reisisime Süüriast Iraaki, Iraagist Türki ja Türgist Kreekasse paadiga. Mul on tütar ning see oli tema ja meie jaoks väga raske.» Kreekas elati kolm kuud. Esmalt majutas rahvusvaheline migratsiooniorganisatsioon pere hotelli. Viimane kuu elati oma korteris. «See oli meie jaoks raske aeg, sest me olime üksi, ilma sugulasteta.»

Süürlanna kirjutab Eestisse jõudmisest.

Uudis, et tundmatu Eesti riik on nõus perekonna vastu võtma, ei olnud mingi rõõmusõnum. «Me tahtsime Saksamaale, sest kõik meie sugulased on seal. Me ei teadnud Eesti kohta midagi,» meenutab Amira.

Eesti oli pere jaoks pettumus, tunnistab noor naine ausalt: «Kõik oli nii erinev meie koduriigist ja see mõjutas meie elu.»

Eestisse saadetud Süüria perekond võttis Euroopa rännaku ette plaaniga jõuda Saksamaale sugulaste juurde.

Kui lühikest aega ülikoolis õppinud Amira valdab vähemalt inglise keelt, siis 19-aastane tislerist ja ekskavaatorijuhist abikaasa mitte. Koos hakati õppima eesti keelt. «Viimasel perioodil me otsisime koos tööd,» kirjutab Amira.

Ta jätab vastamata küsimusele, kas ta kannatas perevägivalla all või millised olid üleüldse suhted mehega.

Kui küsin, millest naine praegu unistab, vastab ta, et soovib endiselt minna koos tütrega Saksamaale ja elada tulevikus seal koos oma vanematega. «Ma tahan minna Saksamaale, pärast õnnetust vajan ma perekonna tuge,» kirjutab ta.

Tema keha vajab veel mitut operatsiooni, lisab Amira. «Ma ei tea, aga ma loodan, et põletushaavu saab ravida.»

Ebatavaline kuritegu

Amira juhtum pole küll veel kohtuotsuseni jõudnud, ent üks Euroopa rändekava raames Eestisse toodud pagulane on juba vangi mõistetud. Pärnu maakohus saatis mai lõpus vangi 27-aastase süürlase Samer Khatebi, kes ähvardas mullu sügisel oma naise põlema panna ja valas ta selleks üle kergesti süttiva vedelikuga. Mees mõisteti süüdi tapmisega ähvardamises, kehalises väärkohtlemises ja vägistamises ning talle mõisteti liitkaristuseks kolm aastat vangistust, millest aasta tuleb reaalselt ära kanda.

Postimees rääkis araabia kultuurikogukonnas elava naisega, kes kinnitas, et n-ö aukuriteona pole tegelikult naiste põlemapanemine meeste poolt levinud. «Mina ei ole üheksa aasta jooksul näinud meest, kes oma naise põlema paneb. See on enneolematu,» ütles kurdi kogukonnas elav eestlanna. Samas nentis ta, et sageli süütavad end demonstratiivselt põlema just kurdi naised ise. «See on väga dramaatiline enesetapuviis, kuna on ju niivõrd valus,» rääkis anonüümsust palunud naine. «Samas on naiste kodune elu sageli väga raske – sundabielu ja vägivald,» lisas ta. Aukuritegusid panevad tema sõnul naiste vastu toime pigem nende isad ja vennad, mitte abikaasad.

Islami ja araabia kultuuri ekspert Kristi Ockba ütles samuti, et pigem on põletamine seotud protesti märgiks sooritatud enesetappudega. «Mis näitab, kuhu maani inimene on mentaalselt jõudnud,» lisas ta. Ockba rõhutas, et aukuriteod pole seotud islami kui usuga, vaid pärinevad araabia kultuurist. «Kuna kultuur ja usk on nii tihedalt põimunud, aetakse need tihti segamini ja arvatakse, et kuriteod tulenevad usust,» märkis Ockba.

Austria välisminister Sebastian Kurz ütles reedel, et põgenikud tuleks peatada Euroopa Liidu välispiiridel ja saata tagasi riikidesse, kust nad on pärit.

Tema sõnul tuleks põgenikud merelt päästa, anda neile vajalikku abi ja nad seejärel tagasi saata, vahendab uudisteagentuur AP.

Kurz nimetas sellise skeemi eduka elluviijana Egiptust ja lisas, et samasugust meedet on rakendanud nii Hispaania kui Austraalia. Riikidele, kuhu põgenikud tagasi saadetaks, antaks humanitaarabi, samal ajal kui soosingus oleks legaalne immigratsioon maailmajakku, ütles ta.

Austria ei ole rahul, et tänane skeem toetab kaudselt inimkaubandust.